Võrtsjärvega seotud majandustegevuste perspektiivanalüüs

1. Võrtsjärvega seotud majandustegevusteperspektiivanalüüs 15. mai 2009 Valma

2. Võimalikud põhitegevused • Kalandus (kutseline, harrastuslik- ja õngepüük kalakasvandused) • Turism (loodusturism, puhkus, veematkad ) • Põllumajandus (suurtootmine, talud-mahetootmine, niššitooted, korilus) • Jahindus, korilus (seostatult turismiga) • Majandustegevuse võrgustumine ja juhtimine Võrtsjärvel (ettevõtluskeskus!)

3. Võimalikud kaastegevused • Roo lõikamine ja roost toodete valmistamine (roomatid, soojustus, käsitööesemed, küte • Traditsiooniliste paatide ja kalede ehitus, käsitöö • Sapropeeli tootmine • Loodushoiualane õppe- ja teadustegevus (EMÜ Limnoloogia Keskuse baasil) • Veespordialane tegevus (veerallid, regatid, jäärajasõidud jms ) • Regulaarsete laevaliinide loomine

4. Kutseline kalapüük • Kutseline kalapüük – Pikemas perspektiivis (10 – 15 aastat) – stabiilne juhul, kui märkimisväärselt ei muutu lähtetingimused - kalapüügi mahud ja sellest saadavad tulud • Elatist saab ca 20-30 kaluriperet (kui nad jäävad omanikeks ja lubatud püügivahendite arv ei muutu) • Tulusid on võimalik suurendada ühistegevuse arendamisega, toorkala kohapealse töötlemisega ja kalatoodete otsemüügiga (turistid)

5. Võrtsjärve kalasaagid 1971 – 2007 (tonni/aastas)

6. Kokkuost ja kohapealne töötlemine • Kala esmakokkuostuga tegeleb praegu mitu omavahel konkureerivat ettevõtet • Kohapealne töötlemine toimib – kaluripered + Kõlli Maie ja veel mõned teised • Otseturustamise tulemusena jääb rohkem raha rannapiirkonda ja võimaldab lisasissetulekut • Omaette probleemiks on nõuetele vastavus (Kalandusmeetme kaudu võiks kala minikööke rahastada – ilmselt perspektiivne) • NB! Tegevusi vaja kindlasti koordineerida (kalaköögid, koostöö turismiettevõtjatega)

7. Kalandus Kiire probleem – 1 Kalapüügiseaduse § 17’ lõige 3 kohaselt saab eraisik osta kalurilt oma tarbeks kala esmakokkuostuhinna alusel kuni 300 krooni eest päevas. Kui eraisik soovib osta näiteks 2-3 kilo angerjat, siis talle seda kalakogust ei tohi ükski kalur müüa, kui ostja ei ole äriregistris registreeritud kui kala esmakokkuostjana tegutsev ettevõtja.

8. Kalandus (harrastuspüük, õngepüük) Harrastuspüük, õngepüük • Oluline toidulisa järve ääres elavatele pensionäridele ja kutselise kalapüügiga mittetegelevatele kohalikele elanikele (Võrtsjärvega piirnevad vallad) • Probleemiks Kalapüügiseaduse § 11 lõige 13, mille alusel antakse harrastuspüügi kalastuskaardid nende ajalise taotlemise järjekorras Teeme ettepaneku delegeerida harrastus- ja õngepüügi kalastuskaartide väljaandmine MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkonnale.

9. Kalandus (harrastuspüük) Meie ettepanek 09.03.2009 - Vastavalt Kalapüügiseaduse § 11 lõige 13 antakse harrastuspüüdjatele kalastuskaardid nende ajalise taotlemise järjekorras. Taotlusi võetakse vastu alates püügiaastale eelneva aasta detsembrikuu esimesest tööpäevast. Rannarahva jaoks on kord ebaõiglane kuna kalastuskaardid jaotatakse enamasti linnarahvale, kellel on hea internetiside. Ettepanek – anda kalapüügi lubade väljaandmine MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkonnale

10. Maailma kalatoodang

11. 2005 2015 2030 kalapüük kalakasvandused

12. Kalakasvanduste rajamine • Võrtsjärvel ei ole kalapüügi suurendamine enam oluliselt võimalik – looduslik ressurss on ammendunud. Seega pole võimalik oluliselt suurendada ka kalapüügist saadavaid tulusid • Maailmas suureneb nõudlus valge kala (ahven, koha, haug) järele • Perspektiivis on Võrtsjärve ääres looduslikud tingimused (maa, vesi, asustusmaterjal) kalakasvanduste rajamiseks • Euroopa Liit toetab vesiviljelusalast ettevõtlust. Vaja eriuuringud, detailplaneering, projekt

