Rehabilitatsiooniteenuste pakkumise ja korralduse uuring

1. Rehabilitatsiooniteenuste pakkumise ja korralduse uuring 1. ja 2. etapi tulemuste kokkuvõte ja soovitused (Kvalitatiivne ja Kvantitatiivne) Läbiviija: Saar Poll OÜ Rahastaja: Euroopa Sotsiaalfond Tiina Linno Sotsiaalministeerium, Sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakond Aprill 2009

2. Uuringu eesmärgid • Analüüsida R-süsteemi hetkeolukorda, probleeme ja vajadusi • koguda lisainfot erinevate R-spetsialistide pilgu läbi ja erinevatest sihtrühmadest lähtuvalt • panustada riikliku R-teenuse arendamisse

3. Andmete kogumine ja sihtgrupid • Sihtrühm: Kõik aktiivselt tegutsenud R-teenuse osutajad üle kogu Eesti • 1) administratiivjuhid • 2) meeskonnajuhid • 3) sotsiaaltöötajad • 4) Füsioterapeudid • 5) tegevus-ja loovterapeudid • 6) logopeedid, eripedagoogid (pedagoogid) • 7) psühholoogid • 8) arstid • 9) õed • 1. etapp fookusgrupid(Juuni 2008) – 67 R-spetsialisti • 2. etapp– veebiküsitlus (September 2008) – 53 R-meeskonna juhti (pöörduti 72 kontaktisiku poole)

4. Põhisõnumid • Kaaluda pikaajalisemate halduslepingute sõlmimist R-meeskondadega, tagades riigile R-teenuse osutamise järjepidevuse • Piiritleda täpsemalt R-teenuse saajate sihtrühm ning eesmärk teenuste osutamiseks. Teenuse teavitamine tööturumeetmena. • Luua võimalusi R-süsteemi kiireks üleminekuks juhtumi-ja programmipõhisele teenuseosutamisele. • Parandada koostööd erinevate sektorite (sotsiaal, tervis) ja pakutavate teenuste osas, et saavutada ühine eesmärk. • Mugavam dokumentatsioonihaldus, kavandada infotehnoloogiline lahendus kliendihalduseks. • Töötada koostöös R-meeskondade erinevate spetsialistidega välja riikliku R-teenuse osutamise koolituskava ja –võimalused, mõeldes ka klientide ja nende pereliikmete koolitusvajadusele

5. Rahulolu töövahendite ja töötingimustega • 72% hindasid oma töövahendeid heaks või väga heaks (Keskmine hinnang 3,77 skaalal 1-5) • 59% hindasid oma töökeskkonda heaks või väga heaks (3,57) • 64%kinnitasid, et juurdepääs töökeskkonnale puuetega inimeste jaoks on hea või väga hea (3,79)

6. Kvaliteedikriteeriumite olemasolu • 30% uuringule vastanud R-meeskondadest on olemas oma kvaliteedikriteeriumid • 77% hindasid oma meeskonna tööd edukaks (“hea” ja “väga hea”)– keskmine hinnang 3,91 • 59% meeskonnajuhtidest arvas, et meeskond suudaks pakkuda kvaliteetsemat R-teenust siis, kui spetsialist töötaks seal täistööajaga.

7. Kokkuvõte • Eesti R-meeskondadel puudub ühtne süsteem kvaliteedi hindamiseks. • siiski, mõnedel meeskondadel on välja töötatud oma kvaliteedikriteeriumid. • Riigi poolne kontroll põhineb ainult mõningatel põhiaspektidel nagu R-spetsialistide kvalifikatsioon, dokumendihaldus jne. • R-meeskonnad näivad olevat huvitatud ühtsest kvaliteedi tõlgendamisest • Kvaliteeti saab tagada terviklikus koostöös: ühelt poolt R-spetsialistide püüdlused (sisemised kvaliteedikriteeriumid, koolitused), teiselt poolt riik toeks jätkusuutliku poliitikaga (hinnad, mahud)