Uuring

1. Uuring Kopenhaageni, Oslo ja Helsingi pealinnaregioonide ja Eesti omavalitsusüksuste koostöökogemustest Veiko Sepp Rivo Noorkõiv www.geomedia.ee Tallinn 21.04.2010

2. Uuringu eesmärgid • Selgitada Oslo, Kopenhaageni ja Helsingi pealinnaregioonide kohta välja: • milliseid teenuseid osutatakse omavalitsuste poolt ühisena • millistes organisatsioonilistes vormides ja sisus • milline on õiguslik raamistik • ühisena osutatavate teenuste kvaliteedistandardid • ühisena osutatavate teenuste rahastamine • Selgitada milliseid teenuseid ja läbi millise vormi osutatakse Eesti omavalitsuste poolt ühisena ning kuidas neid finantseeritakse • Võrrelda ühiselt pakutavate teenuste loetelusid, kvaliteedistandardeid, juhtimisvorme ja finantseerimisskeeme • Analüüsida hinnanguid süsteemide tugevuste ja nõrkuste kohta • Teha ettepanekud parimate praktikate rakendamiseks

3. Raport • Sissejuhatus – haldus-territoriaalne ja kohaliku omavalitsuse korraldus, koostöö õiguslikud alused • Valdkondlikud osad (ühistransport, ÜVK, jäätmemajandus, ruumiplaneerimine, kergliiklus) • KOV ülesanded • Korraldamise organisatsioon ja koostöö • Delegeerimine • Teenuse kvaliteedinõuded • Hinnakujundus ja finantseerimispõhimõtted • Eeldused ja soovitused

4. Koostöö kohustuslikkus • Kohustuslik koostöö – Taanis (ühistransport), Soomes (ühistransport, jäätmemajandus, ruumiplaneerimine) • Tingimuslik koostöö – vee- ja heitveepuhastus, prügikäitlus) • Vabatahtlik koostöö – kõik valdkonnad

5. Koostööpiirkonnad • HTK regioonid • HTK regioonidest lähtuvad (Kopenhaageni Ruter) • Seadustes eraldi sätestatud (Helsingi pealinnaregioon; Oslo ja Akershusi Movia) • Tulenevalt vajadusest (veepuhastusjaamad, põletusjaamad, kergliiklusteede võrgustikud)

6. Koostöö organisatsioon • Ühisomavalitsus - vallaliit (HSL, HSY) • Ühised ühingud (ühistranspordi korraldamine, veepuhastus, jäätmemajanduse korraldamine, põletusjaamad) • Koostöökogud (Vestegnssamarbejdet, KE Vand, Kopenhaageni kergliiklusvõrgu projektinõukogu) • Halduslepingud (HSY Jätehuolto ja Kirkkonummi)

7. Teenuse osutamise korraldus • Ühistransport – korraldavate ja vedamisfunktsioonide org. lahutatus; korralduslike üleannete koondamine; bussiliinide vähempakkumised; kvaliteedikokkulepped veolepingutes • ÜVK – munitsipaalveeettevõtted; heitvete puhastus eraldi koostööühingutes (Norra, Taani) • Jäätmemajandus – korraldatud jäätmevedu konkurssidega (Soome, Norra); KOV kliendisuhe elanikega; munitsipaalprügikäitlusühingud • Kergliiklus – planeerimis-, liikluskorralduse-, ehitus- ja hooldusülesanded erinevates struktuuriüksustes

8. Teenuse kvaliteedinõuded • Ühistransport – KOV tellimus, optimeerimine korraldavas ühingus, elanike rahulolu teenusega, kvaliteedi mõõtmine ja boonused • ÜVK – riiklikud nõuded, kohalik ja vee-ettevõtte poliitika • Jäätmemajandus – riiklikud normid, veolepingud, kohalik järelevalve ja tehniline areng • Ruumiplaneerimine – planeerimisseadused ja nende kohalik tõlgendus • Kergliiklus – liikluskorralduslikud põhimõtted ja tagasiside elanikkonnalt