13. Põllumajandus • Suurtootmine on koondunud Võrtsjärve idakaldale, kus on sobivad põllumajandusmaad. • Tulenevalt sobiva pm maa puudumisest pole võimalik tootmist oluliselt suurendada • Talud – mahetoodang, niššitoodang, taluturism, käsitöö (kale, paadid, jääkelgud) • vajavad majanduslikku toetust (PRIA, EAS) • koostöö turismiettevõtetega (kohalik toit, atraktsioonid, ratsutamine jms)

14. Turism, kiiresti arenev majandusharu Võrtsjärve ääres on juba arvestataval hulgal turismiettevõtjaid (15 – 20 peret, ca 200-250 majutuskohta, ca 50 töökohta), kes suudavad pakkuda majutust, toitlustust, loodusturismi teenuseid, konverentsiturismi Võrtsjärvega seonduvaid atraktsioone jms • Turismil on erinevalt kalapüügist perspektiivis veel arenguruumi (ca 1000 uut majutuskohta) • Majanduslikus mõttes tõrjub turism kalanduse tõenäoliselt teisele kohale

15. Traditsioonid, käsitöö Turismiga kaasnevad võimalused arendada Võrtsjärvega seotud traditsioonilisi ja kultuurilisi tegevusi • Kalepurjekate, puupaatide, jääpurjekate, kalapüügivahendite jms valmistamine ning nende kasutamine turismiteenuste osutamisel • Atraktiivsete muinaselupaikade taastamine ja vaatamisväärtusteks loomine (Valma mees jt) • Loodusturismi meetmete väljaarendamine (koos Palupõhja looduskooliga!?)

16. Võrtsjärvega seotud turismitooted? • Veeturism, paadisõit (aeru- ja mootorpaadid) • Harrastuslik kalapüük (suvine, talvine ja ka võrgu- ja mõrrapüük, kalapüügivõistlused) – eeldab lubade jaotamise õiguse saamist Võrtsjärve Kalanduspiirkonnale • Veega seotud lõbustused ja sportimised (jetid, veesuusatamine, rõngad, igasugu „junnid”, veelaud, purjelauad, lohelauad jms) • Purjeregatid (Valma regatt) (suvine purjekatele ja talvel jääpurjetamine) • Veemotosport (paadirallid, skuutrite võidusõidud) • Loodusturism, (veetaimestik, veeloomastik, kalamuuseum, Alam-Pedja looduskaitseala) • Konverentsiturism • Lodjakino (kalekino?)

17. Jätk… • Korralikud söögikohad, kauplus, • Angerjarestoran ja muud kohalikud kalatooted • Kalaköögid (eriroad, konservid, eksklusiivsed kalatooted) • Uus korralik SPA-hotell (ca 500 kohta) • Kämpingud, telkimisplatsid • Piisavalt lõkke- ja grilliplatse • Slipiteed ja sadamad külalisaluste vastuvõtmiseks ja majutamiseks • Linnameeste paatide talvine hoiustamine • Võrtsjärve SPA ja ujumiskohad

18. Turismi propageerimine Info Euroopale ja Maailmale NB! Peaks olema koordineeritud tegevus • Võrtsjärve SA • Viljandimaa Turismiinfokeskus • Eesti Maaturism • Mingi muu üleeuroopaline kett? Kas igale ettevõtjale oma interneti koduleht või paketina kogu Võrtsjärve kohta?

19. Turism (probleemid) • Koostöö parandamine keskkonna teenistustega – Võrtsjärve kui Natura 2000 ala koordineerib endiselt Viljandimaa KKT • Tegevus ja arengukavad turismiettevõtjate vahel veel piisavalt koordineerimata • Tuleks määrata Võrtsjärvele turismi koordinaator – kas Võrtsjärve Sihtasutus? • Veespordi ja veeturismi arendamiseks on veel võimalusi ja ruumi – aga kui palju? Piir!!? • Mida teha sügisel, talvel, kevadel ?

20. Jahindus, korilus • Jahindus ja korilus on looduse poolest Võrtsjärve ääres samuti perspektiivne ja majandustegevuse osa. (Paljud kalurid on samaaegselt ka kohaliku jahindusseltsi liikmed) • Seotuna turisminduse ja kalandusega annaks jahindus ja korilus täiendavaid majanduslikke võimalusi rannarahvale • Jahinduse ja koriluse sidumine turismi ja kalandusega vajaks samuti majanduslikku koordinatsiooni, näiteks Võrtsjärve SA tasemel?

