1 / 29

Elektri tootmine ja taastuvenergia toetusvõimalused

Elektri tootmine ja taastuvenergia toetusvõimalused. Peep Siitam 16.novembril 2011a. Kõneks tuleb:. Kuidas elektrijaama ehitada? Milleks ja millist elektrijaama ehitada? Kuidas ehitamiseks raha saada?. Põhiküsimus: kuidas saada pöörlema generaator?. Energiamuundurite tüübid. Aurukatlad

wiley
Download Presentation

Elektri tootmine ja taastuvenergia toetusvõimalused

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Elektri tootmine ja taastuvenergia toetusvõimalused Peep Siitam 16.novembril 2011a.

  2. Kõneks tuleb: • Kuidas elektrijaama ehitada? • Milleks ja millist elektrijaama ehitada? • Kuidas ehitamiseks raha saada?

  3. Põhiküsimus: kuidas saada pöörlema generaator?

  4. Energiamuundurite tüübid • Aurukatlad • Auruturbiinid (kondensatsioonturbiinid ƞ<45%, vaheltvõtu turbiinid, vasturõhuturbiinid) • Gaasiturbiinid • Sisepõlemismootorid • Kütuseelemendid • Tuumareaktorid • Hüdroturbiinid • Tuuleturbiinid • Fotoelektrilised muundurid • Elektrimasingeneraatorid (vahelduvvoolu- ja alalisvoolugeneraatorid) • Elektrimootorid • Soojusvahetid ja -transformaatorid • Muud muundurid (transformaatorid, alaldid, sagedusmuundurid)

  5. Jaamade ehitamist reguleerivad peamised seadused ja normid • Elektrituruseadus ja võrgueeskiri; • Planeerimisseadus; • Ehitusseadus; • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

  6. Süsteemihaldur • ElTS § 40. Süsteemihalduri õigused Õigus nõuda tootmise suurendamist või vähendamist. Õigus piirata või katkestada tarbimist • ElTS § 41. Süsteemihalduri vastutus Süsteemihaldur hüvitab oma kohustuste täitmisega kolmandale isikule tekitatud kahju üksnes juhul, kui tegemist on otsese varalise kahjuga ja süsteemihaldur oli kahju tekkimises süüdi.

  7. Võrgueeskiri Sätestab muuhulgas: • varustuskindlusest tulenevad nõuded, • nõuded mõõtmisele ja mõõteseadmetele, • võrguga ühendamise ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise korra, • põhivõrguettevõtja koostöö naabersüsteemidega.

  8. Milleks ja millist elektrijaama vaja on? • Varustuskindluse tagamiseks; • Energiajulgeoleku tagamiseks; • Elektrijaam peab olema konkurentsivõimeline, et ta ei muutuks ühiskonnale koormaks.

  9. Varustuskindlus ja energiajulgeolek Varustuskindlus (ElTS)- süsteemi võime tagada tarbijate nõuetekohane elektrivarustus; Energiajulgeolek - välisteguritest sõltumatu võime tagada tiputarbimise ajal Eestis asuvate tarbijate elektriga varustamine. Elektrienergia julgeoleku tagamisel tuleb valikute tegemisel kahe peamise kriteeriumina arvestada pikaajaliselt (25 aasta jooksul) ühiskonnale majanduslikult kõige soodsamaid tootmisviise ja keskkonnamõjusid.

  10. Elektrienergia ja SKP vaheline seos

  11. (Turule suunatud) elektrijaamade konkurentsivõime peamised kriteeriumid Muutuvkulud: • Energiamuundamise efektiivsus; • Primaarenergiaallika saadavus ja hind; • Muundamiseks tehtavad kulud; • Saastamine. Kapitalikulu: • Investeeringu ühikmaksumus; • Elektrijaama toetusvõimalused.

  12. Eesti koormuskestvuskõver 2023

  13. allikas: Energiasalv Ühiskonna poolt turuhinnale lisaks (sic!) makstav kulude nüüdisväärtus EUR/ toodetud MWh

  14. Peep Siitami arvutused NEJ 7.ploki andmetel NEJ CFB täiskulu 109EUR/MWh, (3000ja 8000t/a, 950MEUR, 8%, 25a)

  15. Kütteväärtuste hinnad

  16. Energiamajanduse ebaefektiivsus numbrites Maailmas 2009, mlrd.USD (IEA 2010) Eestis energiamajandus 2010, MEUR

  17. Tuumajaamade overnightinvesteerimiskulud: ajalooline kogemus Source: Economics of Nuclear and Renewable Electricity, Mark Diesendorf, University of New South Wales

