1.02k likes | 1.31k Views
Rahvusvaheline turundus. Rahvusvaheline turundus. Rahvusvaheline turundus on meetmete kogum, millega tootja pakub oma kaupa kindlasse majanduslikku, poliitilisse, seadusandlikku, kultuurilisse ja tehnoloogilisse keskkonda tarbijate vajaduste rahuldamiseks. Miks üldse minnakse välisturule?.
E N D
Rahvusvaheline turundus • Rahvusvaheline turundus on meetmete kogum, millega tootja pakub oma kaupa kindlasse majanduslikku, poliitilisse, seadusandlikku, kultuurilisse ja tehnoloogilisse keskkonda tarbijate vajaduste rahuldamiseks.
Miks üldse minnakse välisturule? • Kodumaine konkurents on tihe (ei jätku turgu). • Tehnoloogia kiire areng (toodete arendamine). • Toodete elutsüklid lühenevad (küpsusfaas).
Rahvusvahelist turundust analüüsitakse lähtudes: • väliskeskkonnast: • erineva arengutasemega riikide lõikes, 2) tegevusalast: • tooted/teenused, • hinnakujundamine, • turustuskanalid, • toetusmeetmed.
3) sisenemismeetodist: • eksport, • lepinguline sisenemine • investeerimine.
Kodumaine Üks keel, rahvus, kultuuri. Turg on ühtlane. Info- kättesaadav. Pol.teg.ebaolulised. Valitsus ei sekku äri-otsustesse. Rahvusvaheline Mitu keelt, rahvust, kultuuri. Turud on erinevad. Info kogum. raske. Poliitil.tegurid olulised. Valitsus mõjutab äriot-suseid. Rahvusvahelise ja siseriikliku turunduse erinevused
6. Üksikfirma mõju riigi-majandusele. 7. Rahvuslus soodustab 8. Ärikeskkond-stabiilne 9. Rahanduskliima üht-lane. 10.Valuuta on ühtne. 11.Äritegemise reeglid arusaadavad Suurte firmade mõju tervele regioonile. Rahvuslus takistab. Ärikeskkond –ebakindel Rahanduskliima-mitme-kesine. Valuutad erinevad. Äritegemise reegl. muu-tuvad, ebaselged.
12. Juhtkond on tervik-jagab vastutust ja kontrollib finantse. Juhtkond on autonoom-ne, ei tunne ega kont-rolli eelarvet.
Rahvusvahelise turunduse arengutegurid Maksusoodustused Suhteline välis- kaubanduseelis Toote elutsükli faas Rahvusvahelise turunduse kasv Majanduslikud ja demogr. trendid Koduturu konkurents
Rahvusvahelise turunduse keskkond Majanduslik keskkond Kultuuriline keskkond Rahvusvahelise turunduse otsused Poliitiline keskkond Tehnoloogiline keskkond Seadusandlik keskkond
1.Majanduslik keskkond • Elatustase • Majanduse kogutoodang • Raha stabiilsus • Majanduse arengutase
Elatustase • Elatustase näitab elukvaliteeti, aineliste vajaduste rahuldamise taset. • Näitajatena kasutatakse keskmist reaaltulu ühe inimese kohta, toidu- ja tööstuskaupade tarbimist, korteriolusid, sotsiaalset ja kultuurilist teenindamist, töö-taja keskmist tööaega eluks vajamineva muretsemiseks jne.
Majanduse kogutoodang • SKP – sisemajanduse koguprodukt – mingi ajavahemiku jooksul kindlates terri-toriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtus. • RKP – rahvuslik koguprodukt – antud riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku tegevuse tulemused, vaatamata sellele, kus tootmine aset leiab.
RKP = SKP + ekspordi-impordi saldo • Kasutatakse tavaliselt: • GNP(RKP) tervikuna • GNP elaniku kohta
Raha stabiilsus • Välisvaluuta suur kõikumine koduvaluuta suhtes mõjutab oluliselt käivet ja kasumit. • Välisvaluuta odavnemine, kallinemine. • Mõju hindadele, ekspordile, majanduse arengule.
Majanduse arengutase • M.Porteri 4 majanduse arengustaadiumit: • Teguristaadium – eelised ammutatakse loodusvarade või odava tööjõu olemasolust. (suhteline eelis) • Investeerimisstaadium – eelised on rajatud firmade võimele investeerida ajakohastesse tootmisrajatistesse.
3. Innovatsioonistaadium – tänu sissetulekute ja haridustaseme kasvule arenevad maailmaklassiga tugiharud.Määravaks on oskustest ja tehnoloogiatasemest tulenev tootlikkus.(kokureeriv eelis) 4. Rikkusestaadium – tähelepanu rohkem positsiooni hoidmisel kui tugevdamisel.