21. Kaasnevad tegevused • Traditsiooniline paadiehitus annaks meile hea asjaajamise ja reklaami korral aastaringselt tööd 2-3 inimesele • Roo lõikamine on hooajaline ja sellest kaubanduslike toodete valmistamine nõuab kapitalimahukaid eriseadmeid ja -oskusi. Küllalt suure riskiga ettevõtmine • Õppe- ja teadustöö suunda on võimalik veel arendada EMÜ Limnoloogiakeskuse baasil • Veespordialane tegevus on jõukohane ja perspektiivne turismiettevõtjatele

22. Siseveeteed ja sadamad Tartu sisevete töögrupi info kohaselt tekivad meil tõsised probleemid, kui ettevalmistatud sadamaseadus Riigikogus vastu võetakse – tulevad rängad sadamamaksud ja erireeglid kala lossimiskohtadele Loodusturismi arengut takistavad risustunud jõed (Pede, Pedja, Põltsamaa, Õhne, Tänassilma jt) Võrtsjärve teatud veeseisust (~33.0 m ümp) lõpeb järvel navigatsioon (randumiskohtade korrashoiuks vaja ca 1,5 - 1.8 miljonit krooni aastas – nõutada riigitoetust?)

23. Võrtsjärve probleemid - I Võrtsjärve madal veeseis ja veeseisu suur kõikumine põhjustab kalandusele kahjusid: • Haugi, latika, koha, lutsu arvukuse ja saakide vähenemine, püüniste probleemid • Ummuksisse jäämine ja kalade mass-suremine • Raskused sadamate kasutamisel ja navigeerimisel • Taimestiku vohamine, mis omakorda takistab koha kudemisrännnet • Kalade liikumisteede ja aktiivsuse muutumine, põhilisi liike tavalisest raskem kätte saada

24. Võrtsjärve probleemid - II Paadiomanikud kannavad suuri kulutusi purunenud vintide, svertide, paadipõhjade jms parandamiseks Kalurid kannavad kahjusid purukssõidetud püüniste tõttu On tekkinud konfliktne situatsioon Milline on lahendus? Kas Võrtsjärve digitaalse mõõdistamise järel saame GPS süsteeme kasutades asjad paika? Tundub, et pikemas perspektiivis tuleb teha rohkem koostöödpuhkajate ja kalurite vahel

25. Võrtsjärve reguleerimise majanduslik efekt • Võimaldab parandada järve ökoloogilist seisundit ja lükata edasi järve vananemine, NB! turism • Keskmisest kõrgem veeseis loob tingimused põhiliste kalaliikide arvukuse stabiliseerumiseks ja saakide tõusuks (ilma angerjata) 400-500 tonni aastas e. 15-20 kg/ha, ehk kogutulu kasvuks 4-5 miljoni krooni võrra • Jätkuva angerja sisselaskmise korral eelnevate aastate tasemel kujuneks kogutuluks 10-15 miljonit krooni e. 90-ndate aastate teise poolega võrreldes kuni 2 korda rohkem

26. Majandustegevuste probleemid • Tööjõu küsimused (tegelikult napib meil kvalifitseeritud tööjõudu – kutseliste kalurite järeltulijad, turismiteenindajad, kokad, paadijuhid, kalakasvatajad jne) • Majandustegevuse lubatavus??? - Natura 2000 • Kontrollorganite paljusus (looduskaitse, ehitus, toiduohutus, päästeteenistus, veeteede amet, kalakaitse, Natura 2000 jt) • Perspektiivis kujuneb Võrtsjärvel välja multifunktsionaalne ettevõtlus !!?

27. NB! Ettevõtja – ettevõtlik inimene • Selleks, et majandus Võrtsjärve ääres areneks, peab meil olema paras jagu ettevõtlikke inimesi • Lisaks ettevõtlikule inimesele peab olema ka raha ja kapitali investeeringuteks • Kui meil on valdade toetus, tulevad ka inimesed ja kapital ning areneb kogu piirkond • Kui areneb ettevõtlus, tuleb ka kvalifitseeritud tööjõud • Kui inimestel on kindel motiiv (eesmärk) arenevad kodumajapidamised ja ka kogu piirkond

28. Koostöö ja ettevõtete võrgustumine Praegu on Võrtsjärve piirkonnas tegutsemas mitmeid organisatsioone (Võrtsjärve SA, MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond, MTÜ Võrtsjärve LEADER, külaseltsid, ettevõtjad), mis mõnel pool juba omavahel konkureerivad (nt Tartu) Perspektiivis vaja veelgi paremini kasutada Euroopa Liidu tõukefonde Pakuks välja mõtte luua Võrtsjärve piirkonda mõne tegutseva ühingu baasil Võrtsjärve ettevõtluskeskus? Või laiendada Võrtsjärve SA tegevust?

29. Tänan tähelepanu eest!