Miks on Eesti poliitikas naised vähemuses?

1. Miks on Eesti poliitikas naised vähemuses? Anu Laas, laas@ut.ee Tartu Ülikool www.ut.ee/gender Viljandi, 03.04.2009

2. Ülevaade • Uurimistulemusi • Pildikesi • Huvidest ja identiteedist • Kokkuvõte

3. Võtmeprobleemid • Rahulolematus ja ebavõrdsus (sugu, vanus, elukoht) • Ressursid ja võimaluste struktuur • Koostöövõime • Identiteet (sotsiaalsed suhted, piirid, ühiskondlik liikumine) • Kollektiivne tegevus

4. Valimistulemused

5. Naiste madala esindatuse põhjused 1 • Riiklik ja kohalik valimissüsteem (toetab või takistab väiksema võimuga gruppe) • Parteide demokraatia ja nimekirjade tegemine • Naiste organiseerumine • Koostöövõime ja lobistamisoskused • Soosuhted kultuuris ja naiste positsioon otsustusprotsessides • Vastuseis naiste tunnustamisele - marginaliseerimine • Soostereotüübid • Naiskandidaate ei tunta • Puuduvad ressursid kampaania läbiviimiseks

6. Naiste madala esindatuse põhjused 2 • Negatiivne sooidentiteet • Strukturaalne sooline ebavõrdsus • Seksism ühiskonnas • Naised toetavad rohkem mehi kui naisi • Toimetulekuprobleemid ei lase kodust välja  hirm tundmatute valdkondade ees • Naised väljas majanduseliidist • Naiste askeetlikustamise fenomen (Vardanian ja Kochkina 2008)  Naised igapäevaelu tuletõrjujad • Valimiseelsed meeleolud ja tuju • Naine katab laua ka siis, kui toiduraha ei ole…

7. Naiste madala esindatuse põhjused 3 • Normid. Vahetegemine soo, vanuse, rahvuse, rikkuse, elukoha, jne alusel • Topeltstandardid. Avalik pesupäev • Nais- ja meespoliitikute välimus, kodu, suhted meedias • Avaliku ja erasfääri vahel lõhe • Mees on ülemus ja naine on kodus • Naised tööturul – see on OK • Kompetentne naine – kas on OK? • Toetus kompetentsele naisele – kas on olemas? • Naine peab mäekõrguselt üle olema, et aktsepteeritaks kompetentsust

8. Retoorika • Naised tasakaalustavad • Naised abistavad • Naised toetavad • Naised ka… • Naised ise… • Ka naised… Naised peavad tõestama, õigustama, käituma sooõigelt, tegelema ‘pehmete küsimustega’ nagu sotspol, olema peresõbralikud ja peavad olema eeskujulikud koduperenaised jne

9. Väärtused ja valimaskäimine Poliitiline sotsialiseerimine on tähtis Pukk (2007): valimas käijad on… • sotsiaalselt aktiivsemad • kollektivistlike väärtuste esindajad Huvi ühiskonnas toimuva vastu on tihedalt seotud varase sotsialiseerimisega perekonnas Pukk: 10 intervjuud, vanus 30-65

10. Kodu mõju • Jaa, ei, me arutame kodus tavaliselt seda. Jah. Abikaasa ikka annab väikse lükke. Ma tahtsin roheliste poolt hääletada, tema ütles kohe, et rohelistel on nii, et kui tuult on, siis on elekter ja kui tuult ei ole, elektrit ei ole, mul oli kohe selge pilt. Ei hääletand. Jah. (7) • …ma tean, et peab oma arvamuse ikkagi välja ütlema. Et kui valimas ei käi, siis ära virise, et midagi on halvasti eks. Lihtsalt nii ongi. (6) • Ei, läheks kindlasti, muidugi läheks, aga ma ei teagi, mis tõuget seal ikka nii väga vaja, kui keegi võtab näpustkinni lihtsalt, et lähme. Poeg on minuga pahandanud küll, et pole käinud ja läinud, et noh miks. (1)

11. Euroopa Sotsiaaluuring 200623 riigi andmed • Andmed näitavad, et naised on aktiivsed • Subjektiivne heaolu koosneb õnnelikkusest, rahulolust ja tervisehinnangust (1-35)

12. Kas olete viimase 12 kuu jooksul ... …võtnud ühendust mõne poliitiku, valitsuse või kohaliku omavalitsuse ametnikuga? …tegutsenud poliitilise partei (erakonna) või surverühma heaks? …töötanud mõnes muus organisatsioonis või ühingus? …kandnud kampaaniamärki või -kleebist? … kirjutanud alla palvekirjale (petitsioonile)? …võtnud osa seaduslikust avalikust demonstratsioonist? …boikoteerinud teatud tooteid? … tundnud mingi partei osas suuremat poolehoidu kui teiste suhtes 1 - jah; 0 - ei Liidetud vastused kokku, saadud skoor 0-7

