Looduse üksikobjektide tõlgendamise lugu

1. Looduse üksikobjektide tõlgendamise lugu Võrumaa Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja Malle Peedel

2. Sisukord • Õpiobjekti eesmärk slaid 3 2. Loodusobjekti tõlgendamise lugu 4 3. Loodusobjekti tõlgendamise loo näidis 13 3.1 Loo põhiosa 14 3.2 Loo kokkuvõte 43 3.3 Loo sissejuhatus 45 4. Kasutatud allikad 47

3. Õpiobjekti eesmärk Õpiobjekti eesmärk on: • koostada looduse üksikobjekti tõlgendamiseks/interpreteerimiseks näidis

4. Loodusobjekti tõlgendamise lugu

5. Loodusobjekti tõlgendamise lugu Loodusobjekti tõlgendamise lool peavad olema loo tunnused: • algus, • lõpp • sõnum või moraal. • Näiteid sõnumi kohta: • Mänd suudab parandada ja ravida meie häiritud aurat; • Kadakas toniseerib, puhastab ja toidab meie hinge • Tammel on muinasjutuline energia ja jõud; Igal lool peab olema sõnum nagu anekdoodil on püant. Sõnum on loo süda.

6. Loodusobjekti tõlgendamise lugu Kõne struktuur on rangelt paika pandud ja kõne esitatakse kuulajatele formaalselt. Looduse interpreteerija ei kasuta märkmeid ja suhtleb vabalt kuulajatega. Looduse interpreteerimine toimub sundimatus õhkkonnas ja on mitteformaalne.

7. Loodusobjekti tõlgendamise lugu Ettekande erinevad osad on: • Sissejuhatus; • Põhiosa; • Kokkuvõte. Ettekande koostamisel tuleb kasutada 2-3-1 reeglit.

8. Loodusobjekti tõlgendamise lugu Laias laastus ongi nii: • sissejuhatuses tuleb kuulajatele tutvustada ettekande sisu; • seejärel põhiosas räägitakse nimetatud teemal pikemalt; • kokkuvõttes võetakse lugu lühidalt kokku ehk korratakse üle eelnevalt käsitletu.

9. Loodusobjekti tõlgendamise lugu Loodusobjekti tõlgendamise loo 2-3-1 reegli järgi tuleb toimida järgmiselt: 1) Koostada ettekande põhiosa kava ja põhiosa 2) Koostada kokkuvõte 3) Koostada sissejuhatus 4) Asetada osad õigesse järjekorda 5) Valida ettekandele pealkiri 6) Harjutada ettekannet

10. Loodusobjekti tõlgendamise lugu Loodusobjekti tõlgendamise loo heal sissejuhatusel peavad olema järgmised eesmärgid: 1) Tekitada kuulajates huvi, sest esialgu ei pruugi nad olla teemast huvitatud; Esitada küsimused, millele saadakse põhiosas vastused. Näiteks: Millised kodumaised okaspuud kasvavad siin pargis? Kas siin pargis saavad talvituda ka nahkhiired? Kas siin pargis on oravate populatsioonile piisavalt toitu? Millised laialehelised põlispuud kasvad mõisapargis? Kas siin pargis on ka söödavate viljadega puid ja põõsaid?

11. Loodusobjekti tõlgendamise lugu 2) Selgitada ettekande/esitluse ülesehitust. 3) Valmistada kuulajad ette kokkuvõtteks. Kokkuvõttes: • antakse sissejuhatuses püstitatud küsimustele vastused; • leitakse probleemidele lahendused.

12. Loodusobjekti tõlgendamise lugu Heal põhiosal on vaid üks eesmärk: arendada teemat. Teema arendamisel on soovitav lähtuda järgnevast: ettekanne peab sisaldama fakte, näiteid, võrdlusi, anekdoote, legende, illustratsioone, et esitlus oleks huvitav Esitlus peab olema: • tähendusrikas, • personaalne, • informatiivne.

13. Loodusobjekti tõlgendamise loo näidis

14. Põhiosa Looduse üksikobjekt: harilik tamm Väimela mõisapargis; sihtrühm: 4 -5 klass, aeg: juuni lõpp Põhiosa kava: 1. Harilik tamm 2. Tamm – puude kuningas 3. Eestimaa vanim elusolend – Tamme-Lauri tamm 4. Tamm on õistaim 5. Tamm on rahvuspuu 6. Tammeleht on looduskaitse sümbol

15. Põhiosa See puu on Väimela pargi võimsam puu. Teie kõik kindlasti tunnete seda puud. See on heitlehine puu – harilik tamm. Harilik sellepärast, et parkides kasvab ka teistsuguseid tammepuid.

