Hoolekande korraldus,

1. Hoolekande korraldus, toetused, teenused jm abi puudega inimestele. Karin HangaEPIK tegevjuht30.november 2010,Paide

2. Hoolekande korraldus - abi osutamise tasandid (riik, maavalitsus, KOV, puuetega inimeste organisatsioonid), osapoolte rollid ja kohustused. Puudega inimestele vajalik abi:riiklikud hüvitised, toetused ja teenused Ettekandes:

3. Teenuste ja abi osutamine puudega inimestele: Puuetega inimestele abi osutamisel on oluline roll täita nii riigil, maavalitsustel kui kohalikel omavalitsustel. • Riigi tasandil töötatakse välja poliitikad ja arengukavad - hoolekannet, tervishoidu, tööturgu jm valdkondi reguleerivad seadused ja rakendusaktid (arvestades sh rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi). • Riigi poolt korraldatakse mitmete puuetega inimestele vajalike toetuste/ teenuste osutamist ja rahastamist.

4. Maavalitsuste sotsiaal- ja tervishoiuosakonnad • Tegelevad: • Sotsiaalhoolekandepoliitika, -programmide ja -projektide ning lastekaitse alase töö korraldamisega maakonnas; • Arengukavade koostamise, teabe edastamisega, • Abivahendite varustamise korraldamisega, • Erinevate tegevuslubade väljastamisega (asenduskodu teenus, lapsehoiuteenus) • Laste riikliku hoolekandega (lapsendamine, ) • Statistika, aruandlus ja järelevalve sotsiaalteenuste ja rahaliste vahendite kasutamise üle. jm.

5. Kohaliku omavalitsuse roll: • Järjest enam kohustusi sotsiaalhoolekandes on riigi poolt üleantud/plaanis anda KOV-dele (nt hooldajatoetus, teenuste korraldus); • Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele on KOV kohustuseks abi vajavatele isiktele sotsiaalteenuste, -toetuste ja muu abi andmine, sotsiaaltoetuste vajaduse hindamine ja maksmine. • Subsidiaarsus põhimõte – inimesele peab abi andma temale võimalikult lähim instants – ennekõike vastutab vajalike ressursside olemasolu ja toimetuleku eest inimene ise, seejärel perekond, KOV ja riik.

6. Sotsiaaltoetused: riiklikud sotsiaaltoetused puudega inimestele (8), Töövõimetuspension. KOV poolt makstavad sotsiaaltoetused. Sotsiaalteenused riiklikud sotsiaalteenused; KOV poolt osutatavad teenused. Tervishoiuteenused (riiklik + era), Tööturuteenused (riiklik + era), Hariduse omandamist toetavad teenused (Riik + KOV) Toetuste ja teenuste osutamist ja finantseerimist korraldatakse riigieelarvest, kohalike omavalitsuste eelarvetest ja muudest vahenditest (EL, era). MEETMED, abistamaks PI-i.

7. Seadusandlus ja PI-d • EV põhiseadus § 28 - Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Põhiseadus toob välja ka inimeste õiguse meditsiiniabile, eluasemele, tööturu- ning sotsiaalteenustele, jättes abi liikide, ulatuse ning saamise tingimused ja korra seadusandja sätestada. • Eestis ei ole „Puuetega inimeste õiguste (kaitse) seadust“, vaid valdkondlikud seadused (sotsiaal-, tervishoiu-, tööturu, hariduse jpt valdkondades), mis annavad õigused, kohustused ja võimalused kõikidele isikutele (sh puudega isikutele). Siiski on mitmetes seadustes spetsiaalsed teenused PI-le. • Sageli on raske seadustes ja rakendusaktides orienteeruda.

8. Riiklikud pensionid ja toetused puudega inimestele Lastele Tööealistele Eakatele

9. Riiklike pensionide ja toetuste maksmine toimub Sotsiaalkindlustusameti (SKA) kaudu: Põhja Pensioniameti Rapla büroo Paide klienditeenindusTallinna 18, 72711 PaideInfotelefon: 16106 või 612 1360Üldtelefon: 384 8774Faks: 385 0464E-post: info@jarva.ensib.ee Klientide vastuvõtt: E 8.30-18.00, T, K, N, R 8.30-16.30

