Elu koolis Annika Nikonov Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi sotsiaalpedagoog Tallinn, 02.01.2013

1. Elu koolisAnnika NikonovTallinna Kuristiku Gümnaasiumi sotsiaalpedagoogTallinn, 02.01.2013

2. Väljavõte õpetajakoolituse riikliku arengukava projektist II OOTUSED ÕPETAJALE Suhtlemine Õpetaja: 1) kasutab korrektset õppekeelt kõnes ja kirjas; 2) väljendab end selgelt ja arusaadavalt; 3) kuulab aktiivselt ja annab tagasisidet; 4) ennetab/lahendab konflikte; 5) valib olukorrale vastavaid ja partnereid arvestavaid küsimusi, korraldusi, märguandeid; 6) valib olukorrale sobiva suhtlemistasandi; 7) valdab avaliku esinemise tehnikaid.

3. MUPO koolivalve ametnik kui • klienditeenindaja • enamasti esimene tervitaja kooli tulijale • kooli ja MUPO visiitkaart • esmane kontaktisik kooliuksel lapsevanemale • kooli tugimeeskonna liige • eeskuju õpilasele • seaduse esindaja

4. Tööülesanded: • Alates 30. aprillist 2012 on Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis tööl munitsipaalpolitsei koolivalvetöötaja, kelle tööülesanneteks on turvalise koolikeskkonna tagamine ja koolivägivalla ennetamine ning võõraste koolimaja ruumides viibimise takistamine, samuti noorte turvalisus.

5. Suhtlemine kliendiga.Kliendiga suhtlemisel omavad rolli • professionaalsed oskused• klient-teenindaja suhtedklient-teenindaja suhete mudelite valik sõltub nii ühe kui teise poole• isiksusest• ootustest• vajadustest

6. fakt, et neist kolmest eriti ei räägita ja et need võivad olla erinevad võib viia: • suhtlemisraskustele• kontaktihäiretele• ühe või mõlema poole rahulolematusele.Kliendiga suhtlemisel peaks olema teadlik, millist suhtlemismudelit kasutada ja võimalusel vahetama seda vastavalt erinevate klientide spetsiifilistele vajadustele.

7. SUHETE MUDELID:aktiive-passiivne mudelÜks pooltest on täielikult passiivne, teine on kogu aktiivsuse ja vastutuse endale võtnud.

8. Õpetaja –õpilane või lapsevanem – laps mudelSuhetes domineerib teenindaja, tema roll on paternalistlik (klienti koheldakse kui last) ja kontrolliv. Kliendi roll on põhiolemuslikult sõltuv ja aktsepteeriv.

9. Vastastikuse osalemise mudelSuhetes ollakse võrdsed. Mõlemad osapooled vajavad seda ja sõltuvad sellest, mis nad tööprotsessi ja suhtlusesse ise panevad

10. Sõpruse mudel Seda mudelit loetakse ebaedukaks, äärmuslikel juhtudel isegi ebaeetiliseks. Piirid professionaalse ja isikliku elu vahel on ebamäärased.

11. PROBLEMAATILISED KLIENDID• Teatraalsed (histrioonilised). Ülemäära familiaarsed. Selle taga on alateadlik kindlus- ja usaldusvajadus. Tihti üliemotsionaalsed.• Nõudvad ja sõltuvad. Klientidel tekib tohutu suur kindlus- ja usaldusvajadus ning samal ajal on nad tõrksad seda vastu võtma, kui neile seda ka ükskõik mis viisil pakutakse. Nad nõuavad tihti erilist tähelepanu, helistavad koju või nõuavad erakorralisi kokkusaamisi kokkulepitud aegade vahel.

12. • Nõudvad ja tujukad (impulsiivsed). Klient võib hakata käituma impulsiivselt, manipuleerivalt, et võita tähelepanu. Nende käitumise taga on hirm, et nad ei saa kunagi seda, mida neil vaja on, ning nad arvavad, et peavad selle agressiivsusega välja võitlema

13. Nartsissistlikud(eneseimetlejad). Klient käitub nagu oleks ümbritsevast parem. Neil on tohutu täiuslikkuse vajadus ning nad on põlglikud nende suhtes, kes tunduvad ebatäiuslikud. Nad võivad olla kõrgid, äkilised, jämedad.

