Eike Tõnismäe Helle Gern 06.aprill 2006

1. Mentorlus kui kasutamata võimalus organisatsiooni kultuuri, teadmusjuhtimise ja intelligentse organisatsiooni arendamisel. Eike Tõnismäe Helle Gern 06.aprill 2006

2. Eellugu • Kuidas sündis idee?

3. Eesmärk • Teoreetiline alustugi Missugune sisu on Mentorluse mõistel teoorias? Missugustele teooriatele toetub mentorlus? • Praktiline väljund Mis kasu saab sellest inimene –mentor/mentee? Mis kasu saab ettevõte? Kuidas rakendada?

4. Hüpoteesid • Eesti ettevõtted ei ole teadvustanud mentorprogrammide võimalusi ettevõtte rahulolu ja pühendunud töötaja kasvatamisel. • Ettevõtted ei ole kasutanud mentorluse võimalusi organisatsiooni kultuuri, teadmus-juhtimise ja intelligentse organisatsiooni arendamisel. • Mentori mõistel on organisatsioonides väga erinev sisuline tähendus.

5. Alusteooriad Mentorlus teoorias Organisatsiooni kultuur Intellektuaalne kapital Teadmusjuhtimine

6. Mõisted

7. Mentorluse mõiste päritolu Ajalooliselt pärineb mõiste Kreeka mütoloogiast – kaitsja, arendaja, kasvataja Legend: Odüsseus määras oma pojale Telemachosele kaitsja jumalatar Athene, näol, kes võttis endale aga Odüsseuse sõbra MENTORI kuju. Seega naisjumal kasutas nõustades mehe kuju.

8. Kuidas on ajalooline mõiste teisenenud ajas?

9. Mentorluse mõiste arengud • Põhja- Ameerika kontseptsioon- mentor on vanem, targem, kogenum, kes eelkõige toetab ja aitab, jagab olemasolevat teadmist • Euroopa kontseptsioon – mentor on läbi oma teadmiste, kogemuste mentee arengu suunaja, käivitaja, suunaga õppimisele ja avastamisele – loob uut teadmist

10. Mentorlus – jagatud areng • Aluseks mõlemaid pooli arendav partnerlussuhe • Suhe kui arenguliit, kus arenevad nii mentor, mentee kui organisatsioon • Oluline avastada menteeanded ja tugevused, milles väljenduvad mentee sügav kirg ja entusiasm

11. tuutor tugiisik konsultant MENTOR ja MENTEE suhe kui ARENGULIIT juhendaja superviisor Mentorlusega lähedased mõisted

12. Mis on juhendamine? • Juhendaja on professionaalnetoetaja ja õpetaja • Fookuses on kindlad ülesanded, oskused ja tegevused • Juhendamine on seotud konkreetse mõõdetava tulemusega • Uue töötaja puhul sulandab uue inimese meeskonda, ettevõtte kultuuri

13. Mentorlus versus juhendamine

14. Empiiriline uuring Uuringu objektid: • ettevõtete sisesed programmid • avaliku koordineerimisega programmid • osalejad – mentorid ja menteed Metoodika: • Autorite koostatud raamküsimustikja intervjuud.

15. Uuringu tulemused • Mentorlust defineeriti pigem töö-ja ülesande keskselt, kui töötaja laiema arendusena. • Eristusid rahvusvahelise taustaga ettevõtted, kus emaettevõtte personali arendusmudel defineeris selgelt ka mentorluse sisu. • Eesmärgi, tugisüsteemide ja koordineerimise olulisus. • Huvi mentorluse laiendamise vastu.

16. Meie avastus: Mentor- mentee suhe kui meeskond ja teadmusjuhtimise kanal sõnastamata teadmuse muutmiseks uueks teadmiseks– ettevõtte struktuurkapitaliks.

17. Praktilised lahendused

18. 1.ETTEVÕTTE VALMISOLEK 9.PROGRAMMI HINDAMINE ja LÕPETAMINE 2.EESMÄRGID JA OODATUD TULEMUSED 8.KOOLITUS JA TUGIMATERJAL 3.VÕTMEISIKUD MENTOR- PROGRAMMI KÄIVITAMINE ETTEVÕTTES 4.PLANEERIMINE ja KOOSKÕLASTUSED 7.MENTORPAARIDE MOODUSTAMINE 6.ÜLDINFOTUND KÕIKIDELE HUVILISTELE 5.PROGRAMMIST TEAVITAMINE Mentorprogrammide käivitamise mudel

19. Mentorluse rakendamise sihtgrupid ja vormid JUHID ETTEVÕTE TIPPJUHID KESKJUHID MENTORLUSE SIHTGRUPP ja VORMID UUTE TÖÖTAJATEJUHENDAMINE TALENTIDE JA KLT arendamine

20. Mentorklubi KOOLITUS TUGIMATERJALID MENTORKLUBI ETTEVÕTETEVAHELISE VÕRGUSTIKU LOOMINE

22. Kokkuvõtteks usume, et Mentorluse kaudu on võimalik avastada inimese neid tugevusi ja andeid, mis pakuvad talle tõeliselt rõõmu, tekitavad soovi pidevaks arenguks ja soovi jätta endast jälg Läbi inimese kujundame harmoonilist ja õnnelikku perekonda, organisatsiooni ja ühiskonda. Helle ja Eike