180 likes | 440 Views
BÜTSANSI KUNST. 395. a. jaguneb Rooma riik ida- ja lääne Roomaks Ida Rooma aladeks Kreeka ja Väike- aasia, keskuseks Bütsants (Konstantinoopol) Bütsantsi riik kestab 1000 aastat Bütsansi valitseb piiramatu võimuga keiser (ilmalik ja usuline võim)
E N D
BÜTSANSI KUNST • 395. a. jaguneb Rooma riik ida- ja lääne Roomaks • Ida Rooma aladeks Kreeka ja Väike- aasia, keskuseks Bütsants (Konstantinoopol) • Bütsantsi riik kestab 1000 aastat • Bütsansi valitseb piiramatu võimuga keiser (ilmalik ja usuline võim) • Kultuuri põhiline mõju Kreekast (kreeka keel, patriarhid, tseremooniad) • Ristiusu jagunemine katoliikluseks ja õigeusuks • Sulam Kreeka ja idamaade kunstist • Õitseaeg keiser Justinianus l valitsemisajal 6. saj. BÜTSANTSI ARHITEKTUUR • Kirikute ehitamine • Tsentraalehitised – põhiplaani (ring, kreeka rist, ruut) äärmised punktid on • keskpunktist ühe kaugusel • Materjalid: kivi, tellis, puit • Bütsantsi sambakapiteel (lk. 99)
Hagia Sophia kirik 532-537 kreeka k. püha tarkus • Türgi Konstantinoopol (Istanbul) • Rajati keiser Justinianus l valitsemisajal • Ehituse juht Anthemios Tralleisest, insener Isidoros Mileetosest • Ehitati 5 aastat, ida ja läänepoole ehitamisel võistlesid kaks 5000 töölisest • koosnevat meeskonda. • Algselt Justinianusel idee katta põrand kuuldplaatidega • Vene vürst Vladimir võttis vastu ristiusu nähes Hagia Sophia ebamaiset ilu • Tsentraalehitis(põhiplaani äärmised punktid on keskpunktist ühe kaugusel) • Kesklöövi mõõtmed 69*32 m kõrgus 55 m • Nelinurkne hoone kaetud ümarkupliga (roidkuppel) viklite abil. • 29. mai 1453 a. vallutasid Türklased Hagia Sophia, kirikus hukatakse 2500 seal varjul olnud ristiusulist. Kirik konverteeritakse mošeeks, ehitatakse minaretid, • hävitatakse mosaiigid ja frescod. • 1934 muudetakse muuseumiks
55 m 77 m
Nelinurkse ruumi katmine ümarkupliga viklite abil Vikkel- kolmnurkne, sfääriline arhitektuurne vorm Joonis lk. 98
Hagia Sophia kirik 532-537 Roidkuppel koosneb 40 ribist 40 akent
Keiser Justinianus l Hagia Sofia katedraali mosaiik
SAN VITALE KIRIK Ravennas • Kaheksatahuline tsentraalehitis • Kaetud ümarkuplitega • Palju hästisäilinud mosaiike
BÜTSANTSI MAALIKUNST • Säilinud katkendlikult (Türgi vallutused) • Monumentaalmaal (fresco ja mosaiik) • Tekib uus maaliliik- IKOON (pühapilt) • 8. saj ikonoklastide (pildieitajate) liikumine • Uus figuuride kujutamislaad : saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud, riided • toretsevad, suurte silmadega väikesed näod, hõljuvad) • Ikoonide eeskujuks Rooma - aegsed surnute portreed, materjaliks puit, orgaanilised • värvid, väga rangelt reglementeeritud kujutamislaad, saalpärane ilu. • BÜTSANTSI SKULPTUUR • Ümarskulptuur oli keelatud • Reljeefe kasutati kirstude ja ikooniraamide kaunistamiseks.
Keiser Justinianus saatjaskonnaga Mosaiik San Vitale kirikus Ravennas
Saint`Apolloinare in Classe kirik Ravennas