14. • Sundmõtetega (obsessiivsed) ja kontrollivad. Kliendid on ülikorralikud, punktuaalsed ja pööravad suurt tähelepanu detailidele. Nad on väheemotsionaalsed, enesessetõmbunud, eriti asjade suhted, mis neid häirivad või hirmutavad. Neil on suur vajadus kogu keskkonda oma kontrolli all hoida. Selle taga on hirm, et kontrolli kaotades muutuvad nad abituks ja sõltuvaks.

15. Ülivalvsad ja kahtlustavad (paranoilised). Kliendid kardavad, et teised tahavad neid mingil moel haavata. Nad on kriitilised, kõrvalepõiklevad, kahtlustavad. Neid võib nimetada ka „oma hädade põhjuste otsijateks“, kuna kalduvad kahtlustama teisi kõiges, mis nendega juhtub.

16. • Isoleeritud ja üksildased. Kliendid on eraklikud ja lasevad välja paista, et nad kas ei taha või ei taha kontakti teiste inimestega. Lähedus on neile vastumeelne. Kui oleks võimalik, eelistaksid nad kõigi asjadega üksi toime tulemist.

17. • Kaeblevad ja märterlikud (passiiv-agressiivsed). • Kliendid suhtlevad üksnes läbi kaebuste ja rahulolematuse. Varjatult süüdistavad tihti teisi kõigis oma probleemides ja tekitavad teistes süütunnet, et neist pole küllaldaselt hoolitud. Nad pole võimelised väljendama oma viha otse ja teevad seda kaudselt või passiiv-agressiivselt (näiteks hilinedes, tulemata jäädes). Samas tajuvad nad end ise äärmiselt ennastohverdavatena. Nad usuvad alateadlikult, et tõsiselt võetakse neid ainult siis, kui nad on haiged või märtrid.

18. • Sotsiopaatilised ja teesklevad (simuleerivad). Kliendid ei koge süütunnet kui olekski põhjust. Nad võivad olla väliselt võluvad, seltskondlikud, intelligentsed kuid nad esitavad neid harjumusi näitlejatena. Nende puhul on võimalik kuritegelik minevik ja nad on harjunud kõike saama valetamise ja manipuleerimise abil. Sageli on nad ka ennastkahjustava käitumisega. PMI Eesti AS koolitusmaterjal

19. Vihase kliendiga kokkupuutumineLoov agressiivsus - ründavus tuleb hirmu- ja abitustundest, väljendub nõudlikkuse ja eesmärgiteadlikkusena.Avatud agressiivsus – hirm ja abitusetunne sunnivad reageerima mõtlematult.

20. Vihatunde väljendamine sõnades sunnib väljendatut töötlema ja takistab vägivalla esinemist.Vihaväljenduste taga on peidus kriisist esile kerkinud kurbus ja masendusetunneVarjatud viha on maskeerunud ülipüüdlikkuseks, irooniaks, sarkasmiks.

21. Selgitavaid mudeleid noorte kalduvusest kuritegelikule teele. 1. „Actingout“ käitumine – so käitumine kui kehva oleku välja valamise vahemnd, ilmneb kui: - Peret on tabanud mure, kaotus (olulise inimese surm, raske haigus) - Abielulahutus (eriti kui see on lapse seisukohalt ootamatu ja seletamatu) - Pere majanduslik kitsikus (tööpuudus, kodust väljatõstmine) - Pere sotsiaalne häbi (alkoholism, kuritegevus, vaimuhaigus)

22. 2. Distsiplineerimatu, piirideta kasvanud noore inimese piiride katsetamine (mida võib ja mida mitte) ilmneb, kui: - Vanemad on vanematena nõrgad (vabakasvatuse äärmus) - Lapsed, kelle vanemad on „pühad ja puutumatud“ - Katse irduda „täiuslikest vanematest“ (liigne sõltuvus)

23. 3. Peresüsteemis olevate häirete sümptom - „patuoinas“ – laps kui vanemate alateadvuslike impulsside teostaja või mitteteostaja, see laps on süüdi ka kõigis pere ebaõnnestumistes. - Noorte alateadlik katse aidata vanemaid nende raskustes - Negatiivse, vaenuliku, ahistava suhte poolt põhjustatud väljaelamine

24. 4. Erinevad indiviidi ja pere arenguhäired ja arengupidurdumised: - Noore appikarje, protest halva hoolitsemise eest, ükskõikse kohtlemise eest, piirideta vabaduse, eemalepeletamise- ja väljatõrjumise vastu - Iseseisvusetus - Madal enesehinnang ja katse seda kõrgel hoida - Kambaga samastumise vajadus ületab teised vajadused 5. Lapsikus, mõtlematus, üliaktiivsus

25. Kuidas käituda?• Pane tähele, märka muutust ja räägi sellest. mida näed!• Aktsepteeri tema muresid, ära tühista• Hoia teda tegutsemas, aktiveeri nii palju kui võimalik, motiveerides ja võimalikult vähe sundides.• Aita leida väljapääs olukorrast.• Aita probleem sõnadesse panna. Kui probleem on sõnastatud, leidub sellel ka lahendus.• Ole lihtsalt olemas.

