Rahvusvahelised suhted 1920. aastatel

1. Rahvusvahelised suhted 1920. aastatel

2. Rahvasteliit loodi Pariisi rahukonverentsil 1919 a. jaanuaris, RL põhikiri kinnitati 28. apr. 1919. Selle loomisele kirjutas alla 44 riiki, kõrvale jäi aga USA, kes ei ratifitseerinud Versailles rahulepingut samuti Saksamaa ja tema liitlased ning Nõukogude Liit. • Rahvasteliit alustas tegevust 1920.a. jaanuaris Genfis. • Rahvasteliidu juhtorganiteks olid Täiskogu ning Nõukogu. 1920.a. novembris toimus Rahvasteliidu Täiskogu esimene istungijärk. Rahvasteliidu Täiskogu kogunes kord aastas, mis koosnes kõigi liikmesriikide esindajatest. Rahvasteliidu Nõukogu koosnes 4-6 alalisest ja 4-11 mittealalisest liikmest, kelle valib Täiskogu. • Alaliste liikmete hulka kuulusid selle asutajariigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan, hiljem lisanduvad Saksamaa ja Nõukogude Liit. • Rahvasteliidu struktuur sarnanes tänapäeva ÜRO struktuuriga, kuid erinevalt ÜRO-st ei suutnud Rahvasteliit muutuda universaalseks organisatsiooniks, mis ühendakskõiki maailma riike. • Eesmärgiks oli: tagada rahu ja edendada rahvusvahelist koostööd, rahu ja julgeoleku kindlustamine, rahvusvahelistest lepingutest kinni pidamine, agressiooni ohvrile pidid kõik appi minema, tüliküsimuste rahumeelne lahendamine asendamaks traditsioonilist jõupoliitikat kõigi liikmesriikide ühissanktsioonidega agressori vastu. Rahvasteliit

3. Rahvasteliit oli tegev rahulepingute elluviimisel: piiride tagamine, desarmeerimine, järelevalve Danzigis, mandaatalade kontrollimine, Saarimaa haldamine; rahvusvähemuste kaitsel, mõnede riikide majanduse toetamisel ning põgenike abistamisel. • Rahvasteliit vahendas ja püüdis lahendada Vilno, Korfu ja Mosuli konflikti. Pingutused rahu kindlustamiseks; desarmeerimine jäid aga tulemuseta. Positiivne oli Rahvasteliidu mõju majandusliku ja tehnilise koostöö arengule, samuti tegid tulemusrikast tööd Rahvasteliidu haruorganisatsioonid. Rahvasteliidu tegevus ei olnud aga edukas, kuna: • a) juhtivate riikide omakasupüüded • b) majandussanktsioonid ei toiminud • c) lepinguid, millele ta toetus, peeti ebaõiglaseks • d) USA ja teised tähtsamad riigid ei osalenud • e) oma sõjaväe puudumine USA president Wilsoni arvates tuli luua Rahvasteliidu relvajõud, mis annaksid organisatsiooni otsustele suurema kaalu ning vähendaks samal ajal tunduvalt liikmeriikide rahvuslikke relvajõudusid. Inglismaa ja Prantsusmaa ei nõustunud aga sellega. • f) otsustamine oli aeglane Rahvasteliit

4. Washingtoni konverents 1921.a. nov. – 1922. a. veebr. • Washingtoni konverentsi tulemuseks oli mererelvastuse piiramise leping, Vaikse ookeani saarte demilitariseerimise leping ning Jaapani vägede väljaviimine Vene Kaug-Idast. • Laevastikulepinguga fikseeriti 5 riigi sõjalaevastiku piirsuurus. 4 riigi lepinguga kindlustati USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Jaapani seniste valduste säilimise Vaikse ookeani piirkonnas. 9 riigi leping garanteeris Hiina sõltumatuse ning kohustab Hiina suhtes teostama avatud uste poliitikat, Shandongi tagastamine Hiinale. • 1922.a.toimus Genova majanduskonverents,millest võttis osa 29 riiki. • 1922.a. aprillis kirjutas Nõukogude Venemaa aga alla Saksamaaga Rapallo lepingule. • Vastavalt Rapallo lepingule taastasid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa diplomaatilised ja kaubanduslikud suhted, loobudes täielikult vastastikest rahalistest nõudmistest. Rapallo leping tähendas nii Saksamaa kui ka Nõukogude Venemaa jaoks läbimurret rahvusvahelisest isolatsioonist.Pärast lepingu hakkasid suured ja väiksed riigid üksteise järel tunnustama Nõukogude valitsust ning sõlmima temaga diplomaatilisi ja kaubanduslikke suhteid. Konverentsid, lepingud