Turundusmeetmestikud – vastavalt arengutasemele • Toode – sissetulekute tase, toodete iseloom • Hind – sissetulekud, konkurentide hinnad • Jaotus – turustusk. pikkus, kes on vahend. • Toetus – infokanalite levik, millised üldse on • Riikide külgetõmbejõud sõltub ka infrastruk- tuurist – energiasüsteem, transport, side
2.Poliitiline keskkond • Poliitiline keskkond tähendab riigisiseseid ja rahvusvahelisi poliitilisi faktoreid, mis mõjutavad firma turundustegevust. • 1. siseriigi poliitiline keskkond • 2. rahvusvaheline poliitiline keskkond • 3. sihtriigi poliitiline keskkond
Valitsuse majandusroll • Riikliku suveräänsuse säilitamine • Riikliku julgeoleku tagamine • Riikliku prestiiži tõstmine • Majandusliku heaolu parandamine
Valitsuse mõju • Riigi osalus • Riik majanduse reguleerijana • Riigi kontrollivõimalused –konfiskeerimine, sundvõõrandamine, kodustamine (keelud, kvoodid, hinnakontroll, valuutakontroll)
Kodustamine • Kodustamine – süstemaatiline protsess, kes riik piirab ja kontrollib välifirmasid: • Osaleb kapitali ülevõtmises väisriigi firmalt • Riigi kodanike edutamine välisfirma juhtkonda • Elanikkonna huvide arvestamine otsuste langetamisel (vesi, elekter)
4. Kohaliku toodangu eelistamine imporditavale 5. Eksporditariifide kehtestamine
Vabakaubandus või protektsionism • Vabakaubanduse eelised • Protektsionismi takistav mõju majanduse arengule
Piirangud kauplemises • Toll (tariif) – maks, mida makstakse piiri ületamisel, et piirata mingi kauba sissevedu (5-67%) • Kvoot – limiit, (koguseline piirang) mida võib sisse vedada. • Boikott – keeldumine mingi riigi toodetest, et kaitsta oma tooteid, sageli karistav funktsioon • Embargo – keeld välja vedada mingilt maalt või sisse vedada mingile maale kaupu. Võib kaasneda ka laevade arrestimine jne.
Poliitiline stabiilsus • Poliitiline stabiilsus on eriti oluline • Ebastabiilsust suurendavad: • Riigikorra muutuste sagedus • Riigikorra muutuste vägivaldsus • Vägivallaaktide esinemine, meeleavaldused, tööseisakud jne. • Elanike suur varanduslik ebavõrdsus • Riigisisesed kultuurilised, keelelised, usulised erinevused
Ideoloogia • Ideoloogia on vaadete ja ideede süsteem. • Turunduse roll • Väliturule minnes. • Tuleb loobuda koduriigi ideoloogiast • Tunnistada sihtriigi poliitilisi tõekspidamisi
Natsionalism • Natsionalism – samast rahvusest inimeste kokkukuuluvustunne, mis taotleb rahvuse säilitamist ja põlistamist. • Patriotism –positiivne • Šovinism - negatiivne
Rahvusvahelised suhted • Konkreetse välisriigi suhted firma kodumaaga • Välisriigi suhted teiste riikidega • Koduriigi kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse
Poliitilise keskkonna hindamine • Uuritakse siseriiklikku stabiilsust, välispoliitilisi konflikte, majanduslikku olukorda. • Välimised faktorid: firma kodumaa suhted välisriigiga, toote olulisus, tegevuse ulatus ja asukoht, firma nähtavus, poliitiline situatsioon. • Sisemised faktorid: firma käitumine, koostöö välisriigiga, tegevuse vastavus tavadele, filiaali sõltuvus emaettevõttest.
Olulised küsimused • Kas toode kui strateegiline pakkumine on olnud poliitiliste debattide teemaks? • Kas toode on määrav tooraine mõnele tööstusharule (tsement, teras)? • Kas toode on poliitiliselt või sotsiaalselt tundlik (toiduained, ravimid)? • Kas tootel on riigikaitseline tähtsus?
3.Seadusandlik keskkond • Kuigi turundusröötaja ei ole jurist, tuleks teada: • missugused seadused on rangelt kohustuslikud, • missuguste reeglite täitmist jälgitakse rangelt, • missuguseid norme kontrollitakse juhuslikult, • missusgune on otsuste tagapõhi.
Kaks põhilist õigussüsteemi • Tavaõigus – õiguse allikaks on pretsedendi (juhtumi) puhul tehtud otsus. Nii on alati sellel juhul talitatud. (Ingl.,USA,Kanada). • Koodeksiõigus – aluseks Rooma õigus. Baseerub kirjutatud seadustel ja õigusnor-midel. Jaguneb tsiviil-, kriminaal-, äriõigu-seks jne. On võimalikud erinevad tõlgen-dused. Kasut. enamikes riikides.
Koodeksiõiguse kaks rühma • Romaani rühm – Prantsusmaa, Belgia, Luksemburg, Monako jne. • Germaani rühm – Saksamaa, Austria, Šveits, Türgi, Kreeka, Itaalia, Jaapan jne. Soome, Rootsi, Norra,Taani, Island – kuuluvad omakorda kokku. Eesti õigussüsteem on kõige sarnasem germaani (saksa) rühmale.
