Säästlik turism Viljandimaal

1. Kristjan Männigo Säästlik turism Viljandimaal C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasium Martti Kass

2. Turism • Maailma Turismi organisatsiooni (WTO) kohaselt nimetatakse turismiks inimeste reisimist ja viibimist väljaspool oma igapäevast keskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel, kui külastuse kestvus ei ületa ühte kalendriaastat. • Turism jaguneb: a) väljaminevaks(outgoing) b) sissetulevaks(incoming) c) siseturismiks(domestic)

3. Ökoturism • Ökoturism, defineeritunaEesti ökoturismi Ühenduse poolt, on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilitamist ning kohalike elanike heaolu. • Ökoturism on säästva turismi vorm - väiksema mahuline kvaliteetturism, mis seab eesmärgiks suurendada reisijate teadmisi ja kultuurilist mõistmist. • Ökoturism on meil rohkem tuntud kui loodusturism.

4. Ökoturismi ei ole ilma ökoturistita. Ökoturist on üldjuhul keskkonnateadlik.

5. Turism Viljandimaal Viljandimaa asub looduskaunis kohas, seega on arukas seda ära kasutada ja näidata meie imelist loodust ka turistidele. Selleks tuleb hoida oma loodus puhtana. Viljandimaa asub eemal kaubandusteedest. Sellepärast ei saa kaubandust arvestada kui turiste ligitõmbavat faktorit.

6. Ökoturism Viljandimaal Turistid on huvitatud sellest, et nad saaksid puhata looduslikes oludes ja et nende tegevus ei kahjusta loodust. Turismi üks eesmärk ongi suurendada inimese keskkonnateadlikkust. Viljandimaal ongi sellele mõeldud: korraldatakse õppereise ja matku koos giididega.

7. Meie vaatamisväärsused: • Soomaa • Loodi Looduspark • Võrtsjärv • Viljandi järv ja linn Viljandi järv

8. Soomaa Soomaa Rahvuspark on Eesti suurim sookaitse- ala. Soomaa Rahvusparki kuuluvad neli suurt sood: *) Kikepera *) Kuresoo *) Valgeraba *) Öördi Soodes on säilinud suhteliselt puutumatu loodus, mis pakub huvi teadlastele ja ka turistidelegi.

9. Soomaal on mitmeid vaatamisväärsusi: esiteks muidugi sealne ainulaadne looduspilt, mille paremaks vaatlemiseks on Soomaale rajatud läbi soode laudteid ja vaatetorne. Tuntuimad loodus- väärtused on Öördi järv ja sinna suunduv laud- tee ning Hüpassaare laudtee Soomaa idaservas. Soomaal on koos nii madalad sood kui iidsed rannaluited. Peale looduse on Soomaaga seotud ka kuulsaid kultuuritegelased.

10. Niidud Laudtee Koprapuu

11. Soomaaga seotud kultuuritegelasi. 1) Soomaa piiril Ivaski külas Lubjassaares asus Eesti rahvusliku maalikunsti rajaja, professor Johann Köleri (1826-1899) lapsepõlvekodu. Sinna rajavad J.Köleri järeltulijad talumuuseumi. 2) Tipu küla Pauna renditalus on sündinud Villem Reiman (1861-1917), hilisem Kolga-Jaani kiri-kuõpetaja ja tuntud ühiskonnategelane. Tipu kü-last Kõpu poole jääb Iia küla, kus Väike-Männi-ku talus asub väike talumuuseum.

12. 3) Suure-Jaani lähedalt pärineb Albert Kivikas (1898-1978). Tema romaan “Karuskoe” avab siinse elu tagamaid. Külaromaanide ainestiku, maastikud ja nimedki on pärit enamasti Vastemõisa ja Suure-Kõpu kandist. 4) Hüpassaarest on pärit ka helilooja Mart Saar (1882-1963). Hüpassaares on praegugi helilooja majamuuseum. Ka kultuuriline taust meelitab turiste Soomaale.

