TUGEVAKS EI SÜNNITA, TUGEVAKS SAADAKSE... TARGA TREENINGUGA

1. TUGEVAKS EI SÜNNITA,TUGEVAKS SAADAKSE...TARGA TREENINGUGA

2. VASTUPIDAVUSKIIRUSKOORDINATSIOONPAINDUVUSJÕUD

3. VASTUPIDAVUS organismipsüühilis - füsioloogiline vastupanuvõimeväsimusele Psühholoogiline külg Füsioloogiline külg võime suuta edasilükata tahet koormus katkestada vastupanuvõime kogu organismi üldisele väsimusele

4. vastupidavus lokaalne lihasvastupidavus üldine lihasvastupidavus aeroobne anaeroobne aeroobne anaeroobne dünaamiline staatiline dünaamiline staatiline dünaamiline staatiline dünaamiline staatiline

6. Vastu pidavuse arendamisega ei tohi agaka liialdada • Vastupidavust tuleb arendada vastavalt spordiala vajadusele • Ülemäärase treeningu korral võivad kannatada kiiruslikud omadused, sest lihasstruktuur võib muutuda • Liigset kiirusvastupidavust arendades võivad aeglustuda üldvastupidavus ja koormusjärgne taastumine

7. Üldvastupidavus on oluline kõigil spordialadel • suureneb kehaline töövõime – oluline nii treeningutel kui võistlustel • oluliseltkiirenebkoormusjärgne taastumine • väheneb vigastuste tekkerisk • paraneb psühholoogiline seisund – stressitaluvus, samuti psüühiline stabiilsus • parem reaktsioon, tähelepanuvõime, kontsentratsioon • vähem sporditehnilisi vigu • vähem väsimusest tingitud taktikalisi vigu • stabiilne tervislik seisund

8. VASTUPIDAVUS JA SÜDA • südame maht võib suureneda suhteliselt kiiresti • toimub anaeroobse läve nihe paremale, • kiirenemineb taastumine • suurenemineb töövõime • suureneb südame mahu • suureneb löögimaht (105 ml) • löögisageduse 40 lööki/min

9. VASTUPIDAVUS JA VERERINGE • Suureneb punaste vereliblede (erütrotdüüdide) ja hemoglobiinisisalduse sisaldus • punaste vereliblede struktuuri muutused • Hea vastupidavustasemegasportlastel on võrreldesmittetreenitutega • suurem veremaht • kõrgem vere hemoglobiini (Hgb) sisaldus • Esmaseks põhjuseks veremahu ja hemoglobiini • suurenemisel loetakse kõrgematmaksimaalset hapnikutarbimist. • 1,5 liitrit suurem veremahtsüdame löögisageduse langus

10. VASTUPIDAVUS JA KOPSUD Hingamislihasedtugevnevad; hingamine muutub ökonoomsemaks – hingamine on sügavam ja väiksema sagedusega .

11. VASTUPIDAVUS JA IMMUUNSUS vastupidavuse koormus kutsub esile tugeva vastupanu nakkushaiguste suhtes; hea kaitsereaktsiooni kuuma jakülma ärritustele; seetõttu on sportlane harvem haige ja kannatab enam koormusi erinevas kliimas.

12. VASTUPIDAVUSE ARENDAMINE Tempovaheldusjooks Krossijooksud Jooksmine tõusudel Jooksmine hüpetega Vahelduv treening Külmaprotseduur Jõutreening

13. Enam kasutusel olevad vastupidavusetestid • 12 min jooks ehk Cooperi test • 1000 m jooks • 3000 m jooks • 5000 m jooks • 8 min jooks • 15 min jooks

14. KIIRUS Kiirus on kehaline võime, mille hea tasemsaavutamiseks ei piisa vaid headest kiiruslikesteeldustest, vaja on ka lihasjõudu, tugevatpsüühikat, tehnilisi oskusi, korralikkukoordinatsiooni jne. Kiirus kujutab endast kehalistvõimet, mis on eelduseks kehalisteliigutuste edukaks sooritamiseks kõrge intensiivsusegaja lühikese aja jooksul.

