Ujumistehnika ja selle õpetamine Prof. Rein Haljand Tallinna Ülikool 2011

1. Ujumistehnika ja selle õpetamine Prof. Rein HaljandTallinna Ülikool2011

2. Ujumistehnika teoreetilised alused

3. Ujumistehnika alused käsitlevad suhteliselt keerulisi inimese ja vee vahelisi mõjusid ujumisliigutuste sooritamisel Ujumistehnika alused

4. Liikumine- see on kere või osade asendi muutumine - võib olla kas sirgjooneline- pöörlev ja ernevates suundades- üles, alla, kõrvale. Kiirus - see on väärtus, mis peegeldab liikumise kvaliteeti- aeglane ,kiire Kiirendus on väärtus millega iseloomustatakse kiiruse muutumist ajas - negatiivne või positiivne, kiirenev või aeglustuv ( + vaba langemise kiirendus!) Mõisted ja terminoloogia

5. Jõud on mõiste mis paneb keha liikuma, või muutma tema liikumise suunda- edasiviiv jõud, takistusjõud - veetakistus. Ujumises kasutatakse jõudu ka kui rõhku veele Mass on iseloomulik keha materjalile ja hulgale, mis tekitab vastavat inertsi Inerts on keha omadus, mis oleneb massist ja nõuab erinevat jõudu , siis kui tahame paigalolevat objekti panna liikuma , või siis kui teda peatada Kaal on gravitatsioonijõud ,millega meid Maa oma poole tõmbab

6. Vesi ja ka õhk on ained , mis nendele mõju avaldamisel pidevalt deformeeruvad Vee tihedus , viskoossus on vee omadus, mis on siiski erinev, sõltuvalt temperatuurist - külmem vesi on enam tihe Vee omadused

7. Vee rõhk - on rõhk, mida vesi, mis asetseb ülalpool avaldab veele allpool ja on ka rõhk, mis tekib vee liikumisel ja ujuja liikumisel vees - võib olla negatiivne ja positiivne Ujuvus ehk üleslükkejõud on jõud vastavalt Archimedese seadusele

8. Ujuvuse raskuskese on punkt , mis oleneb erinevate kehaosade vee all ja vee piiril olemise astmest ja erikaalust Voolujoonelisus on keha omadus, kus vee vool tema ümber säilitab kogu aeg head liikumise kiirust ja ühesugust suunda

9. Turbulentne vee vool - ebastabiilne erinevate keeristega vee liikumine Laminaarne vee voolamine - ühtlane sujuva pideva kiirusega vee liikumine Ründenurk on keha vees liikumise nurk liikumise suuna suhtes- meil ujuja kere ründenurk

10. Veetakistuse koefitsient , mis arvestab vees liikuva keha suurust ja inertsi ( on erinev käelaba tõmbe ja jalalöögi puhul) Veetakistuse koefitsient , mis arvestab lainetakistust ujuja ümber vette sukeldumisel ja on erinev ujuja pikkusest olenevalt (pikemal ujujal eelis) Kiirenduse koefitsient -arvestab kiirendusega vees liikumisel objekti pikkust (pikemal ujujal jälle eelis) Vee omaduste keerulisemad mõisted

11. Veetakistuse koefitsient ,mis arvestab vees liikuva keha pikkust ja liigutuste sagedust - näiteks delfiini jalalöögid vee all - 1,54 ujumisel 1,32 veealustel jalalöökidel 0,25 -haikalal 0,18- lõhekalal

12. Ujumiskiirus olenbki sellest - kui palju saaks vähendada veetakistust ja kui palju saaks suurendada tõmbejõude Veetakistus ja edasiliikumine

13. Vees liikuva objekti kuju takistus Lennukitiiva (veetilga) kuju takistus ja üleslükkejõud Passivne takistus- sirutatud ujuja kuju Aktiivne takistus- liigutustega ujuja kuju Hõõrdetakistus- naha ja kostüümide pind Lainetakistus- vee erinev lainetuslik liikumine Tekkinud õhuosakeste (õhumullide) takistus

