290 likes | 446 Views
Eesti tee infoühiskonda. Urmas Kõlli. - ITL, AS Datel. Infoühiskonna indikaatorid (2006). Interneti kasutus elanikkonna hulgas: 66% Arvuteid elanikkonna kasutuses: 68% Interneti kasutus ettevõtetes (10 või enam töötajat): 90% Lairibaühendusega koole: 95%
E N D
www.itl.ee Eesti tee infoühiskonda Urmas Kõlli - ITL, AS Datel
Infoühiskonna indikaatorid(2006) Interneti kasutus elanikkonna hulgas: 66% Arvuteid elanikkonna kasutuses: 68% Interneti kasutus ettevõtetes (10 või enam töötajat): 90% Lairibaühendusega koole: 95% Ettevõtted, mis kauplevad internetis: 25% Ettevõtted, mis võtavad tellimusi Interneti kaudu: 14,4% Elanikkonnast kasutab e-riigi teenuseid: 28,6% Ettevõtted, mis kasutavad e-riigi teenuseid: 69,1% Allikas: EC DG INFOSOC 2 www.itl.ee
IKT ja e-teenused IKT kulutused per capita (2006) – 610 EUR (EU 1 344 EUR, Rootsi 2 473 EUR, Soome 2 056 EUR) Ca 98% pangatransaktsioonidest toimub elektrooniliselt; 86% tulumaksudeklaratsioonidest esitati e-maksuameti kaudu (2007); Enam kui 80 % elanikkonnast omab ID-kaarti Enam kui 1 miljon ID piletit müüdud aastas 3 www.itl.ee
Side Mobiilipenetratsioon (SIM kaardid, 2006): 127% Fix-võrgu ühendus: 31,4% elanikkonnast, 68% leibkondadest Lairibaühendus: 46% leibkondadest Kaabel-TV ühendus: 18% elanikkonnast, 43% leibkondadest Neli üleriigilist 3G mobiilivõrku Digi-TV avatud Tasuta WiFi alasid: 1150+ Allikas: ENCB 4 www.itl.ee
Eesti IKT turg Müügikäive: 2003: 705 M EUR, 9.5% of GDP 2004: 833 M EUR, 9,3% of GDP 2005: 1 073 M EUR, 9,5% of GDP 2006: 1 300 M EUR, 9,9% of GDP 2007 1 500 M EUR (est); 5 www.itl.ee
IKT turu struktuur EU Estonia █Telekommunikatsiooniteenused █IT riistvara ja valmistarkvara █IT teenused Allikas: Estonian Association of Information Technology and Telecommunications, EITO 6 www.itl.ee
Mida oleme saavutanud • E-riik: • X-tee • Maailma kõige arenenum ID kaart • Unikaalne e-valimiste lahendus • Arenenud e-teenused: • Internetipangandus • E-teenused kodanikele: (e-maksuamet, e-kool…) • M-parkimine • ID bussipilet 7 www.itl.ee
Mõned saavutused 1993: esimene e-pangandussüsteem – Telehansa 1996: Tiigrihüppe Sihtasutus koolide IKT arendamiseks 2000: Mobiilparkimise pilootlahendus 2001: X-Tee lansseerimine – avaliku sektori andmebaaside ja infosüsteemide andmevahetuskeskkond 2001: Alustas Vaata Maailma (Look@world) eesmärgiga luua 500 avalikku internetipunkti 2002: Vaata Maailma raames käivitati projekt 100 000 inimesele tasuta baas-arvutiõppe andmiseks 8 www.itl.ee
Mõned saavutused 2002: Alustati rahvusliku elektroonse ID-kaardiga, mis vastas Eesti digitaalallkirja seadusele 2003: Riik lansseeris e-riigi portaali. 2003: Käivitati ID-bussipilet 2004: 79% füüsiliste isikute tulumaksudeklaratsioone täideti on-line’s 2005: realiseeriti e-hääletus 2007: Parlamendi e-valimised 9 www.itl.ee
www.itl.ee • Informaatikanõukogu • Telehansa • RISO • Esimene Internetipank • Tiigrihüppe SA • e-maksuamet • ID kaart • Külatee 1 • M-parkimine • Külatee 2 • Vaata Maailma • X-tee • Kodanikuportaal • ID-pilet • e-politsei • e-hääletus Parlamendi e-valimised ● 1989 1991 1993 1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 E-riik
www.itl.ee Riigi osa IKT arengus
Allikas: Arengufond 12 www.itl.ee
Allikas: Arengufond 13 www.itl.ee
www.itl.ee Riigi osa IKT arengus • IT arenduse rahastamine - 1% riigieelarvest • suurem osa E-edulugudest olid riigi tellitud projektid • Seadusloome • Andmekogude seadus, Avaliku teabe seadus, Digitaalallkirja seadus jt. • Poliitiline toetus • sh. E-riigi promo välismaal 2002: Riigi IT-eelarved liidetakse ministeeriumide halduskuludega • kaob eelarve läbipaistvus, katkeb senine rahastamine 1% riigieelarvest • IT-arendus lakkab olemast eraldi prioriteet 2005: Riigikontrolli IT audit: Riigi IT vähene koordineeritus, puudub selge rahastus Lätis IT minister, Eestis puudub riigi tasemel IT kõneisik 2006: Riigi Informaatikanõukogu pole kordagi kokku kutsutud Riik konkureerib jätkuvalt IKT sektoriga