16. Põhiosa Ma näitan teile pilte teistest tammedest, mida võite parkides ja haljasaladel kohata. See on punane tamm. Sellise ilusa lehevärvi saavad nad sügiseks.

17. Põhiosa Vaadake, lapsed, ka sellised püramiidjad tammed kasvavad meie parkides, haljasaladel ja ka koduaedades.

18. Põhiosa Tamm on puude kuningas, sest ta elab väga vanaks ja kasvab väga suureks. Kui vanaks võib tammepuu elada? Tamm elab 1000.; isegi 2000. aasta vanuseks. Maailmas kasvasid tammed juba 100 miljonit aastat tagasi. Ürgsed tammed olid aga igihaljad ja terveservaliste lehtedega puud.

19. Põhiosa Kui vana on see tammepuu? See tamm istutati siia mõisapargi rajamise ajal, 1800. aastate alguses. Seega on see tammepuu natuke vanem kui 200 aastat.

20. Põhiosa Nüüd ma näitan teile pilti Eestimaa vanimast tammepuust. Kes teab selle võimsa tammepuu nime? Annan teile vihjed: • kasvab Võrumaal Urvastes; • on Eestimaa vanim elusolend; ... See on Tamme-Lauri tamm, Eestimaa vanim elusolend.

21. Põhiosa Kui vana on Tamme-Lauri tamm? Ta on üle 600. aasta vana. Ta on näinud kümne inimpõlve elu. Jääb tunnistama ka meie tegusid. Kes teist on käinud Võrumaal Urvastes Tamme-Lauri tamme juures?

22. Põhiosa • Kui kõrge on see Väimela mõisapargi tammepuu? • See tamm on umbes 14 m meetrit kõrge. • Tamm võib kasvada kuni 35 m kõrguseks, mõned isegi 40 – 50 meetrit kõrgeks.

23. Põhiosa Lapsed! Märgime puu kõrguse siia teerajale. Kes tahab mind aidata? 35 sammu

24. Põhiosa Alice ja Kai mõõdavad siia pargiteele maha tamme kõrguse.

25. Põhiosa Vaadake, lapsed, nii kõrgeks võib kasvada tammepuu, nagu on Alice ja Kai poolt mõõdetud teeraja pikkus.

26. Põhiosa Lapsed! Mõõdame selle tamme ümbermõõdu. Kes mind abistab?

27. Põhiosa Selle Väimela pargi tamme ümbermõõt on 186 cm

28. Põhiosa Tamme-Lauri tamm on Eestimaa jämedam tamm. Tema ümbermõõt on 825 cm. Mul on siin nöörijupp, mille pikkus on 825 cm. Teeme sellest siia murule ringi. Kes tahab ringi teha?

29. Põhiosa Teeme nüüd selle suure ringi sisse väiksema ringi sellest 186 cm pikkusest nöörist. Vaadake, lapsed, see suurem ring on Tamme-Lauri tamme ümbermõõt, väiksem aga meie poolt välja- valitud tamme ümbermõõt.

30. Põhiosa Nii jämedaks võib kasvada ka meie tamm!

31. Põhiosa Te kõik olete näinud õitsvaid õunapuid. Õitest arenevad sügiseks õunapuu viljad – õunad. Kas tammepuu ka õitseb? Kes teist on näinud õitsvat tammepuud? Tamm õitseb mai lõpus, kui puul on juba väikesed lehekesed. Seega on tamm õistaim, ta õitseb ja tal valmivad ka viljad. Tammel on isasõied ja emasõied, nagu teilgi on ema ja isa.

32. Põhiosa Tamm õitseb mai lõpus, kui puul on juba väikesed lehekesed. Seega on tamm õistaim, ta õitseb ja tal valmivad ka viljad.

33. Põhiosa Seega on tamm õistaim, ta õitseb ja tal valmivad ka viljad. Tammel on isasõied ja emasõied, nagu teilgi on ema ja isa.

34. Põhiosa • Praegu on tammepuus väikesed tõrukesed • Ma näitan teile tamme õisi, millest need tõrukesed on tekkinud.

35. Põhiosa Need urvad on tamme isasõied. Kas pole ilusad?

36. Põhiosa Emasõied näevad välja sellised. Nad on väikesed ja asuvad okste tipus. Nendest arenevad sügiseks tammetõrud. Vaatame kas puu otsas on juba väikseid tõrukesi näha!