9. Teenuse hind ja finantseerimine • Ühistransport – piletitulud ja KOV tellimus; tsoneerimisel põhinev hind ja kaugusel põhinev hind • ÜVK – tulude ja kulude tasakaal; kulupõhine hind; riiklik ökonoomsuse hinnakontroll • Jäätmemajandus – tulude ja kulude tasakaal; kulud vähempakkumiste alusel; ametiühingud

10. Soovitusi - ühistransport • Anda vastutus maakondlike liinide eest KOV-üksustele • Suurendada selles ulatuse KOV tulubaasi (maavalitsuste kulude vähendamise arvelt) • Korraldada kogu regiooni (maakondlikud ja kohalikud liinid, sh Tallinn) ühistranspordiliiklust ühest ühingust • Korraldada Tallinna bussiliinidele avatud veokonkursid • Tõsta KOV võimekust liinide tellijana • Kujundada kvaliteedikontrolli süsteem ja rakendada selle tulemusi veolepingute sõlmimisel (sh. ainuõiguse lepingutes, nt tramm) • Luua ühtne piletisüsteem kõigile transpordiliikidele ja kogu regioonis, tõsta selle tehnilist taset

11. Soovitusi - ÜVK • Munitsipaliseerida AS Tallinna Vesi • Luua pealinnapiirkonna vee-ettevõtetest ühine munitsipaalettevõte • Sadeveed juhtida võimalusel loodusesse ja kasutada neid rekreatsioonialade kvaliteedi tõstmisel • Hoida vee hind kontrolli all – toetada Riigikogu vastava otsuse tegemisel

12. Soovitusi - jäätmemajandus • Luua piirkondlik jäätmehoolduskeskus • Suurendada jäätmeveopiirkondi • Vähendada korraldatud jäätmeveost vabastatud majapidamiste arvu, kujundada eriteenused kaugemate majapidamiste teenindamiseks • Ühtlustada majapidamiste poolt sorteeritavate jäätmete loend ja motiveerida hinnakujundusega sorteerimist • Tagada sorteeritavate jäätmete ühtne käitlemine, sh selleks otstarbeks koostöös äriühinguid luues • Arendada välja ühtne kõigile piirkonna elanikele avatud hierarhiline jäätmejaamade süsteem • Anda vastutus kliendisuhete eest korraldavale ühingule

13. Soovitusi - ruumiplaneerimine • Koostada pealinnapiirkonnas ühine üldplaneering – toetada vastavat muudatust planeerimisseaduses • Koostada eraldi planeeringuliigina strateegilisi ruumiplaneeringuid, mille oluliseks osaks on sotsiaalsete ja majanduslike mõjude hindamine

14. Soovitusi - kergliiklus • Koostada ühine kergliikluse strateegia, milles lepitakse kokku kergliiklusvõrgustiku eesmärk – suurendada kergliikluse osakaalu igapäevaste toimingute tegemisel, linnakeskuse ja “magalate” (sh. väljaspool Tallinnat) vahelises liikluses • Luua jalgratturitele eelkõige liikluskorralduslike meetmetega (jalgrattarajad sõiduteedel, foorid) võimalused ja soodustingimused linnaosasid ja asumeid ühendavatel magistraalidel liikumiseks • Viia jalgrattaliiklus ja jalgsiliiklus erinevatele teeosadele • Ehitada sõiduteed sedasi, et seal oleks jalgratastega võimalik ohutult ja puhtalt liigelda

15. Kokkuvõte Põhjamaade koostöökogemusest • Koostööd korraldatakse lähtudes praktilistest vajadustest ja poliitilistest kaalutlustest • Valdkondlikult erinevad koostööpiirkonnad ja organisatsioonilised lahendused • Tulemuslikum koostöö – seadustest tulenev kohustuslik koostöö ja ühised korraldavad ühingud • Võtmeküsimus otsustusõiguse õiglane jaotus • Koostööd motiveerib ka rahvusvaheline konkurents • Koostöö on pealinnaregiooni keskuse “nägu”