Noomenifraaside referentsiaalsed omadused argivestlustes

1. Noomenifraaside referentsiaalsed omadused argivestlustes Helen Kirsipuu Bakalaureusetöö Juhendaja prof Renate Pajusalu

2. Mõisted • Noomenifraas (NP) – fraas, mille põhjaks on noomen • Potentsiaalne NP – fraas, mis paigutatakse NP-de hulka semantilistest omadustest lähtuvalt • Referent – konkreetne entiteet tekstivälises maailmas, millele NP-ga viidatakse; diskursuse referent • Referents e viitesuhe – suhe keelelise väljendi (NP) ja sellele vastava keelevälises maailmas eksisteeriva entiteedi vahel • Referentsiaalne vs mittereferentsiaalne kasutus (1) Mari nägi väga suurt koera. (R) (2) Peeter on truu nagu koer. (MR)

3. Infovoog (information flow) • John Du Bois, Sandra Thompson, Wallace Chafe • Infovoog kui ideede ja informatsiooni esitamise viis, mis lähtub loomuliku kõne eripäradest • Kõneleja ja kuulaja vaheline vaikimisi kokkulepe, kuidas entiteetidest ja olukordadest kõneldes muutuvad vestluse arenedes ka vastavate entiteetide staatused • Hõlmab kõnelemise ja kõne vastuvõtmise protsessi • Oluline kõneleja ettekujutus kuulajast ja tema teadmistest

4. Aktiveerituse astmed • Tuntud (varem mainitud) ja uued (esmakordne mainimine) referendid • Aktiveeritud, poolaktiveeritud ja aktiveerimata ideed; antud, saadaval olev ja uus info • Aktiveerituse hind aitab mõista aktiveerituse astmete vahelisi erinevusi; aktiveerituse hind on seda “kõrgem”, mida enam peab mentaalsel tasandil pingutama selleks, et informatsioon jõuaks aktiveeritud staatusesse

5. Definiitsus • Tuntus on referendi, definiitsus keelelise üksuse (NP) omadus • Igas keeles vastanduvad definiitsed ja indefiniitsed ideed, erinevus seiseneb nende grammatilises esituses • Christopher Lyonsi defineerimise võimalused: • tuntus vs identifitseeritavus (3) I bought a/the car yesterday. (4) The moon was very bright tonight. • unikaalsus vs inklusiivsus (5)I’ve just been to a wedding. The bride wore blue. (6) This is the best ice-cream I´ve ever tasted.

6. Töö metoodika 1 • 3 teksti TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi eesti suulise keele korpusest • nn köögilauavestlused, 3–5 lk • Kokku 500 NP-d • Vaatluse all kõik fraasid, mille põhjaks on noomen, adpositsioon või adverb, st fraasid, mille referenti saab väljendada substantiiviga

7. Töö metoodika 2 • Kodeeritud NP-de järgnevad tunnused: • referent • determineerija e määratleja • mainimiskord • fraasitüüp • referentsiaalne/mittereferentsiaalne • semantiline klass • arv • kääne • lauseliige • aktiveerituse aste • geneerilisus

8. Viiteahelad • Viiteahel – ühele referendile viitavad fraasid • Ahelad argivestlustes lühikesed (1-3 mainimist), pikim ahel 7 mainimist • Lühikeste ahelate puhul entiteedile viitav fraas pikem, sisaldab rohkem infot (7) see ku=me olime säl ´suure maantee peal. • Mida pikemalt kavatsetakse entiteedist rääkida, seda lühemad fraasid sellele viitamiseks (8) no: nonoh seal=’ä{rr}aei ‘tee aga aga siis heh e $ (1.0) no ‘mõnda=asja ta teeb {--} {ta}=on ‘praegu nagu rohkem kodus ‘ka:=ja ni=et siis • Enim kasutatud fraasitüübid: N, pron, adv

9. Määratlejad 1 • Määratleja – lingvistiline vahend (in)definiitsuse väljendamiseks • Määratlejaid esines andmetes kokku 69 korral • 15 erinevat määratlejat • Sagedamini kasutusel uue referendi vestlusesse toomisel; definiitsed määratlejad ka juba esimesel mainimisel • üks • indefiniitne • spetsiifiline • esineb alati koos uue referendiga (9) seal ´Valmieras: kõigepealt (0.7) käisime ühes ´muusikapoes

10. Määratlejad 2 • see • definiitne • enamasti spetsiifiline • enim kasutuskontekste ja esinemisi (10) seal (.) fua´jees ´müüdi. (0.7) ´fantat ja seda se´fiiri. (11) no: ´jõgi on jah (.) ´laiem=ja (0.9) aga ´jõgi on nagu ´kaugel. (0.7) ´sina oled sele (1.2) ´jõe ja kalju ´vahel, • Possessiivpronoomenid • enamasti uus referent • pigem definiitne • 2 rühma: personaalpron-i omastavaline vorm või oma

11. Määratlejad 3 (12) [jaa.] aga a=tegelikult ta- (0.2) noh (0.5) sa=i=ole{gi} ültse minu=’emme? (1.5) sina oled tändab (0.2) minu:: ‘eksabikaasa (2.0) e:ksabikaasa tädi ‘sõbranna. (13) noh ´rääkige siis oma ´muljeid. • kuskil, mingisugune, nisukene • esinevad uue referendiga • kuskil ja mingisugune sarnanevad määratlejaga üks; nisukene on erinev (14) $ jah $ (2.0) < s=käisime: kuskil: ´kohvikus aga seal > me ei ostnud ´midagi. (15) siis kui ´meie läksime sis=oli ´üks buss, (0.8) mingisuguste ´lastega, (16) eeh (0.2) ja=näe `minul olinisukene ja- jänt et (0.3) oleks pidand `Tartusse ek teisel tulema.

12. Semantilised klassid • John Lyons: esimese, teise ja kolmanda astme entiteedid • 14 erinevat semantilist klassi: ABSTRAKTNE, AEG, AINE, ASI, INIMENE, KEHAOSA, KOHT, LOODUS, OBJEKT, OLUKORD, SÜNDMUS, TAIM, TEGEVUS, TOIT • Kõige enam viidatakse inimestele, seejärel kohtadele • Sagedase esinemisega on ka asjad, toit, olukorrad ja objektid • Igas klassis esinev fraasitüüp on N, ent enim kasutatakse suulises kõnes pronoomeneid • Pronoomenid viitavad valdavalt inimestele, adverbid kohtadele