Allikas: LogOn Baltic Regional report 22:2007: ICT Survey In Estonia 15 www.itl.ee
Allikas: LogOn Baltic Regional report 22:2007: ICT Survey In Estonia 16 www.itl.ee
Millest tunneme puudust? • Riigi, erasektori ning kolmanda sektori ühiselt koordineeritud IKT poliitikast ja selle reaalsest riigipoolsest toetamisest • Riigi ja erasektori vahelisest tööjaotusest ja koostööst • Toetusest teiste majandusharude konkurentsivõime tõstmisele IKT lahenduste abil • Selgetest pikaajalistest prioriteetidest tõukefondide vahendite kasutamisel 17 www.itl.ee
Midagi sellist 18 www.itl.ee
www.itl.ee Eesti IKT sektori konkurentsivõime
Eesti IKT turg IKT turu maht ~ 1.5 billion EUR IT turu maht ~ 800 mil. EUR Töötajaid ~ 10 000 * 1 EUR ≈ 15,65 EEK Allikas: Estonian Association of Information Technology and Telecommunications, EITO 20 www.itl.ee
Üksikud suured riisuvad koore 6 25 67 1900 Käive 6 ettevõtet 52% käibest 79% kasumist 50% 25% käibest 8% kasumist 75% 15% käibest 8% kasumist 90% 6% kasumist 21 www.itl.ee
Võiksime ennast pidada üliedukaks • Võitsid peamiselt suured • IT kasumlikkus endiselt väga madal • Tagasihoidlik ekspordipotentsiaal • Kvalifitseeritud tööjõu puudus pidurdab kasvu Allikas: EITO 2007 in co-operation with IDC, ITL 22 www.itl.ee
www.itl.ee Eesti IKT sektori tugevused • Eesti IKT on paindlik ja dünaamiline; • Kaasaegne infrastruktuur ja ärikeskkond; • Ühiskonna valmisolek uute innovatiivsete lahenduste kasutamiseks; • Edukad e- ja m- lahendused, Skype ja Playtech on toonud Eestile IT-riigi maine; • Eesti IT-firmade töö kvaliteet on hea;
www.itl.ee Mida toob lähitulevik? • Kvalifitseeritud tööjõu puudus süveneb • + surve efektiivsuse tõstmisele kõigis majandusharudes • + surve koostööle, konsolideerumisele ja klastrite tekkimisele • - tööjõu kallinemine • - vähenev atraktiivsus välisinvestoritele ja allhangete otsijatele • Riiklik IKT poliitika ja juhtimine + vajadus riigi ja erasektori koostööks + vajadus selgete prioriteetide seadmiseks ja reaalseks toetamiseks + arengu järjepidevuse tagamiseks vajalik poliitiline konsensus + riigi aktiivne roll Eesti majandusharude konkurentsivõime tõstmisel
Uued väljakutsed • Tehnoloogiline innovatsioon ei anna enam alati konkurentsieelist - kõik juba kasutavad seda • Eesti majandus vajab struktuurimuutust - suurema lisaväärtusega majandusharud • Kvalifitseeritud tööjõu puudus süveneb - IKT abil on võimalik seda ressurssi efektiivsemalt kasutada 25 www.itl.ee
Vajame suurema pildi nägemist • Ettevõtte tasandilt majandusharu ja riigi tasandile • Üksiklahendustelt integreeritud e-keskkonnani • Siseturult välisturgudele • Koostööd nii tarbijate kui ka pakkujate poolel - eeldust reaalselt toimivate väärtusahelate ja klastrite tekkeks • IKT kasu saavutatakse mitte sektori enda sees, vaid teiste majandusharude efektiivsuse tõstmise kaudu 26 www.itl.ee
ITL eesmärgid 2007 - 2009: • edendada innovatsiooni ja mõjutada ning aidata valitusust arendama teadmistepõhist majandust, arendada Eestis infoühiskonda • leida sünergia IKT sektoris ja teiste (seotud) sektoritega • populariseerida IKT haridust noorte hulgas • edendada koostööd Põhja- ja Baltimaade regioonis, edendada eksporti 27 www.itl.ee
www.itl.ee Kokkuvõte
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit • Lõõtsa 6, III korrus • Tallinn, 11415 • info@itl.ee • www.itl.ee • Tel: 617 7145 • Fax: 617 7146 29 www.itl.ee