1 / 30

INIMESE KOED

INIMESE KOED. Koostaja: Saima Kaarna. KOED. Närvikude. Epiteelkude. Lihaskude. Tugikude. Veri ja lümfoidkude. Sidekude. Kõhrkude. Luukude. Kohev sidekude Fibrillaarne sidekude Rasvkude. EPITEELKUDE. Iseloomulik - tihe rakkude paiknemine

varen
Download Presentation

INIMESE KOED

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. INIMESEKOED Koostaja: Saima Kaarna

  2. KOED Närvikude Epiteelkude Lihaskude Tugikude Veri ja lümfoidkude Sidekude Kõhrkude • Luukude • Kohev sidekude • Fibrillaarne sidekude • Rasvkude

  3. EPITEELKUDE • Iseloomulik - tihe rakkude paiknemine - vähe rakuvaheainet (ainult basaalmembraan, mis ühendab teda alloleva koega ja samas eraldab) • Paikneb eelkõige organismi vabadel pindadel, nahal ja limaskestadel • Ülesanded – eelkõige katta ja kaitsta (näit.katteepiteel, kuid veel on näärme- , tunde-, imendumisepiteel jne) st ülesanne tuleneb paiknemisest ja ehitusest

  4. Epiteelkoe liigitused • vastavalt rakukihtide arvule: ühekihiline ja mitmekihiline • Rakkude kujule, vormile: lame-, kuup- ja silinderepiteel • Ülesandele: katte-, näärme-, tundeepiteel jne.

  5. Näiteid epiteelkoest • Ühekihiline lameepiteel on veresoonte seintes • Ühekihiline kuupepiteel näärmejuhades ja neerutorukestes • Ühekihiline silinderepiteel- hingamisteedes (ripsepiteel)

  6. Mitmekihiline paikneb seal, kus vaja eelkõige vastupidavust (seedekanal, tupe, nahk jne) • Mitmekihiline lameepiteel sõrmeotsas maoepiteel

  7. Epiteelkoe(st) väljakasvud Neiks on kehakarvad, kulmud, juuksed, ripsmed, küüned jne. juuksekarv

  8. LIHASKUDE • Iseloomulik on kokkutõmbe- ehk kontraktsioonivõime, mis tuleneb • Lihasrakkudes ehk –kiududes olevatest müofibrillidest (koosneb müosiini ja aktiini filamentidest) • Jaguneb vastavalt koe ja rakkude ehitusele ning paiknemisele sile-, vööt- ja südamelihaskoeks

  9. Silelihaskude • koosneb väikestest käävjatest ühetuumalistest rakkudest, mis enamasti paiknevad kihtidena (ei ole vöödilised) • ehitusest lähtuvalt on kokkutõmbed aeglased ja lühemad (kolmandik – neljandik vöötlihaskoerakust) • eelnevast tulenevalt vastupidavad (ei väsi) ja ei allu inimese tahtele (enamik töötab automaatselt ja isegi ilma närviimpulsita) • paiknevad enamasti torujate siseelundite ümber. Ei kinnitu kunagi luudele

  10. Vöötlihaskude • Koosneb silinderjatest hulktuumsetest pikisuunaliselt paiknevatest rakkudest, mis tänu müosiini ja aktiinifilamentide korrapärasele paiknemisele näivad vöödilistena. • Kokkutõmbed kiired, suure ulatusega ja tugevad • Väsivad kiiresti, alluvad inimese tahtele • Kinnituvad luudele moodustades kõik skeletilihased

  11. Südamelihaskude • Paikneb ainult südames • Rakud ehituselt sarnased vöötlihaskoe rakkudele, kuid väiksemad, ühetuumalised ja otstest harunevad, moodustades nii võrgustiku ümber südame • Töötab automaatselt, ei allu inimese tahtele • Kokkutõmbed keskmise ulatuse ja tugevusega, eriti vastupidav, väsimatu

  12. TUGIKUDE • Moodustab eri elunditele tugistruktuure • Kõigi alaliikide (side-, luu-, rasv- ja kõhrkude) algvormiks embrüonaalne sidekude • Alaliigid erinevad rakuvaheaine poolest, mida rakud toodavad ise ja eritavad väljapoole (erandiks rasvkude – rasv akumuleerub rakku) • Enamiku koest on rakuvaheaine, mis moodustab erilisi kiude (retikulaar-, kollageen- ja elastiinkiud).