10. Riiklikud pensionid, toetused PI-le. • Töövõimetuspension • Puuetega inimeste sotsiaaltoetused (8):

11. Juhul, kui tuvastatakse püsiv töövõime kaotus ja see on suurem kui 40% (40-100%), võib isik taotleda riigi poolt töövõimetuspensioni. Töövõimetuspension on asendussissetulek ja kompenseerib seda, et inimene ei saa osaliselt või täielikult töötada Olulist rolli mängivad inimese vanus ja töötatud aastad. Kui inimesele on määratud töövõimekaotus (isegi 100%) ei tähenda, et inimene ei tohi töötada. Töövõimetuspensioni makstakse edasi, juhul kui isik leiab uue ja võimetekohase töö. (www.ensib.ee). Töövõimetuspension

12. Sotsiaalministri määrused: Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise tingimused, kord ja tähtajad, hüvitatavate lisakulude arvutamise tingimused ja kord ning nõuded rehabilitatsiooniplaani vormi täitmisele Püsiva töövõimetuse ekspertiisiks ja puude raskusastme ning lisakulude tuvastamiseks vajalike dokumentide loetelu ja vormid, rehabilitatsiooniplaani vorm Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastamise tingimused ja kord ning töövõimetuse põhjuste loetelu Töövõime kaotuse protsendi määramise kord Õigusaktid

13. PIST seaduse eesmärk: iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamine; õppimise ja töötamise soodustamine puudest tingitud lisakulude osalise hüvitamise kaudu. Toetused on eesmärgistatud: puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks (puudega lapsed, eakad), puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks (tööealised). Sotsiaaltoetuse määr 2010. aastal on 400 krooni Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus Riiklikud sotsiaaltoetused PI-le:

14. Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise puudega lapsele 2010. aastal 1080 krooni;- raske või sügava puudega lapsele 1260 krooni. Puudega tööealise inimese toetust makstakse igakuiselt alates 260 kroonist kuni 840 kroonini kuus (sõltuvalt inimese lisakuludest). Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust makstakse igakuiselt, keskmise puudega isikule 200 krooni; raske puudega isikule 420 krooni ja sügava puudega isikule 640 krooni. Riiklikud sotsiaaltoetused PI-le:

15. Puudega vanema toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastast last (või kuni 19.aastast last kasvatavale isikule, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis vm). - kasvatavale puudega üksikvanemale;- kasvatavale ühele puudega abikaasadest;-üksi kasvatavale puudega eestkostjale;- jm. Toetuse suurus on 2010. aastal 300 krooni. Õppetoetust makstakse igakuiselt mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.―12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest. Õppetoetuse suurus on vastavalt tegelikele lisakulutustele 2010. aastal 100―400 krooni. Riiklikud sotsiaaltoetused PI-le:

16. Töötamistoetust makstakse 16-aastasele ja vanemale töötavale puudega inimesele, kellel on puudest tingituna tööga seotud lisakulutusi. Toetust makstakse puudega inimese enda poolt tehtud kulutuste osaliseks hüvitamiseks kuni 4000.- kolme kalendriaasta jooksul. Kulutused peavad olema tehtud töötamise ajal ja olema seotud puudega. Toetust makstakse vastavalt esitatud kuludokumentidele inimese avalduse ja selgituse alusel. Riiklikud sotsiaaltoetused PI-le:

17. Rehabilitatsioonitoetust makstakse 16-65-aastasele puudega inimesele aktiivseks rehabilitatsiooniks kindlates rehabilitatsiooniasutustes. Toetust makstakse tegelike rehabilitatsioonikulude osaliseks hüvitamiseks 2010. aastal 800 krooni, avalduse ja kuludokumendi alusel. Täienduskoolitustoetust makstakse töötavale puudega inimesele tööalaseks ja tasemekoolituseks. Täienduskoolitustoetust makstakse tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 9600.- kolme kalendriaasta jooksul. Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada: tööraamat või muu töötamist tõendav dokument; dokument täienduskoolituskulude kohta. Riiklikud sotsiaaltoetused PI-le:

18. vormikohane taotlusvorm (kõikide toetuste puhul ühine vorm); taotleja pass või ID-kaart; Lisaks sellele esitada lisadokumente, vastavalt taotletavale toetusele. www.ensib.ee, rubriik „blanketid“ Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus Toetuse taotlemisel esitada:

19. Küsimused, mõtted? karin.hanga@gmail.com