Kohalikud maksud aastatel 1996 - 2008

1. Kohalikud maksud aastatel 1996 - 2008 Kokkuvõte

2. Kohaliku omavalitsuse olemuse üheks põhinäitajaks, tema esindusorganite otsevalimise ja üldkohustusliku õigusakti andmise õiguse kõrval, on õigus kehtestada kohalikke makse. Seda põhimõtet kinnitavad:. • PS paragrahv 157, mis sätestab kohaliku omavalitsuse iseseisva eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus, ning lubab kohalikul omavalitsusel seaduse alusel kehtestada ja koguda kohalikke makse ning panna peale koormisi. • EKOH artikkel 9, mis käsitleb kohalike võimuorganite rahalisi vahendid ning sätestab oma 3 punktis, et „Vähemalt osa kohalike võimuorganite rahalistest vahenditest tuleb kohalikest maksudest ja koormistest, mille suuruse nad võivad seadusega lubatud piires ise määrata.“.

3. KMS (kohalike maksude seadus) • 21.09.1994 üldpõhimõtted ja loetelu (9 maksu) • 01.01.2000 tühistati kohalik tulumaks (8 maksu) • 01.07.2002 tühistati isikumaks (7 maksu) • 01.02.2003 lisati parkimistasu (8 maksu)

4. Materjalid • Analüüsitakse: • Kõiki omavalitsusüksusi • Aastaid 1996 – 2008 • Eraldi aastaid 1996, 2003, 2008

5. KM kogumise statistika

6. KM kogumise statistika

7. KM kogumise statistika

8. KM kogumise statistika

9. KM kogumise statistika

10. Osakaal ja kasv Harjumaal

11. Maksukoormus

12. Maksukoormus

13. Maksukoormus

14. Riigikontroll • Analüüsis leiti, et peamine põhjus, miks kohalikud maksud ei ole väiksemates omavalitsusüksustes tulufunktsiooni täitnud, seisneb nende kehtestatavate maksude haldamises. Vastavalt kohalike maksude seaduse § 3 lg-le 1 on kohalike maksude maksuhalduriks oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus. Väiksema maksubaasiga kohalikel omavalitsusüksustel läheb eeltoodud sätte rakendamisel enamik maksutulu maksukogumisega seotud kuludeks.

15. Analüüsi koostaja • arvates kehtestati kohalike maksude seadus esialgselt pigem selleks et täita Põhiseadusest ja Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast tulenevaid nõudeid. Tolleks hetkeks polnud kohalike omavalitsuste tulubaas veel välja kujunenud. • Analüüsil põhinevat tulude määramist kohalikele omavalitsustele ei toimunud. Keegi ei teadnud kui palju maksab kohaliku omavalitsemise teostamine tegelikult arvestades ülesandeid mis kohalikele omavalitsustele määrati kohaliku omavalitsuse korralduse ja teiste seadustega. Seda ei teata tänaseni, ka 15 aastat peale kohalike maksude seaduse vastuvõtmist. Kuigi võib arvata et kohalike maksude määramisel vaadati mingil määral ka tulevikku, sest analüüsist näeme maksudest saadava kohaliku tulu kasvu (minimaalset) alles aastast 2003, peale parkimistasu kohaliku maksuna kehtestamist.

16. Kokkuvõtteks • tuleb tõdeda, et kohalikud omavalitsused ei ole olnud eriti aktiivsed kohalike maksude kehtestamisel ning kogumisel. Selle põhjuseid on mitmeid ning suur osa nendest seostub praeguse kohalike maksude seadusega kehtestatud regulatsioonidest. Kohalikku maksu ei ole otstarbekas kehtestada, kui selle administreerimine on kallim või võrdne maksust kogutavate vahendite mahuga ning kui puudub vajadus maksualuse valdkonna reguleerimiseks. Samuti juhul kui maksu kehtestamine halvendab kohaliku kogukonna toimetulekut või piirab otstarbetult tema võimalusi. Otsuse konkreetse maksu kohta teeb omavalitsus peale igakülgset analüüsi.

17. Kokkuvõtteks • Kehtiva kohalike maksude seaduse alusel kehtestatud maksudest laekuvate vahendite maht ei oma praegu kohalike eelarvete tuludes märkimisväärset osa ning ei taga kohalike omavalitsuste finantsstabiilsust ega kohalike omavalitsuste finantsautonoomia põhimõtete järgimist. • Praegusel ajal keskvalitsuse poolt rakendatava fiskaalpoliitika jätkumisel suureneb pidevalt riiklike eraldiste osa kohalikes eelarvetes ning fiskaalne sõltuvus keskvõimust. • Laiemas plaanis viib see järjest suurema tsentraliseerimiseni nii fiskaalses kui administratiivses mõttes ning demokraatlike juhtimismehhanismide vähenemisele.

18. Kokkuvõtteks • Võrreldes Eesti omavalitsusüksuste partnereid nii Skandinaavias kui lääne Euroopas on meie kohalike omavalitsusüksuste maksutulu kohalikest maksudest kümnetes ja kohati sadades kordades väiksem.

19. Kokkuvõtteks • Tuleb kaaluda praegu riiklike maksudena kehtivate maksude kohalike maksude hulka arvamist, sh.: • Üksikisiku tulumaks osas, mis praegu laekub kohalikku eelarvesse. Kohalikule omavalitsusele peab seejuures andma võimaluse selle maksu suurust reguleerida (kehtestades esialgu, kuni tava tekkimiseni piiri) 2-3% ulatuses üksikisiku brutotulust nii üles kui allapoole praegust taset. • Maamaks praegusel kujul (tulevikus kinnisvaramaks, kui meie ühiskond on selleks valmis rohkem kui praegu, peale majandussurutise lõppemist). Riiklikud vabastused ja soodustused maamaksu osas tuleb tühistada ning rakendada piirangutega või kaitsealustel maadel riiklikke hüvitisi.

20. Kokkuvõtteks • Kaaluda võiks kohalikele omavalitsusele kohustuse panemist ettevõtluse arendamise ja soodustamise osas ning sellega seoses mingi kindla osa ettevõtte tulumaksu eraldamist kohaliku maksuna, et võimaldada katta selleks vajaliku infrastruktuuri kapitalikulusid. • (Selle maksu kogumine võiks olla tsentraliseeritud, ning hiljem toimuda ümberjagamine, kuna ettevõtlus on praeguseks regionaalselt väga ebaproportsionaalselt jaotunud) • samal põhjusel peaks kütuseaktsiisilt laekuma kindel osa üleriigilisse tasandusfondi kohalike teede hoiuks. • Nende osade suurus on võimalik välja arvestada, teades et kohalike teede hoiuks vajalike vahendite maht on 1,2-1,5 miljardi krooni piires ning kohalike omavalitsuste varade registris olevate varade amortisatsiooniks vajalik maht ulatub 0,75-1,0 miljardi kroonini • Nende vahendite jaotuse mudeli peaks omavalitsusliidud kokku leppima, ning eraldamine omavalitsustele peaks seejärel toimuma ilma igakordse riigipoolse sekkumiseta.