26. Laste õigused: 1. Õigus elule ja arengule 2. Õigus kaitsele 3. Õigus tervise kaitsele 4. Õigus privaatsusele 5. Õigus mõlema vanema hoolitsusele

27. 6. Õigus nimele ja kodakondsusele7. Õigus emakeelele ja kultuurile 8. Õigus haridusele9. Õigus vabalt väljendada oma arvamust10. Õigus mängu- ja puhkeajaleLaste õiguste konventsioon.

28. Kuidas depressioon ära tunda?Märguandeks on muutused käitumises.• On talle mitteomaselt endassetõmbunud, väldib teisi, naeratab vähem.• Halvatujuline, pahur, trotslik, kergesti ärrituv, nutusus.• Vaikne, ei taha rääkida, mossitab.• Ei hooli millestki, lohakas, laisk, loid, tuim, ei pane tähele, pikatoimeline, unustab.

29. • Koolitöö unarusse jäänud, edasilükkamine homseks, süütunne.• Jääb hiljaks, puudub, ebamäärased kehalised vaevused.• Uimane, magab tundides.• Räägib surmast, teeb endale haiget. • Kõik halb on püsiv, globaalne, minu pärast• Kõik hea on ajutine, juhuslik, kellegi teise teene.

32. Varajased kogemused• Negatiivse mõjuga sündmused lapseeas• Vanemlik käitumine / ülehoolitsemine, lapse eest asjade ära tegemine ja tegevuste piiramine. • Vanemlik käitumine / kontrollimine, kõrged nõudmised ja ootused lapse suhtes. • Suhted õdede, vendadega, võrdlused nendega, allajäämine• Vanemate psühhopatoloogia.• Peretülid, vanemate agressiivsus.

33. Märgid, mis näitavad füüsilist vägivalda: Tähelepanu tavalisest erineval käitumisel või märkide ilmnemisel: - Laps ei istu kui teda palutakse - Annab imelikke seletusi oma kehavigastuste kohta või ei mäleta kuidas need tekkisid - Väldib konfliktilahendamisvõimalusi vanemaga (võimaliku väärkohtlejaga) - Näib ebatavaliselt kuulekas ja õpihimuline - Näib elutu (näoilmed) või veider - Eriti valvas, mittepõhjendatud reaktsioonid oma füüsise kaitsmiseks - Agressiivse suhtlemismaneeriga teistega suheldes - Võib olla väljakutsuv ja erilist tähelepanu otsiv - Võib käituda hüperaktiivselt (on ärev) - Ilmastikule mittevastav riietus – pikad varrukad

34. Märgid, mis viitavad seksuaalsele kuritarvitamisele: - Sotsiaalne eraldumine - Usaldamatus teiste inimeste (eriti TK ) suhtes - Halvenenud suhted eakaaslastega - Madal enesehinnang, väärtusetusetunne - Lapse ja vanema vahelise kiindumussuhte häired - Eale mittevastav seksuaalne käitumine - Seksuaalse alatooniga sõnad - Eale mittevastav võrgutav käitumine - Regressiivne käitumine (enurees, enkoprees) - Õppeedukuse järsk alanemine - Erinevate häirete sümptomid: depressiivsus, ärevus, hüperaktiivsus, psühhootilisus, söömishäired, unehäired - Kodust põgenemised

35. Sümptomid: - Varastamine (muutub häireks kui varastamiste arv ja esemete väärtus kasvab) - Agressiivne käitumine, raevuhood, verbaalne ähvardamine ja füüsiline vägivald - Soovimatus koolis käia- pole popitamine ega koolihirm - Väärkohtlemine - Võõra omandi lõhkumine, süütamine - Alkoholi või uimastite kasutamine - Aktsepteerimatu ja kontrollimatu seksuaalkäitumine

36. PROBLEEMI LAHENDAMISE ETAPID• Probleemi määratlemine (kus, kes, mis täpselt toimub).• Alternatiivsete lahenduste genereerimine • Iga lahendusvariandi võimalike tagajärgede hindamine (kui teen nii, siis mis head, mis halvad tagajärjed sel on)• Lahendusvariantide valimine (algul proovin nii, kui ei aita, siis nii)• Tagasiside (kuidas läks)Koolikiusamise puhul: märka ja reageeri! Räägi mõlemaga, sest probleem on mõlemal.