15. Kiiruse tähtsus spordiga tegelemisel • kiire reageerimine • hea koordinatsioon harjutuse õigekssooritamiseks • kiire otsustamine • kiire tegutsemine

16. KIIRUS Reaktsioonikiirus Liigutuskiirus e max jooksukiirus Kiirusvastupidavus

17. Reaktsioonikiirus Võimereageerida kiiresti antud signaalile 0,1- 0,2sek0,2 - 0,3sek muutub vanuse suurenedes Reaktsioonvalgussignaalile on aeglasem kui helile Lihtreaktsioonsuhteliselt väikeste liigutustega, üks signaal kutsub esile kiire reaktsiooni (sünnipärased eeldused) Kompleksnereaktsioon seotud kogu kehaga (treenitav) Valikreaktsioon- Paljude signaalide hulgast tuleb reageerida näiteks ühele ja kindlasti õigesti

18. Liigutuskiirus Stardikiirendus sprindis - parim kiirus saavutataksejust tänu väga heale kiirendusele Kiirusvastupidavus võime suuta maksimaalsetkiirust säilitada pikka aega

19. KIIRUSE ARENDAMINE • Stardikiirendus • jooksustardid erinevatest asenditest • start raskemast asendist, nt kätekõverdused • start erineva signaali järgselt (vile, käteplaks,käsklus, liikuv objekt jm) • start erineva jooksutehnikaga jne • Reaktsioonikiirus • stardi- ja reaktsiooni harjutused erinevaststardiasendist • lihtsad mängud • teatejooksud teatepulgaga jm • Kiirusvastupidavus – intervallmeetod • hoojooks mäest üles • raskuste kandmine, vedamine • jooks liivas, lumes

20. KOORDINATSIOON Koordinatsioon on kehaline võime, mis onseotud organismi liikumise juhtimise ja teostamisegakas ettenägelikult (stereotüüp) võikohanemisega uutele liigutustele (Weineck2007). Koordinatsioon – sportlase oskus kõige täiuslikumalt,kiiremini, täpsemalt, ökonoomsemaltja leidlikumalt lahendada keerukaid jaootamatult tekkinud liigutusülesandeid ningväliste ja seesmiste jõudude kooskõlastatudtegevust organismis motoorse potentsiaalitäielikuks kasutamiseks (Loko 2007)

21. Koordinatsioon ÜLDINE koordinatsioon SPETSIIFILINE koordinatsioon seotud konkreetsespordialaga, eeskätt tehnikaga ningavaldub enam just võistlusolukordades. Laiaulatusliku liikumise omandaminepaljudelerinevatel spordialadel.

22. Hea koordinatsioon • eelduseks ka õppimisvõimele • Ökonoomsus, täpsus • Noores eas = vanas eas • Lihtsam ka teiste spordialade tehnikat õppida

23. jõud painduvus KOORDINATSIOON vastupidavus kiirus

24. Koordinatsiooni liigid • tasakaal • liigutuste täpsus • liigutusvilumus • rütmitunnetus • reaktsioonivõime • täpsusvõime • ümberkohanemine

26. PAINDUVUS Painduvus kujutab enesest sportlase võimet ja omadust, suuta sooritada laiaulatuslikke liigutusi omal jõul või väliste jõudude mõjul ühe või mitme liigesega. üldine spetsiaalne passiivne aktiivne Õlaliiges Puusaliiges lülisammas

27. Painduvus on seotud paljudefaktoritega treenitusseisund lihasmass, rasvkude jasidekude õhutemperatuur keha- ja lihaste temperatuur vanus, sugu, tervislik seisund, hormonaalne seisund aeg ja biorütm vaimne pinge, stress,lõõgastusvõime

28. Liikuvuse seos teiste kehaliste võimetega

29. JÕUD Jõud on võime ületada vastupanu, mis tekibkeha ja tema osade liikuma panemisel võimitmesuguste vahendite tõstmisel, liigutamisel,lennutamisel