37. Põhiosa Järgmisel aastal mai lõpus otsige üles õitsev tamm. Ja te näete, et õitsev tamm on ilus.

38. Põhiosa Mina olen tammetõrudest loomakesi meisterdanud. Mida teie olete tammetõrudest teinud? Sellest tammetõrust kasvab väikene tammepuu.

39. Põhiosa Tõrusid söövad paljud loomad ja linnud. Oravatele ja metssigadele on tammetõrud maiuspalaks nii nagu teile kommid. Tõrusid armastavad ka rähnid ja mägrad

40. Põhiosa Tamm on meie pikaealisem ja suuremõõtmelisem puuliik. Tamme juured ulatuvad 10 meetri sügavusele pinnasesse. Seega kinnitub ta tugevalt mulda ja ei karda torme. Samuti ei kannata tamm kunagi veepuuduse all. Ta on vastupidav nagu meie eestlased oleme. Sellepärast on tamm valitud ka meie rahvuspuuks.

41. Põhiosa Kuna tamm elab üle mitu inimpõlve, siis ta kehastab vastupidavust, tugevust ja pikaealisust. Seetõttu on looduskaitse tähiseks valitud tammeleht. Kõige rohkem ongi meil üksikpuudena kaitse all tammesid. Kõikide looduskaitse all olevate objektide juures on infotahvel, mille peal on tammeleht.

42. Põhiosa Kõikide looduskaitse all olevate objektide juures on infotahvel, mille peal on tammeleht. Ka Väimela park on looduskaitse all. Lähme ja vaatame milline näeb välja loodukaitse objekti tähis.

43. Kokkuvõte Tamm on meie rahvuspuu ja tammeleht on looduskaitse sümbol. Tamme kutsutakse puude kuningaks, sest ta on pikaealine ja suurte mõõtmetega puu. Kõige jämedam ja vanem on Võrumaal Urvastes kasvav tamm – Tamme-Lauri tamm. Tamm on õistaim ja tema viljadeks on tõrud. Meie tutvusime täna hariliku tammega, sest Eestimaal kasvab veel teisigi tammesid.

44. Kokkuvõte Kokkuvõtte võib taha ka viktoriinina. Koos vastuste ülekontrollimine annab hea tagasiside ja kinnistab saadud teadmisi. Viktoriini küsimused: • Eestlaste rahvuspuu on ... • Looduskaitse sümbol on ... • Eestimaal enamlevinud tamm on ... • Tamm on .....taim. • Tamme viljad on ... • Tõrud arenevad ......... ja .............õitest • Eestimaa vanim elusolend on .... • Tamm on puude ...

45. Sissejuhatus Tere! Saame tuttavaks! Minu nimi on Malle. Öelge ka teie igaüks oma eesnimi. Olete toredad ja elurõõmsad lapsed ja mul on suur soov olla teiega koos paar tunnikest. Meie oleme Väimelas, kus on elatud juba üle 600 aasta. Kõigepealt läheme me Väimela mõisaparki ja otsime üles pargi kõige suurema puu.

46. Sissejuhatus Mõõdame selle puu ümbermõõdu ja võrdleme seda Eestimaa ühe jämedama puuga. Kas puud õitsevad ja kas puudel on ka viljad? Kas puudel on ka oma kuningas? Vaatame kas Väimela pargis kasvab ka meie rahvuspuu ja puu, mis on meie looduskaitse sümboliks. Nendele küsimustele saame me tänasel retkel vastused. Mul on ka autasud kaasas aktiivsetele ja tublidele retkest osavõtjatele.

47. Kasutatud allikad 1. Eesti Entsüklopeedia 2. Eesti keele sõnaraamat. Tallinn 2003 3. Jakobson, J. Turismi alused. Tallinn, 2001 4. Kaitstavate loodusobjektide seadus. RT I, 1994, 46, 773; 5. Looduse interpreteerija käsiraamat. Eesti Loodushariduse Selts. AS Triip. 6. Malle Peedeli fotod 7. http://bio.edu.ee/taimed 8. www.aed.ee 9. www.endlakaitseala.ee 10. www.lahemaa.ee 11 www.visitvoru.ee 12. www.otepaaloodus.ee