Vene õppekeelega koolide valmisolek muutusteks

1. Vene õppekeelega koolide valmisolek muutusteks Katri Raik, TÜ Narva Kolledži direktor Monica Sakk, mitmekultuurilise hariduse konsultant 2.dets.2005, Tartu

2. Vene õppekeelega koolid ja nende õpetajad (2005) • Täna on Eestis 604 üldhariduskooli • Neist 101 kooli või osakonnas on õppekeeleks vene keel • Gümnaasiumiastmega koole- 70 • Õpilaste arv 183 951, neist vene õppekeelega 42 530

3. Lasteaedade olukord 2004 • Lasteaedade arv - eesti lasteaedu 467 - vene lasteaedu 78 - eesti-vene lasteaedu 50 • Laste arv • eesti lapsi 38 392 • vene lapsi 12 899

4. Vene õppekeelega hariduse eripära Eestis Regionaalne eripära: • 40% venekeelsest haridusest koondub Ida- Virumaale • 50% Tallinnasse ja Harjumaale • 10% mujale Eestis

5. Õpilaste kiire vähenemine kahel põhjusel: • Väheneb laste arv • Lapsed lähevad eestikeelsetesse koolidesse ja lasteaedadesse • Õpetajate suhteliselt madal eesti keele oskus

6. Järeldused: • Regionaalse eripära järgi on Eestis kolme tüüpi vene ja mitmekeelseid haridusasutusi • Õpilaste arvu vähenemine on reaalne oht töö kaotamiseks • Õpetajad ei saa nõrga keeleoskuse tõtu samasugust informatsiooni kui eestikeelsetes haridusasutustes töötavad kolleegid

7. Vene õppekeelega koolide õpetajate ootused • Tihedalt seotud eestikeelsele aineõppele üleminekuga 2007

8. Ettevalmistustest üleminekuks kakskeelsele õppele. Joonis 1. Vene õppekeelega koolid ja eestikeelne aineõpe aastatel 1998 – 2005.

9. Alljärgnev toetub suures osas: • Vestlustele Narva haridusjuhtidega • EMORI uuringule (“Eestikeelne aineõpe vene õppekeelega koolides: olukord ja hoiakud”, 2004) • Narva Kolledži kogemusele

10. I Ootus: • Rohkem informatsiooni • info puudus takerdub suurel määral keeleoskuse taha; • 50 % vene õppekeelega koolide õpetajad kinnitavad , et nad on teadlikud ja kursis problemaatikaga, mis on 2007 aastaga seotud

11. Miks on Ida- Viru koolijuhid 2007.a. reformikavadega rohkem kursis kui teised? • Põhjus- parem informeeritus

12. II ootus • Koolitus, sh. riigikeele koolitus • 2004 oli üle 80% vene õppekeelega koolides eestikeelne õpe • ¾ koolidest plaanis eestikeelset õpet suurendada • Vajalik oleks koolitus eestikeelse aineõppe läbiviimisest.

13. Suurim ootus on tasuta riigikeele koolitusele - 31 % õpetajatest, kes õpetavad oma ainet vene keeles väidavad, et on valmis oma ainet eesti keeles õpetama

14. Olemasolevate õpetajate täiend- ja ümberõpe (ka õppemetoodika alal), et saada ettevalmistus tööks eesti keeles. - oluline on huvi õppemetoodilise kirjanduse, õpikute vastu

15. III ootus • Vene koolidele kohandatud õpikud - vaja on spetsiaalselt vene koolidele koostatud õpikuid, mitte kohandatud eesti õpikuid

16. IV ootus • Muutused õppekavas - rangemad nõuded põhikoolis

17. V ootus • Kindlustunne • koolid hindavad oma üleminekuraskusi objektiivselt • Eestikeelse õppega alustamiseks on õpetajale vajalik psühholoogiline valmisolek ja motivatsioon (kardetakse töö kaotamist)

18. VI ootus • Rohkem suhtlust eestikeelse haridussüsteemiga? • eesti emakeelega õpetajate arv venekeelsetes koolides väga väike (nt. Lätis on 1/3 ) • vene õpetaja ootab koostööd mitte niivõrd riigistruktuuridega, vaid erinevate haridusühenduste ja- liitude, samuti teadusasutuste ja ülikoolide tasandil

19. Koostöö koolide tasandil ei edene piisavalt - vajalik eesti koolide suurem kaasatus • põhjuseks pigem eestikeelsete koolide initsiatiivi puudumine, - teisest küljest ei ole vene koolid ise piisavalt aktiivsed ega paku välja koostööd

20. VII ootus • Võimalus liituda Euroopa Liidu projektidesse • võimalus kogemuste vahetamiseks, uute õpitehnoloogiate omandamiseks • Võimalus aktiivseks keele – ja kultuuriõppeks

21. KOKKUVÕTTEKS • Rohkem informatsiooni • Rohkem koostööd

22. EESTIS ON ÜKS EESTI KOOL!