Vene romantikud

1. Vene romantikud Monika Marget 11.a

2. Romantism Venemaal Mihhail Glinka (1,2) Aleksander Dargomõžski Anton Rubinštein (1,2) Võimas rühm Aleksandr Borodin César Cui Mili Balakirev Modest Mussorgski (1,2) Nikolai Rimski-Korsakov (1,2) Aleksandr Skrjabin Sergei Rahmaninov (1,2) Pjotr Tšaikovski Vene klassikud Sisukord

3. Romantism Venemaal • Hakkas kujunema 1860-datel • Looming Lääne mõju all • 1859 – Vene Muusika Ühingu asutamine • 1862 – Peterburi Konservatoorium • 1866 – Moskva Konservatoorium

4. Mihhail Ivanovitš Glinka (1804-1857) • 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu • 1817. aastal tõid vanemad Peterburgi, kus ta astus Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati • Pansionaadi lõpetamise järel tegeles ta intensiivselt muusikaga: • uuris Lääne-Euroopa klassikalist muusikat • osales koduses musitseerimises aadlisalongides • vahel juhatas oma onu orkestrit

5. Glinka looming • Vene klassikalise koolkonna rajaja • Eesmärgiks oli luua muusikat kogu rahvale • Teemad: • Venemaa ajalugu • Rahvalegendid ja muinasjutud • 1836- “Ivan Sussanin” • 1842- “Ruslan ja Ludmilla” • "Patriootlik laul" oli 1991–2000 Venemaa hümniks

6. Aleksander Dargomõžski (1813–1869) • Lõi uue ooperitüübi – sotsiaalse mõttega psühholoogiline draama • Teemad • Kriitiline realism • Sotsiaalne ebavõrdsus • Kasutusel inimese kõneviisi jäljendamine • Ooper “Näkineid”

7. Anton Rubinštein (1829-1894) • Alustas esinemisi klaveril 9-aastase imelapsena • Pidas oma kohuseks levitada head muusikat ja teha selle mõistmiseks selgitustööd • Aitas asutada Peterburi Konservatooriumi ja Vene Muusikaühingut

8. Rubinšteini looming • 16 ooperit • 3 ooper-oratooriumi • Rohkelt sümfoonilisi teoseid • Ooper “Deemon” • Romansid “Öö” ja “Pärsia laulud” • Klaveriteos “Meloodia”

9. Võimas rühm • Tegutses 1860.–1870. aastail Peterburis • Jätkasid M. Glinka muusika rahvuslikku traditsiooni • Hindasid kunstis elutõde Eelistused: Ooper Programmiline instrumentaalmuusika Soololaul

10. Aleksandr Borodin (1833-1887) • Keemik ja muusik • Väike teoste arv • Teemad • Ajalugu • Vägilased ja nende kangelasteod • Ooperid • “Vürst Igor” • “Bõlina”

11. César Cui (1835-1918) • Poola muusika mõju all • Lähtus • Rahvuslusest • Realismist • Teosed • Ooperid • Kammermuusika • Koorilaulud

12. Mili Balakirev (1837-1910) • Esimesed klaveritunnid andis ema • 4-aastaselt mängis klaverit • 14-aastaselt mängis Mozarti reekviemi • 15-aastaselt suutis mängida Beethoveni 1. ja 8. sümfooniat • Looming • 2 sümfooniat • 2 klaverikontserti • Despootlik, domineeriv ja tagatipuks isegi reaktsiooniline – sellisena kirjeldasid ajastukaaslased virtuoosset pianisti ja ideeküllast heliloojat Mili Balakirevi.

13. Modest Petrovitš Mussorgski (1839-1881) • Pidi saama sõjaväelane, kuid huvi muusika vastu osutus tugevamaks • Ta õppis kompositsiooni M. Balakirevi juures, kuid suures osas oli ta iseõppija • Pärast sõjaväest lahkumist töötas ametnikuna • Andis olulise panuse vene rahvusliku muusika arengusse • Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu

14. Mussorgski looming • Ainestik pärineb põhiliselt ajaloost • Tema helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid • 1869- “Boriss Godunov” • 1872-1880 “Hovanštšina” (Rimski- Korsakov lõpetas selle 1883) • 1874- klaverpalade tsükkel “Pildid näituselt”

15. Nikolai Rimski-Korsakov (1844-1908) • Sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks • Aastal 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli • Õpinguperioodil külastas ta tihti ooperietendusi ning õppis klaverit • 1861 tutvus ta Mili Balakireviga,kes hakkas teda juhendama ja õpetama • 1871. hakkas ta orkestratsiooni- ja kompositsiooni eriala õppejõuks Peterburi Konservatooriumis • 1872. aastal abiellus ta Nadežda Nikolajevna Purgol'iga, kellega tal oli seitse last

16. Rimski-Korsakovi looming • Poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik • Teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldav väljenduslaad • Teemaks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud. • Ooperid • 1880-1881- “Lumivalgeke” • 1894-1896- “Sadko” • Süit • "Šeherezade"

17. Aleksandr Skrjabin (1872-1915) • Inspireeritud Chopini muusikast • Kirjutas põhiliselt orkestrile ja klaverile • Žanrid • Sonaat • Etüüd • Nokturn • Sümfoonia

18. 4-aastaselt ilmutas Sergei huvi muusika vastu ja hakkas klaverit õppima 9-aastaselt astus Peterburi konservatooriumi klaverit õppima 1888 jätkas ta õpinguid Moskva konservatooriumis 1893 töötas ta klaveriõpetajana Marinini tütarlaste koolis Sergei Rahmaninov (1873-1943)

19. Rahmaninovi looming • 1898 kukkus tema esimese sümfoonia esiettekanne täielikult läbi • Põhjuseks oli peamiselt teose novaatorlik, oma ajast ette jõudnud stiil • Ebaõnnestumine põhjustas Rahmaninovil raske närvihaiguse ja ta ei suutnud mitu aastat uut heliloomingut kirjutada • 3 sümfooniat • 4 klaverikontserit • 3 ooperit

20. Pjotr Tšaikovski (1840-1893) • Vene klassikalise sümfoonia rajaja • Žanrid • Ooper • Ballett • Sümfoonia • Teosed • Balletid “Luikede järv” ja “Pähklipureja” • Ooper “Padaemand”

21. Vene klassikud • Mili Balakirev • Aleksandr Borodin • César Cui • Mihhail Glinka • Modest Mussorgski • Nikolai Rimski-Korsakov • Pjotr Tšaikovski