5. 1924 a. Dawesi plaan (Ameerika rahandustegelase ja poliitiku Charles Dawesipoolt juhitud komisjoni järgi), mis nägi ette Saksamaa reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. • 1925.a. Locarno konverents, mis aitab kaasa pingelõdvendusele. Saksamaale seisnes lepingute olulisus Reinimaa säilitamises. Kirjutati alla järgmistele lepingutele: 1) Reinitagatispakt - Saksamaa garanteeris Saksa-Prantsuse läänepiiri puutumatuse; Reini jõe piirkond jäi demilitariseerituks ; 2) Saksa-Belgia arbitraazikonventsioon, 3) Saksa-Prantsuse arbitraazikonventsioon 4) Saksa-Poola arbitraazileping 5) Saksa-Tsehhoslovakkiaarbitraazileping, millega Saksamaa tunnustab Prantsusmaa kaitselepinguid Poola ja Tsehhiga ning loobub idapiiri vägivaldsest muutmisest 1926.a. kirjutati alla Saksa-Vene sõpruslepingule. Saksamaa sai võimaluse astuda Rahvasteliitu. 1928.a. Briand-Kellogi pakt, mille töötasid välja USA riigisekretär Frank Kellogg ja Prantsuse välisminister AristideBriand. Paktiga kuulutati sõjad riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks. Mõne aasta jooksul allkirjastasid selle pakti peaaegu kõik maailma riigid. Pakt aga jäi paljuski deklaratiivseks ega näinud karistusi ei sõjaõhutajate ega süüdlaste suhtes. Konverentsid, lepingud

6. Leedu-Poola Vilniuse (Vilno) pärast • Leedu-Saksamaa Klaipeda (Memel) pärast • Eesti-Läti vahel Valga, Heinaste, Ruhnu pärast • Soome-Rootsi vahel Ahvenamaa pärast • Prantsusmaa okupeeris 1923.a. Ruhri (Saksa rahasüsteemi kokkuvarisemine) Konfliktid

7. * Saksamaa suutmatus maksta reparatsioone; Probleemid tulenesid: Versailles rahulepingust, Saksamaale kõrged reparatsioonimaksud. Probleeme püüti lahendada: 1924.a. Dawesi plaaniga, 1932.a. Lausanne konverentsil reparatsioonimaksed peatati. * Rahvasteliit: kuidas parandada riikidevahelist koostööd, kindlustada rahu ja julgeolekut majandussanktsioonid ei toiminud, osad riigid jäid kõrvale, juhtivate riikide omakasupüüded, sõjaväe puudumine; 1928.a. Briand-Kelloggi pakt • Nõukogude Venemaa kõrvalejätmine rahvusvahelisest poliitikast Venemaad ignoreeriti peamiselt poliitilise süsteemi tõttu 1922.a. Genova konverents, Rapallo leping (koostöö Saksamaaga) Nõukogude Venemaa diplomaatiline tunnustamine • Rahulolematus Versailles süsteemigaSaksamaa liigne nõrgestamine, rahvuslik alandus, sõjaväe suuruse piiramine; olukord Reini jõe ääres, territoriaalsed loovutused. Riigipiiride määramine etnilisi piire arvestamata. 1925 Locarno konverents: Reini tagatispakt * Riikidevahelised piirikonfliktidVersailles lepinguga määratud riigipiirid, kus ei arvestatud etnilisi piire. Piiride määramisel sõjalise jõu kasutamine.Rahvahääletused, rahvusvahelised komisjonid. Probleemid rahvusvahelistes suhetes 1920. aastatel