140 likes | 575 Views
XX sajandi vene kirjanikke. Koostanud Anneli Oidsalu TPL 2011. Ivan Bunin (1870–1953). vene kirjanik Tema raamatud on kolmel korral pälvinud Venemaa Teaduste Akadeemia poolt välja antava Puškini nimelise preemia. Aastal 1909 valis Venemaa Teaduste Akadeemia ta oma auliikmeks.
E N D
XX sajandi vene kirjanikke Koostanud Anneli Oidsalu TPL 2011
Ivan Bunin (1870–1953) • vene kirjanik • Tema raamatud on kolmel korral pälvinud Venemaa Teaduste Akadeemia poolt välja antava Puškini nimelise preemia. • Aastal 1909 valis Venemaa Teaduste Akadeemia ta oma auliikmeks. • Aastal 1933 anti talle Nobeli kirjanduspreemia "range kunstilisuse eest, millega ta jätkas klassikalisi vene proosatraditsioone". Ivan Bunin oli Nobeli kirjandusauhinna esimene venelasest laureaat. • Aastal 1920 emigreerus Bunin Prantsusmaale.
Ivan Bunin teosed • "Isand San Francisco’st" (Господин из Сан-Франциско; 1923; novell; A. Org'i kirjastus; tõlkija Hugo Raudsepp) • "Küla" (1936; romaan; Loodus; tõlkija Ants Murakin) • "Isand San Franciscost" (1964; valik jutustusi; Eesti Riiklik Kirjastus) • "Suure paastu esmaspäev" (valik jutustusi; LR 1981, nr 18/20, Perioodika; tõlkija Maret Käbin, järelsõna "Armastus Ivan Bunini loomingus": Valeri Bezzubov) • "Päikesetempel" (1982; luulevalimik; Eesti Raamat; tõlkija Kalju Kangur) • "Arsenjevi elu" (1991; romaanid "Küla", "Suhhodol", "Mitja armastus" ja "Arsenjevi elu"; Eesti Raamat; tõlkija Maret Käbin; 2. trükk Varrak 2007) • "Hämarad alleed" (Темные аллеи; 1993; jutustustetsükkel; Perioodika; tõlkija Maret Käbin) • "Armastuse grammatika" (2008, valik jutustusi; sari Nobeli laureaat, Eesti Raamat; tõlkija Jüri Pärni)
Ivan Bunin "Hämarad alleed" • Teost on nimetatud armastuse entsüklopeediaks. • Novellid on kirjutatud II maailmasõja eel ja ajal Prantsusmaal. • Raamat ilmub New Yorgis 1943, teine väljaanne, mida autor hoolikalt viimistles, ilmus Pariisis 1946. aastal. • Eesti keeles “Europeia” sari, kirjastus Perioodika, 1993
Ilf ja Petrov • Ilja Ilf (1897–1937), Jevgeni Petrov (1903–1942) – vene kirjanikud, kes tegutsesid pms 1920.–1930. aastatel. • Ilf ja Petrov said populaarseks oma satiirilise proosaga: romaanid "Kaksteist tooli" (1928), "Kuldvasikas" (1931). • Ilf suri tuberkuloosi 1937, Petrov hukkus lennuõnnetuses 1942.
Ilf ja Petrov "Kaksteist tooli" (1928) Ostap Pender näitleja Andrei Mironovi kehastuses 1976. a teleseriaalis Monument Odessas http://www.youtube.com/watch?v=ogIV8M7TMIA&feature=related
Andrei Platonov (1899–1951) • Vene kirjanik, algul luletaja, sai tuntuks proosakoguga "Jepifani lüüsid" (1927). • Kaitses isikuvabadust ja lihtrahva loomulikku elukorraldust, naeruvääristas utoopilisi revolutsioonilisi projekte, totalitaarset riigikorda ning bürokraatiat. • Sai 1920. – 1940. aastail hävitava kriitika osaliseks.