  13. Sidekude • Ülesanne: täita eri elundite vahelisi vahesid (kohev ja elastne sidekude) ja hoida elundeid paigal (fibrillaarne ehk tihke sidekude- kõõlused, sidemed) • Lisaks kiududele sisaldab rakuvaheaine ka vett. Vesi + lahustunud ained = geel, mis ühendab selliselt rakke kiududega. • Uueneb kudedet kõige kiiremini, täites haava paranemisel kahjustuskoha.

  14. Elastne sidekude veenis Tihke sidekude

  15. Rasvkude • Iseloomulik, et palju suuri ümaraid rakke ja vähe rakuvaheainet (erandlik) • Rakusisaldisest ca 80% rasv, veidi veel rakkudes tsütoplasmat koos tuumaga jne. • Ülesanded: kaitse (mehhaaniline ja külm), varu (nii aineline kui energeetiline), eritus (kogunevad kehavõõrad ained ...)

  16. Kõhrkude • Paikneb seal, kus kude peab olema sidekoest jäigem, kuid luukoest elastsem: liigesepinnad, lülivahekettad, trahhea jne. • Koosneb üksikutest kõhrerakkudest (kondrotsüütidest) ja rakuvaheainest (glükoproteiinid + kollageen + elastiin) • Toitub ja paraneb koe pinnal oleva sidekoe (perikondri) abil. Veresooned ja närvid puuduvad.

  17. Hüeliin- ehk klaaskõhr liigesepinnal Elastne kõhr kõrvalestas

  18. Luukude • Koosneb vähestest rakkudest (osteotsüütidest) ja rakuvaheainest (plink- ja käsnaine). • Aineliselt ca 25% vesi, kuivainest neljandik orgaanika, sellest 97% kollageen, ülejääk mineraalaine, sellest peamine kaltsiumirikas hüdroksiapatiit • Toimub intensiivne ainevahetus (luukoes palju veresooni) – kollageenikiudude pinnal kristallidena paiknevad mineraalid vahetuvad pidevalt. • Luukude moodustub enamasti kõhrkoest luustumisena (mineraalsoolade ladestumine)

  19. Osteoblastid – noored luurakud Küps, vanem luukude sidekude luuümbrises

  20. Veri ja lümfoidkude • Koosneb vedelast rakuvaheainest - plasmast, milles üksikud rakud – erütro-, leuko-, trombo- ja lümfotsüüdid. erütrotsüüdid koos lümfotsüütidega Trombotsüüdid koos lümfotsüütidega

  21. NÄRVIKUDE • On väga mitmekesine,sõltudes paiknemisest ja funktsioonist • Koosneb peamiselt närvirakkudest (neuronitest) ja gliiarakkudest • Närvirakkude tuumaga osad paiknevad KNS hallaines ja närvisõlmedes (ganglionides) • Ülejäänud kehaosades paiknevad närvirakkude jätked (nn närvikiud), millest paljud on kaetud lipiidse kihiga – müeliiniga, muutes närvikiu valgeks - valgeaine

  22. Närvikude väikeajus

  23. Gliiarakud • Ehk närvitoendirakud, mida on ca 10 korda rohkem kui neuroneid • Ülesandeks neuronite toestamine, kaitse, toitmine ja asendamine (harva ja veidi) • KNS-s neid kolme tüüpi: oligodendrotsüüdid, mis moodustavad ümber aksonite müeliintupe; astrotsüüdid, mis kaitsevad aju veresooni ja osalevad hematoentsefaalse barjääri loomises; mikrogliiarakud, mis on õgirakud

  24. Närvirakk - neuron närvirakukeha Akson ehk neuriit Dendriidid – juhivad impulsi rakukeha suunas

  25. Sünapsid • Neuronitevahelised ühendused (kahe närviraku vaheline seos); ajus ühe raku kohta ca 1000 sünapsit • Elektriline sünaps (ca 20%) –akson ja dendriit puutuvad vahetult kokku; impulsi ülekanne kiire, muutumatu • Keemiline sünaps – impulss kantakse keemilise ülekandeaine, mediaatori (virgatsaaine, transmitter) abil teise rakku. • Inimesel ca 80%

  26. Ülekanne ioonide tasandil (A) Tegevuspotentsiaal põhjustab Ca2+ ioonide sisenemise presünaptilise neuroni tsütoplasmasse. (B) Ca põhjustab neurotansmittereid sisaldavate vesiikulite vabanemise sünapsisse. (C) Neurotransmitteri molekulid seostuvad signaali vastuvõtva raku membraanil olevatele retseptoritele, misjärel signaali vastuvõttev rakk muutub (membraanipotentsiaal) – impulss kandub üle. (D) Mõne aja pärast neurotransmitter kas võetakse signaali andnud rakku tagasi või lagundatakse sünapsis.

More Related