13. Soomaal on huvitav jälgida ka iga-aastaseid üleujutusi. See on niivõrd ainulaadne, mille sarnast Eestimaal mujal nähtud ei ole.

14. Soomaa loodust tuleb säilitada ka tulevas-tele põlvedele, seega sobib Soomaal majandamiseks just ökoturism, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilitamist. Seda ka tehakse.

15. Turistid Soomaal

16. Loodi Looduspark Loodi looduspark, mille pindalaks on 7800 ha, asub Viljandi linnast lõunas. Looduspark ühen- dab endas kaitse- ja puhkealasid ning üksikob- jekte, mis on varem eraldi kaitse all olnud.

17. Soovitame külastada: • Viljandi ürgorg(1) • Heimtali park(4) • Sinialliku(6) • Loodi lehisepuistu(8) • Loodi põrguorg(11) • Holstre maastikukaitseala(15) • Nõmme liivik(17)

18. Võrtsjärv

19. Võrtsjärv Võrtsjärv on Eesti suurim sisejärv. Tondi- ja Pähksaar on järve ainukesed saared, kus on võimalik turistil peatuda. Järve ääres tasub külastada Valma kämpingut ja Kivilõppet Kalavarudelt on ta rikas(35 liiki). Püüda saab koha, angerjat, latikat, haugi ja ahvenat.

20. Viljandi linn ja järv Põhjusi, miks tulla Viljandisse on mitmeid: • Tulla lihtsalt puhkama. Eemale suurlinnadest väikesesse kodusesse Viljandisse. • Tulla puhkama ja tutvuma Viljandi võludega a)Viljandi Muuseum – asub ühes Viljandi vanimas majas. b)Ordulossi varemed – Viljandi tähelepanuväär-seim arhidektuurimälestis. Viljandi loss oli Riia kõrval suurim kogu Vana-Liivimaal c)Rippsild ja Veetorn on ühed Viljandi sümbolid.

21. Ordulossi varemed Jaani kirik Rippsild Trepimägi

22. Viljandi järv – Viljandi järv ja sellel seilav Viljandi paadimees sümboliseerivat samuti Viljandit. Sellest on loodud laule ja sellest kõnelevad legendid. • Viljandi järves saab supelda ja paate laenutada. Viljandi järve äärde paadisilla rajamine oli üks turismi arengule kaasaaitav faktor. Nii sise- kui välisturistid veedavad üha rohkem aega Viljandi rannas. • Järve ääres on ka veel staadion, tenniseväljakud jm sportimisvõimalused.

23. Probleemid Tõsi küll, kuid on ka probleeme: Järveäärne puhkekompleks on täielikult välja ehitamata. Oleks vaja järve äärde toitlustust. Ka ranna olukord ei ole kiita ja järve taimestiku pealetungi tagajärjel reostumas. Tuleks järve põhja puhastada ja spordiväljakuid rekonstrueerida.

24. Viljandimaa turismi konkurentsivõime Viljandimaal on teiste ees mitmeid eeliseid : • Rikkalik loodus. Võimalus arendada loodusturismi (Loodi looduspark ja Soomaa Rahvuspark, Võrtsjärv) • Tugev kultuuripärand ja ajalugu • Lähedus turgudele ( Via Baltica ) • Hea hinna ja kvaliteedi suhe • Suurte turistivoolude puudumine. • Rahulik vaikne koht puhkamiseks. • Suured võimalused veespordiks

25. Kuid samas on Viljandimaa turismil ka oma komistuskivid: • Viljandimaa vajaks rohkem reklaami turul • Turistidel võiks olla rohkem võimalusi erinevateks harrastusteks ja rohkem tegevust lastele • Teedevõrk on puudulik • Viljandi järve rannakompleks on puudulik • Vähe korralikke majutusasutusi • Teenindusasutused paiknevad ebaühtlaselt