Kasvatuse ja õpetuse alged Eesti alal

1. KASVATAMINE JA ÕPETAMINE MUINASAJALL. Andresen. (1997). Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu I.

2. Kasvatuse ja õpetuse alged Eesti alal • Kogu inimkond on läbinud oma esiajaloolise ajajärgu – areng toimus erineva kiirusega ning teataval määral omamoodi - luues oma kultuuri, oma kasvatamise ja õpetamise traditsioonid • Kasvatuse algeid tuleb meil otsida muinasajast

3. Kasvatuse ja õpetuse alged Eesti alal • Vanimad asustusalad Eestis 8.-7. aastatuhandel e.Kr. (Lammasmägi, Pulli) • Vanimad asukad tegid läbi kiviaja inimestele iseloomuliku arengu • Elati väikeste sugukondadena – sugulust arvestati ema järgi – matriarhaat • Küttimine, kalapüük, korilus, tööriistade valmistamine

4. Kasvatuse ja õpetuse alged Eesti alal • Valitses kolm iseloomulikku põhimõtet: • Kõiki kasvatati võrdväärselt • Noorukitele jäeti palju iseseisvust • Poisse õpetasid mehed, tüdrukuid naised • Lapse esimene kasvataja oli ema • Esiaja inimeste elumudel jäi püsima mitmeks aastatuhandeks

5. Kasvatuse ja õpetuse alged Eesti alal • Teise aastatuhande keskpaiku e. Kr. hakkas kujunema isajärgne sugukond – patriarhaat • Õpiti tundma pronksi • Jahipidamise kõrval elatuti maaviljelusest ja karjakasvatusest • Teraviljakasvatus muutis inimese ja looduse vahekorda • Maaharimine tõi kaasa uudseid võtteid

6. Kasvatuse ja õpetuse alged Eesti alal • Sugukonna elu juhtisid tavad ja traditsioonid • Kasvatati eeskujude ja vanemate inimeste mõjuvõimu najal • Usk headesse ja kurjadesse vaimudesse • Inimene pidas end looduse osaks • Arenes välja loodusekultus • Põlvest põlve sisendati lastesse aukartust esivanemate, loomade ja loodusvaimude vastu

7. Kasvatuse ja õpetuse alged Eesti alal • Maailma ja selle valitsemise kohta käivate uskumuste kogu meeldejätmine oli esimene formaalne haridus - anti edasi põlvest põlve • Sugulise küpsuse saabudes läbis nooruk nn prooviaja, et seejärel võtta üle täiskasvanud sugukonnaliikmete õigused ja kohustused • Elanikkonna kasvuga kaasnes suurperede eraldumine

8. Kasvatuse ja õpetuse alged Eesti alal • Tekkis kolm kultuuripiirkonda: Kesk- ja Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti ja saared • Sellest saati muutus kasvatuse siht ja iseloom • Patriarhaalset suurperet juhtis vanim mees • Kodus majapidamist korraldas vanim naine • Üksikpered eraldusid suurperedest • Veresugulusel põhinev kogukond asendus territoriaalsusega. Tekkisid külad, kihelkonnad ja maakonnad • Sugukonnaliikmete võrdsusel põhinev kasvatus asendus kasvatusega perekonna ringis

9. Rahvakasvatus ja –õpetus esiaja lõppjärgus • 9.-10. sajandil edenes käsitöö – esile tõusid ülikud. Neil olid suuremad maavaldused, rohkem jõukust • Käsitöö ja kaubitsemine koondus keskaegseisse linnustesse • Majanduse differentseerumine tõi kaasa muudatusi kasvatuses • Ametisaladused pärandati edasi põlvest põlve

10. Rahvakasvatus ja –õpetus esiaja lõppjärgus • Käsitöölistele vajalikke oskusi omandasid poisid vanemate tegevust jälgides, õpitut aitas omandada mäng • Kõik rahvad, s.h. eesti hõimud huvitusid võistlusmängudest • Mänge võeti üle naaberrahvastelt • Vastlatoite ja kombeid tunti iidsest ajast, näit. vurriluud meisterdati hiljemalt 11. saj.

11. Rahvakasvatus ja –õpetus esiaja lõppjärgus • Mängud ja pidustused on etnograafilise ainestikus universaalne nähtus • Arheoloogilised leiud (keraamika, tarbeesemed, ehted) näitavad kohaliku rahva oskusi ja kunstimaitset ning tõendavad omavahelise suhtlemise tihenemist • Ühise kultuuri tekkimine ja majanduslik läbikäimine maakondade ja kihelkondade vahel viitab hõimude etnilisele konsolideerumisele 12.-13. sajandil

12. Rahvakasvatus ja –õpetus esiaja lõppjärgus • Selleks ajaks olid välja kujunenud põhilised erisused eesti ja liivi hõimude rahvaluules, eriti nende muusikalises struktuuris • Vanimaks eesti rahvapilliks peetakse 6-7 keelega kannelt • Laul, tants, pillimäng saatsid esivanemate kõiki pidusid • Vanimad teated kroonika vahendusel eestlaste laulmisest ja tantsimisest ulatuvad 12. saj.

13. Rahvakasvatus ja –õpetus esiaja lõppjärgus • Rahvakasvatus leidis väljenduse rahvalauludes, vanasõnades, kõnekäändusde ja muinasjuttudes • Kuna raamatuid veel polnud, täitis rahvaluule sageli harivat eesmärki • Kasvatusideaale anti kõige tuumakamalt edasi vanasõnades • Pedagoogilised tõekspidamised väljendusid ilmekamalt rahvaluules

14. Rahvakasvatus ja –õpetus esiaja lõppjärgus • Esikohal olid ausus, ustavus, sõnapidamine, töökus, tagasihoidlikkus, eneseväärikus, tublidus, abivalmidus, taibukus, viisakus, austus vanemate vastu, koduarmastus • Üksikperede eraldumisel kogukonnast suurenes perekondliku kasvatuse osatähtsus • Perekonna loomine, abiellumine toimus poolte kokkuleppel • Perekonna äraelamise eest kandis vastutust isa