Kõige probleemsemad valdkonnad äriõiguses • Konkurentide salalepped (kartelli kokku-lepped) • Vahendajate lepingute tühistamine • Toote kvaliteet ja selle kontrollimine • Autoriõigus (patendid, litsensid, kaubamär-gid, nende õiguste kaitse) • Hinnakontroll • Garantiitõendid
Vaidluste lahendamine • Vaidlused leiavad aset põhiliselt: • valitsuste vahel, • firma ja valitsuse vahel, • firmade vahel. • Haagi Rahvusvaheline Kohus, ÜRO Rah-vusvah.Kohus • UNCITRAL–Intern.Trade Law Comission • Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraaži-kohus.
Väliskaubanduslikud kitsendused • Tollid – kodumaise tootmise kaitseks vä-liskonkurentsi eest, tulu saamiseks riigile a) väärtuseline tollimaks – kindel% impordi-tava kauba hinnast (10%) b) kindel tollimaks – kaubaühikule kehtestatud, ei sõltu hinnast c) kombineeritud – tasutakse nii väärtuseline kui ka kindel tollimaks d) liikuv tollimaks – muude teguritega seotud
2. Kvoot – koguseline piirang, millest rohkem ei tohi sisse vedada, ülenormi kogused maksustatakse kõrgemalt. 3.Embargo – riigivõimu keeld vedada välja mingile maale või vedada sisse mingilt maalt kaupu, valuutat jne.(vara arrestim.) 4. Boikott – poliitil.ja maj. võitlus üksikisiku, organisats. või riigiga. Täielik või osaline teatud kaupade ostmisest keeldumine.
WTO – World Trade Organisation • 1994.a. novembris Uruguay voorul otsustati 7 aastat kestnud läbirääkimiste tulemusena otsustati luua WTO. • 1. jaan. 1995.a. hakkas WTO kehtima
WTO eesmärgid • GATTi Uruguay vooru tulemuste elluviimine • Kohtufunktsiooni täitmine rahvusvahelises kaubanduses s.h. ka intellektuaalse omandi kaitsega seotud • Rahvusvaheliste vaidluste lahendamise protsessi haldamine • Majanduspoliitiliste ülevaadete koostamine • Koostöö IMF-i ja WP-ga.
WTO kõrgeim organ • Ministrite Konverents – 1 kord kahe aasta jooksul. Selle alluvuses töötavad: • Kaubandus-ja arengukomitee • Maksebilansipiirangute komitee • Eelarve-,finants- ja halduskomitee
Ministrite Konverentsi vaheaegadeltäidab tema volitusi • Peanõukogu, mille koosseisus tegutsevad: • Kaupade Nõukogu • Teenuste Nõukogu • Intellektuaalse Omandi Kaitse Nõukogu
WTO otsused langetatakse konsensuse alusel. • Ühele WTO liikmele teise poolt antud soodustused laienevad kõigile WTO liikmetele (v.a. vabakaubanduslepingud)
GATT-i liikmed saavad automaatselt WTO liikmeteks, kui ratifitseerivad lepingu(8.dets.1994.a.) 2 aasta jooksul. • Teiste riikide liitumise peab heaks kiitma 2/3 WTO liikmetest. • Kõik WTO lepingud on kõikidele liikmetele kohustuslikud.
WTO ja Eesti • Eesti esitas avalduse GATT-i liikmeks asumiseks 1994.a.märtsis. • Eesti võeti WTO liikmeks 13.nov. 1999.a. 136. riigina.
Šveitsi valem • Kõrgemaid tolle alandada rohkem kui madalamaid, s.t. ühtlustada. • Tollide alandamise koefitsendid: • Arenenud riikidele • Arengumaadele
Erinevad huvid • G8 – USA, Kanada, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa • G20 – Argentiina, Brasiilia, Mehhiko, Hiina, India, Indoneesia, Austraalia, USA, Kanada, Jaapan, Lõuna-Korea, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Saudi Araabia, Türgi, Venemaa(R), Lõuna-Aafrika, EL (ülejäänud riigid)
G7 – USA, Kanada, Suurbritannia, Saksamaa Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan + Venemaa • G5 – Hiina, India, Brasiilia, Mehhiko, Lõuna-Aafrika Vabariik • G14 = (L´Aquila kohtumine) G8+G5+Egiptus 14 riiki – 80% maailma majandusest
G24 – 3 regiooni: Aafrika, Ladina Ameerika, Aasia • Aafrika: Alžeeria, Cote d´Ivoire, Egiptus,Etioo-pia, Gabon, Gaana, Nigeeria, LAV, Kongo • L-Am. – Argentiina, Brasiilia, Kolumbia, Gua-temala, Mehhiko, Peruu, Trinidad ja Tobago, Venetsuela • Aasia – India, Iraan, Liibanon, Pakistan, Filipiinid, Sri Lanka, Süüria
Euroopa Liit • Kaotada omavahelised tollid. • Kehtestsda tollid teiste riikide suhtes. • Tagada liikmesriikide inimeste, toodete, teenuste vaba liikumine. • Kooskõlastada liikmete majanduspoliitika. • Leida võimalusi omavahelise konkurentsi vältimiseks. • Ühtlustada seadusandlust. • Rajada Euroopa sotsiaalfond ja reguleerida tööturgu • Asutada Euroopa Investeerimispank • Arendada kaubavahetust