ARENGUKESKKONNA LOOMINE

1. ARENGUKESKKONNA LOOMINE

2. JUHTMÕTE • Ainuke asi, mis ei muutu, on see, et kõik muutub. • Ükski saavutus ei ole nii tähtis, kui see muutus Sinu sees, mis selle saavutuseni aitas.

3. VÄIDE Võita on vaja ja võita on võimalik kõik koos.

4. MINUST SÕLTUVATE TEGURITE JAOTUS? • Hoiaksuhtumine, kavatsus, põhimõtted, tahe; • Töökuspingutus, lõpuni tegemine, mugavustsoonist väljumine; • Tarkusteadmised, oskused, kogemused, arusaamine, mõistmine, sallivus, ühisus.

5. MIDA TEHA ASJADEGA, MIS MINUST EI SÕLTU? Jumal, anna mulle meelerahu mitte muretseda asjade pärast,mida ma muuta ei saa, julgust muuta asju, mida ma muuta saan, ningtarkust, et nende vahel vahet teha. St Franciscus

6. MIDA ME TAHAME? Kas me tahame, et lapsed säilitaksid huvi enda ja teiste inimeste, perekonna, ühiskonna, kultuuri, looduse ja kogu maailma vastu  või tahame, et nad vastaksid võimalikult täpselt meie (vanema põlvkonna) arusaamale sellest, mis on õige?

7. PÕHITAOTLUS Aidata inimesel kujuneda iseseisvalt mõtlevaks, otsustavaks ja tegutsevaks isiksuseks, kes tahab ja suudab tegutseda ning vastutada.

8. OSALEJATE EESMÄRK Õppida looma keskkonda, milles inimesed tahavad isiklikel põhjustel pingutada: • tehes õigeid asju, õigel ajal, õigel moel, õiges mahus ja õiges kohas; • saavutades oma tegelikele võimetele vastavaid tulemusi; • olles selleks ise motiveeritud tänu huvile ja vajadusel ennast teostada

9. PÕHIPROTSESS Kõikvõimalike inimühenduste põhiprotsess on inimese areng. Kui inimene ei taju piisava selgusega, kuidas ta konkreetses keskkonnas kasvab ja edasi areneb, kuidas tema võimed ja tuleviku väljavaated järjest avarduvad, siis ta kas hakkab võitlema, lahkub või mandub!

10. ARENG Areng on üleminek kvalitatiivselt uude seisundisse. Areng baseerub indiviidil ehk on otseselt seotud konkreetse persooniga. Areng on loomingu mitte õppimise funktsioon ehk siis loomingu objektiivne kaassõltuvus. Ülo Vooglaid

11. ARENGU EELDUSED • Suhtestumine, • loominguvabadus, • julgus ja oskus lahti lasta ning • tähelepanuvõime avardumine. Järjepidev areng toimub ainultiseregulatsiooni olemasolu korral.

12. VABADUS • Vabaduse eeldus on kord. • Kord on kokkuleppeline ühiste normide ja reeglite kogum. • Demokraatia alus – lubatud on kõik, mis ei ole keelatud!

13. VASTUTUS Vastutada saab ainult see, kes otsustab. Vastutada tuleb selle eest, mida teed ja ka selle eest, mida tegemata jätad. Otsustada saab üksnes valikusituatsioonis.

14. VALIKUSITUATSIOONI 4 TUNNUST • Vähemalt üks alternatiiv. • Võimalus lisada alternatiive. • Võimalus otsustada oma parima äratundmise järgi. • Asi, millest räägitakse peab olema oluline.

15. LIIDER Mis ühendab järgnevaid isikuid? Mis muutis nad liidriteks? Jeesus Kristus, Henry Ford, Mahatma Gandhi, Adolf Hitler, John Kennedy, Martin Luther King, Vladimir Putin, Barack Obama, Osho, John D. Rockefeller, Jack Welch, Buddha, Ted Turner, Neale Donald Walsch, ema Theresa ...

16. JUHT Juhi on inimene, kes võtab vastutuse hoolitseda iseenda ja oma kaaslaste potentsiaali kasvu eest ehk võime eest: • seada eesmärke ja valida vahendeid, • kehtestada tegutsemise ja hindamise kriteeriumeid, • hinnata tegijaid, tegevust, tulemust ja potentsiaali edasiseks tegutsemiseks ehk jätkusuutlikkust.

17. PROTSESS TAGAJÄRG EESMÄRGISTATUD PROTSESS EESMÄRK VAHEND PREVENTSIOON KOMPENSATSIOON TULEMUS TULEMUS

18. JUHTIMINE • Juhtimine on soovitud tulemuste saavutamine koos oma meeskonnaga. • Juhtimine on arengukeskkonna loomine. • Juhtimine on eeskujuks olemine. • Juhtimine on aitamine ehk abi iseseisvaks muutumisel.

19. JUHTIMISE PARADOKS Juhtimise nagu ka valitsemise eesmärgiks on iseregulatsioon! Nii riik, ettevõte kui ka perekond teevad ideaalis võrdseid pingutusi nii juhtimiseks ja valitsemiseks kui samal ajal ka juhtimise ja valitsemise vältimiseks.