  18. Tuumajaamade maksumusprognoosid ei vasta tegelikkusele

  19. PHAJ koos tuuleparkidega 270MW 270MW PHAJ + 1000MW tuulikuid + 270MW gaasijaam 420t/a

  20. Puitkütustest elektritootmises Eesti Metsanduse arengukava puiduenergia kasutusest 2020 30PJ/a Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava 2007-2013 biomassiks 4,4Mtm/a ehk ca. 30PJ/a Kasutamata maaressurss (PRIA TÕ+pindalatoetusega) 250t.ha, millelt võiks teoreetiliselt toota lisaks kuni (kui 30% võetakse kasutusse) 11PJ/a Täna puitkütuseid kasutuses (LT 18, ET 15) ca. 27 PJ/a Primaarenergia tootmine puitkütustest 39 PJ/a Järeldus: (sõltumata statistika õigsusest) puiduressurss piiratud, NEJ-s kasutamine peaks olema välistatud

  21. Elektroenergeetika - vaid halvad valikud? Ühegi muundamistehnoloogia uue võimsuse rajamine ei toimu ilma toetuseta – see on varasemate poliitotsuste tulemus; Globaalselt on valik kahe halva vahel: Jätkata elektritootmise subsideerimist või maksta elektri eest kõrgemat hinda. Jätkuva subsideerimise puhul tuleks tagada võimalikult väike koormus tarbijale ja maksumaksjale. Fossiilsete kütuste põletamisel põhinevate tehnoloogiate toetamine keeruline, koormus tarbijatel.

  22. Taastuvate toetamisest Taastuvaid ei tule toetada nende vähese konkurentsivõime pärast, põhjus on fossiilsete massiivne toetamine. Taastuvate toetamine tuleks viia enam investeeringutoetuse-põhiseks, et vältida koormust tarbijale ja maksumaksjale.

  23. Levinuimad toetusviisid täna • Feed-in Tariff – „laega“ ostukohustus, tagab tulu 10-20 aasta jooksul. • Feed-in Premium – fikseeritud toetus lisaks börsihinnale. • Roheliste sertifikaatide kohustus (ettevõtte kohustus osta teatud koguses taastuvelektrit). • Investeeringutoetus ÜF ja CO2 kaubandusest (KIK, KredEx). • Maksusoodustused ja –vabastused (aktsiis, taastuvenergia tasu, KM)

  24. Toetused ElTS-s • Feed-in Premium 53,7 EUR/MWh eest taastuvatele (tuulel piirang 600GWh/a) 12 aasta jooksul • Feed-in Premium 32 EUR/MWh eest jäätmetest, turbast või põlevkivi uttegaasist toodetud elektri eest 12 aasta jooksul • 14-16 EUR iga kasutada oleva neto MW eest põlevkivijaamas, sõltumata tegelikust tootmisest (01.01.13-01.01.2016 tootmise algus) 20 aasta jooksul.

  25. MKMi kärpeplaan (mitteametlik) Feed-in Tariff 74EUR/MWh eest CHP ja hüdrojaamad Feed-in Tariff 86EUR/MWh eest tuulest toodetud elektrile Toetust ei maksta, kui taastuvatest on toodetud enam kui 1200GWh/a.

  26. Taastuvate toetamisest NREAP : 2020 - 727MW taastuvelektri nominaalvõimsusi (kasv 474MW) Selleks vaja investeerida 940- 1150 MEUR (ETEK andmetel). Eesmärk: vältida koormust tarbijale. Variandid: • Siseriikliku heitmekaubanduse tulud (8 aasta jooksul 1-2 mlrd.EUR); • ÜF – 3,5mlrd.EUR. EC soovitus 6% e. 210MEUR taastuvenergiasse ja energiasäästu; • Sertifikaatidega kauplemine; • „Õlimaksu“ kehtestamine min.10EUR/põlevkivi tonn, tulud >1,2mlrd.EUR (2013-2020); • Maksusoodustused.

  27. Kokkuvõte • Taastuvenergia ei ole kallis kohustus, meie tingimustes on see odavaim võimalus! • Põlevkivist elektritootmine pole alternatiiv, tuleb välja töötada põlevkivist loobumise tegelik kava, lihtsaim viis seda teha on konkursi korraldamine; • Mistahes tootmisvõimsuste rajamise toetamise puhul peaks otsene koormuse suurendamine tarbijale olema välistatud.

  28. Tänan kuulamast!

More Related