Andrei Platonovi teoseid eesti keeles • "Jepifani lüüsid" (jutustus; 1927, e.k 1969) • "Gradovi linn" (jutustus; 1927, e.k 1969) • "Meistri saamine" (lühiproosa; 1930, e.k 1979) • "Auk" (1929 –30, ilmunud Londonis 1969, NSVL-is 1987, e.k 1988) • "Džan" (1934, ilmunud 1964, e.k 1973)
Vladimir Nabokov • 1899 Peterburi –1977 Montreux) oli vene päritolu USA kirjanik. Tema tuntuim romaan "Lolita" (1955), mis räägib minategelase pedofiilsest suhtest oma 12-aastase kasutütrega, oli ilmudes paljude jaoks šokeeriv. • Kirjanik sündis 1899. aastal Peterburis rikkas aadliperekonnas, kes revolutsiooni ajal emigreerus Berliini, kus Vladimir elas järgmised 15 aastat ning pälvis vene kogukonnas noore andeka kirjamehe tunnustuse. 1937 lahkus Nabokov perega Pariisi ning 1940 Ameerikasse. USAs pidas ta lisaks kirjanikutööle loenguid ülikoolides. 1959 kolis ta Šveitsi, kus ta 1977. aastal suri. • "Lolita" järgi on valmistatud mitu filmi; nt 1997: http://www.youtube.com/watch?v=MBW77_n7l68&feature=related
Mihhail Zoštšenko (1895–1958) • МихаилЗощенко • Loomingu põhiosa moodustavad koomilised, kohati satiirilised, kohati humoristlikud novellid ja följetonid, mis peegeldavad ühiskonda ja ajalugu n-ö altvaates. • Eesti keeles “Maga kiiremini” (valik huumorit ja satiiri 1921–1956)
Venedikt Jerofejev (1957–1990) • Venedikt Jerofejev sündis Murmanski oblastis. Ta isa oli jaamaülem, kes represseeriti 1939. aastal. • Venedikt Jerofejev õppis Moskva ülikoolis filoloogiat, hiljem ka Orehhovo-Zujevo, Kolomna ja Vladimiri pedagoogilistes instituutides, kuid sai igalt poolt eksmati. 1958–1975 elas sissekirjutuseta ja töötas erinevatel töökohtadel (laotöölisena, taarapunktis, katlakütjana, miilitsa korrapidajana, raamatupidajana, laborandina jne). Ta suri kõrivähki. • Mati Unt "Transirooniline Kolgata tee: Venedikt Jerofejev – vahetpidamata pudelis, kuid mitte iialgi purjus" (Postimees, Arter 08.02.2000) http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00/04/08e/lugu12.htm
Venedikt Jerofejevi looming • "Записки психопата" ("Psühhopaadi märkmed", 1956; eesti keeles 2001 Igor Kurve tõlkes) • "Москва — Петушки" ("Moskva-Petuški", poeem proosas 1969, avaldatud 1988–89; eesti keeles 1999 Ott Arderi tõlkes) • "Вальпургиева ночь, или Шаги Командора" ("Walpurgi öö ehk Komandori sammud" 1985) • "Василий Розанов глазами эксцентрика" ("Vassili Rozanov ekstsentriku silme läbi", essee, 1973, avaldatud 1989) • "Моя маленькая лениниана" ("Minu väike leniniana"(kollaaž Lenini tsitaatidest), 1988; eesti keeles Arvo Pesti tõlkes katkendid – Vikerkaar 1991, nr. 11, lk. 55-58) Rakvere Teatris lavastus Toomas Suumani nägemus vene kultuskirjaniku Venedikt Jerofejevi teosest “Moskva-Petuški” – “Üks joodik sõitis rongiga”
Viktor Pelevin (s 1962) • vene kirjanik • Eesti keeles ilmunud: • "Tšapajev ja Pustota" (Чапаев и Пустота; 2001; Varrak) • "Sinine latern" (2002; Atlantis) • "Omon Ra. Generation "P"" (2002; Varrak) • "Arvud" (2005; Varrak) • "Õuduse kiiver" (Theseuse ja Minotauruse müüt; 2006; Eesti Päevalehe Kirjastus)
Allikad • "Eesti entsüklopeedia" 7 (1994) • I. Bunin “Hämarad alleed”, “Europeia” sari, Perioodika, 1993, Maret Käbini eessõna “Saateks”, lk 5. • Wikipedia • Interneti-avarused