13. Eestis, Soomes, Venemaal ja Suurbritannias naised aktiivsemad kui mehed

14. 3 väidet sotsiaalsest aktiivsusest viimase 12 kuu jooksul 1. Kui tihti Te olete olnud seotud tööga vabatahtlike või heategevusorganisatsioonide juures? 2. Kui tihti Te olete aidanud tööl või vabatahtlikes organisatsioonides teisi inimesi, mitte arvestades perekonnaliikmete abistamist? 3. Kui tihti Te olite abiks või osalesite tegevuste juures, mis olid organiseeritud Teie kodukohas/naabruses? 1 - jah; 0 - ei Liidetud vastused kokku, saadud skoor 0-3

15. Ukrainas, Sloveenias ja Taanis mehed aktiivsemad

16. Subjektiivse heaolu(1-35) seosed poliitilise aktiivsusega

17. Subjektiivne heaoluseosed naiste esindatusega

18. IPUInter-Parliamentary Unionhttp://www.ipu.org/english/home.htmhttp://www.ipu.org/wmn-e/classif.htm

19. Kas Teie osalesite viimastel üleriigilistel valimistel (EE - Riigikogu valimistel 2003. märtsis)?

20. Meespoliitiku välimust meedia ei kritiseeri, kuid naispoliitikute puhul peetakse seda silmas, koostatakse seksikate naispoliitikute edetabeleid.

22. Kranaat 2003: KÄIB ÜLE JÕU: Ene Ergma (ülal vasakul) ei saa riigikogu juhtimisega hakkama. Mine metsa tagasi, naisteadlane!

23. Viljandi volikogu kinnitas eelarve

24. Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu

25. Presidendi mõttekoda 2009 24 liiget • Marju Lauristin • Kadri Liik • Margit Sutrop Juurikas (08.11.08): selleks, et kohtuda normaalsete meeste ja seksikate naistega, peab igaüks ise leidma tee nende seltskonda. Just sellel eesmärgil saigi loodud presidendi mõttekoda, mis koguneb Kadrioru lossis iga kuu teisel neljapäeval.

26. Eesti Teaduste Akadeemia (2002)

27. 20.09.06 Eesti TA külastus-tutvumine Viru Keemia Grupi (Kohtla-Järve) tegevusega

28. Eesti Teaduste Akadeemia (2005)

29. Maaülikooli tulevikukonverents 2006

30. Õpetajad

31. TÜ Kliinikumi juhtimine 2008

32. Arstiteaduskonna rebased 2008

33. Huvigrupid ja huvide esindamine • Heas, halvas ja kehvas olukorras olevate inimeste esindamine • Tipp-poliitika ja poliitilised mängud • Sõnastada poliitika tavalisele inimesele • *Naistele* suunatus ei müü • Naistevahelisi erinevusi tuleks tunnistada ka neid seletamata • Naised ajavad seda va sotsiaalvärki ja heaolu asja… • Valitsemine on isiksuste nägu. Kes valitseb Tartus ja Tartumaal?

34. Naiste identiteet • Naiste identiteeti ei saa üldistada • Naiste seotus ajastu ja kultuurilise kontekstiga • Iga naisel võimalus samastada end mitmete identiteetitega, jätta-muuta neid identiteete • Nt Nehru ei rääkinud kunagi “naiste probleemidest” • Tähtis on üksikisiku ja kogukonna heaolu • Kõige tähtsam – et võetaks kuulda

35. Isiklikud mured • Töötus (50000 muret x 2) • Toimetulekuprobleemid • Koolide sulgemine • Arstiabi kättesaadavus ja kallinemine jne • Probleemide lahendamatus viib isolatsiooni • Kui suur on soov lahendada ka neid muresid, mis ei ole teie omad?

36. Poliitilise aktiivsuse tulemus • Olulised muutused (seadusandlus jne) • Protseduurilised muutused (kvoodid?) • Kontekstuaalsed muutused (Hofstede: organisatsiooni kultuuri muudab juhtkond) • Õigused on üks tervik • Õigused – kollektiivne nõudmine • Õigused transformeeritakse kodanikuks olemisse • Institutsionaalne võimekus

37. Kokkuvõtteks 1 • Eesti demokraatia on noor • Demokraatia nõrkus loob ebavõrdsust • Ei jätku ressursse (vaimjõud + raha) ühiskondlikuks tööks • Kodus ei arutata isamaa ja riigi asju • Mõista strukturaalset ebavõrdsust ja tunnistada institutsionaalset kultuuri, kus normid olulisemad reeglitest  töötada sellega (lasteaiad, koolid, perepäevad jne) • Otsustamissoovide ulatuses ja ambitsioonikuses soospetsiifika – naine seisab kodu ja lähiümbruse eest, mees riigi eest

38. Kokkuvõtteks 2 • Naised peaksid… olema enesekindlamad • … olema kohal siis, kui saaki jagatakse • Naised on meestega võrdväärsed, väärivad otsustajaks olemist • Naiste poliitiline aktiivsus on tõusnud • Iga eduka naise ja mehe taga on tugiisik(ud) • Riik algab kodust ja kogukonnast • Muutuste tegemiseks tuleb kaasa lüüa! Ja valimisnimekirjade koostamisel naised ja mehed kandidaatide seas üle ühe -ja vaielda võiks vaid esimese kandidaadi osas, et kas naine või mees.