20. JUHI ERINEVAD TASEMED • Profaan ehk see, kes ei taipa antud asjast eriti midagi. • Diletant ehk asjaarmastaja. • Spetsialist ehk tunnustatud asjatundja. • Generalist ehk terviku tundja.

21. EDU Edu on plaanitud seisundi saavutamine kooskõlas saavutaja väärtushinnangutega.

22. EDU SALADUS Edu saladus peitub selles, et edukad on muutnud harjumuseks nende asjade tegemise, mida ebaõnnestujatele teha ei meeldi. Albert Gray

23. JUHENDAJA ERINEVUS MENTORIST I EESMÄRGID Juhendaja püüab korrastada juhendtava käitumuslikku poolt ning aidata seeläbi parandada tema ametialast tulemuslikkust ning valmisolekut suurema vastutuse võtmiseks. Mentor loob keskkonda, mistoetab ja kiirendab mentee isikliku arengu protsessi.

24. JUHENDAJA ERINEVUS MENTORIST II INITSIATIIV Juhendaja dikteerib õpinguid ja teeb ettekirjutusi. Mentor loob keskkonna, kus vastutus protsessi õnnestumise eest on valdavalt menteel.

25. JUHENDAJA ERINEVUS MENTORIST III TAHTLUS Juhendaja omab läbi ametipositsiooni õigust anda korraldusi, nõuda ja kontrollida. Mentori ja mentee suhted on vabatahtlik valik mõlema poole osas.

26. JUHENDAJA ERINEVUS MENTORIST IV FOOKUS Juhendaja keskendub reeglina pakiliste probleemide ja väljakutsetega tegelemisele. Mentori fookus on suunatud pikaajalisele isikliku kasvu ja karjääri tarvis keskkonna kujundamisele.

27. JUHENDAJA ERINEVUS MENTORIST V ROLLID Juhendaja keskendub jõuliselt asjakohase tagasiside andja rollile. Mentori roll on rohkem kuulamisele ning edasisidestamisele ehk suure pildi loomisele orienteeritud.

28. SUHTED JA KOOSTÖÖ

29. SUHTED JA ELU KVALITEET Meie elu kvaliteet sõltub meie suhete kvaliteedist. Meie suhete kvaliteetsõltub meie suhtumisestiseendasse, teistesse, töösse ja ellu tervikuna.

30. KOGU TÕDE SUHETEST Mitte miski muu peale suhete ei tooSinu ellu rohkem rõõmu ja rahulolu või siis vastupidist - probleeme ja kannatusi.

31. PROBLEEM Probleemid asuvad inimeste sees. Kui Sul on probleem, siis on see Sinu probleem.

32. INIMSUHTED SUHTLEMINE Kommunikatsioon Interaktsioon SÜMBOLITE SÜSTEEM TEGEVUSTE SÜSTEEM Informeerimine Manipuleerimine KOHTLEMINE

33. KAKS HUNTI Kuri hunt - hirm, viha, kadedus, kurbus, ahnus, ülbus, alaväärsus, valskus, kõrkus, egoism… Hea hunt - rõõm, rahu, armastus, lootus, tõde, tagasihoidlikkus, heldus, sõprus, sallivus, halastus, usk …

34. TARKUSE KUJUNEMINE • Teadmised on vaja rakendada oskusteks, et seeläbi saada kogemus. • Nende kolme ühisosana tekivad uued seosed ehk arusaamine, millele järgneb suure terviku parem mõistmine. • Alles siis saab välja kujuneda sallivus ja ühisus, mis on olulised püsiva usalduslikusuhte tekkimiseks.

35. EDUKOGEMUSE TÄHTSUS • Sa lood või hävitad usaldust iga oma suhte ja suhtumisega. • Usaldus loob eelduse edukogemuse tekkimiseks. • Järjepidevate edukogemuste tulemusel kujuneb välja eneseusk.

36. ENESEUSU TÄHTSUS • Eneseusk ehk endasse uskumine aitab vabaneda ohvrimentaliteedist. • Eneseusklik inimene juhib oma elu. • Mitu eneseusklikku inimest koos loovad eelduse sünergia tekkimiseks ehk mõistliku pingutusega erakordsete tulemuste saavutamiseks.

37. ARENGUKESKKONNA MUDEL Inimkond vajab uut, ühendavat mudelit, et lõpetada faktide, teadmiste ja “asjade” õpetamine ning keskenduda selle asemel suhetele, mis on kõigi definitsioonide alus. Keegi meist ei eksisteeri sõltumatult meie suhetest teistega. Suhetega loobume kindlusetundest ja avame end võimalikkusele. Gregory Bateson “Mind and Nature” 1980

38. ARENGUKESKKONNA LOOMINE • Põhimõistete defineerimine kõigile arusaadavalt. • Isiklike ja ühiste eesmärkide määratlemine. • Edutegurite piiritlemine. • Väärtuse loomise protsessi kirjeldamine kõigile huvipooltele mõistetavalt. • Eesmärgile aitavate ühiste väärtushinnangute sõnastamine ja järgimine. • Organisatsioonisisese mentorsüsteemi loomine. • Huvi hoidmine ja hirmust hoidumine!

39. SOOVIN SULLESUURI UNISTUSI, ENESEUSKUJA JULGET PEALEHAKKAMIST! Aivar Haller 51 62211 aivar@haller.ee