37. Märka:• Ole usaldusväärselt ehe• Väljenda end nii, et sinu sõnum oleks üheselt mõistetav• Väljenda lapse suhtes soojust, hoolimist, austust.• Ole psühholoogiliselt tugev• Käitu lapse suhtes selliselt, et ta ei tajuks seda ähvardava• Püüa suhelda hinnanguvabalt• Võta last kui arenevat inimest Thomas Gordon, 2003

38. Heakskiitev keel • Muudab lapse avatuks• Annab talle mõista, et last võetakse sellisena nagu ta on• Aitab lapsele olla toeks• Soodustab võimete arengut• Annab jõudu, et toime tulla pettumuste ja hingevaluga

39. Ebaefektiivseid viise laste käitumisse sekkumiseks:Alandavad sõnumid: Hukkamõist, kritiseerimine, süüdistamineSildistamine, naeruvääristamine, häbistamineTõlgendamine, analüüsimine,Õpetamine, juhendamine

40. Lahendussõnumid:• Käsutamine, suunamine, kamandamine• Hoiatamine, korralekutsumine, ähvardamine• Manitsemine, jutlustamine, moraali lugemine• Nõu andmine, soovitamine, lahenduse pakkumine

41. Aeg maha - rahutubaKui noor on väga endast väljas ja agressiivne, on hea lasta tal aeg maha võtta. Saata jalutama või muud. Noor saab olukorra üle kontrolli vaid siis kui ta on maha rahunenud. Pärast maha rahunemist, on ta valmis rääkima, mis juhtus, mida tegi või mis neid ärritas.

42. Steiner stiilis juhtumi analüüs: Mis juhtus, kuidas juhtus, millal, kellega juhtus.Mida mina oleksin saanud teisiti teha.Mida keegi teine oleks saanud teisiti teha.Mida võtan ette, et olukord laheneks positiivselt.

43. Potentsiaalse agressiooni ärahoidmise tehnikad: • Isoleeri • Uuri põhjust - kuula aktiivselt / peegelda • Väljenda ennast rahulikult • Mõistmise väljendused – alternatiivsete käitumisviiside arutelu • Positiivsed väljundid – plaanid • Ruum (rahutuba) • Aeg maha

44. Personaalsed konflikti ennetamise/vältimise meetodid • Kasutada võimalikult vähe suhtlemisbarjääre • Kasutada võimalikult palju aktiivset kuulamist • Kasutada võimalikult palju enesekehtestavat adekvaatset käitumist • Olla teadlik võimalikest konfliktidest ehk osata lugeda „tormihoiatusi“ • Tühjendada oma „pingete ämbrit“ ilma teise täitmata • Tunnetada oma lähiümbrust • Tegeleda oma enesehinnanguga • Probleemid vajavad teadlikku juhtimist

45. TUNDED !!??

46. RÕÕMUS, VIHANE, KURB, PETTUNUD, SOLVUNUD, HIRMUNUD, ÜKSIK, HÄBELIK, ARMUNUD, ÜLEANNETU, RAHULOLEV, KAHTLEV, IGAV, SÜÜTUNDEGA, PINGES, HUVITUNUD, VASTIKUS, OOTUSÄREV, ÄREV, ARMUKADE, RAEVUNUD, KADE, VÕIMUKAS, NÄRVIS, NORUS, ÕEL, ARMASTAV, IGATSEV, VABA, ABITU, KÕHKLEV, EBAKINDEL, HALVUSTAV, TÕRJUV, OTSUSTAV, TARMUKAS, MURELIK, ALANDATUD, TUIM, SAAMATU, JULGE, ANDESTAV, SAAMATU, TOIMEKAS, ROMANTILINE, MURTUD, PÜHENDUNUD, INNUSTUNUD, EHMUNUD, MASENDUNUD, EMALIK, TEADMATUSES, SÕBRALIK, RAHULIK, ALISTUNUD

49. TÄNAN!