14. Suurem kiirus - suurem takistus Ära vähenda kiirust et vähendada takistust vaid vastupidi vähenda takistust et suurendada kiirust ! Käte tõmme peab alati olema kiirenev et suurendada käelabaga tekitatud jõule hea takistus

15. Kõrgem kere asend - väiksem kere kuju takistus, kuid suureneb lainetustakistus Vee all enam kui 1m -, seisev vesi ja väiksem lainetakistus , jõudude rakendus parem Spetsiaalsed kostüümide materjalide pinnad avaldavad väiksemat takistust kui nahk Põhja effekt - 2m sügav ujula või enam on hea Blokeerimise effekt - tunneli mõju kui seinad on ligidal- 10 rajaga ujula! Suure laine effekt -50m ja 100m sprindi laine pöördes

16. Ujuja asend laines - tekib 2-3 lainet Pikem ujuja - laine pikem , takistus väiksem Suurem kiirus väiksem lainetustakistus Suurem kiirendus suurem lainetustakistus

17. Väline interferents- teise ujuja “tuules” ujumine Sisene interferents - erinevate kehaosade teineteise läheduses liigutamine vees- jalgade omavahelised liigutused kroolis ja selili, käte liigutuste mõju kerele ja jalgadele. Aerutamise taoline tõmme tõuge - effektiivsem võrreldes sik-sakk tõmbega

18. Teaduslikult võimatu kuna ujumiskiirus peaks olema üle 4 m/sek Praktiliselt siiski tunnetav Glisseerimise effekt

19. Käelaba ja käsivarre suurusest Käelaba ja käsivarre kujust Käelaba ja käsivarre asendist Tõmbe suunast Tõmbe kiirusest Tõmbe kiirendusest Tõmbe effektiivsus oleneb

20. Parim jõu rakenduse poolest , kus kangi õlg on kerele lähemal ja väiksem Parim selja ja rinna lihaste rakenduse poolest tõmbesse Parim tõmbe suuna poolest eest-taha Parim õlaliigese fikseerituse poolest- hoiab ära õlaliigese traumad Kõrge küünarnuki asend

21. On vajalik lihastöö sesukohalt On vajalik veetakistuse ja propulsiooni seisukohalt Liig varajane tõmbekiirendus tekitab tõmbe lõpuosas aeglustuse ja ei ole effektiivne Kiirendus peab jätkuma tõukeosa lõpuni! Tõmbe kiirendus

22. Aitab paremini haarata kaasa kere liikumist ette Toimub kiirendusega ja aitab tõmbekäel ka kiirendusega tõmmet sooritada vee all Analoog seliliujumise käte etteviimisega Mõnevõrra halvem käelihaste lõdvestus Sirge käega käe etteviimine kroolis

23. Nii effektiivsust, edasiviivat jõudu tekitav funktsioon kui stabiliseeriv roll (krool/selili) Veealused delfiinijalalöögid effektiivseimad optimaalse tempoga -ca 150 lööki/minutis Rinnulibrassi jalalöök - väga oluline element Stardihüppe ja pöörete tähtsaim tegevus Jalgade töö

24. Üles alla Külgedele Hingamisest tekkivad kere kõikumised Rullumised külgedele Õlavöö kõikumised Puusavöö kõikumised Kere liigutused suurendavad takistust, kuid on mõningal juhul vajalikud jõudude ülekandmisel ühelt kehaosalt teisele

25. Parim viis - läbi ühe väikese augu- “nõelasilma” ja läbi kitsa “toru” - Väiksem hõõrdetakistus ja lainetakistus ja vähem õhuosakeste takistust Vette sukeldumine

26. Mõiste, mis iseloomustab ujumisliigutuste sagedust Väljendatakse korduvate ujumisliigutuste arvuna 1 minuti jooksul Kõrge tempo ( näiteks üle 60 tsükli/minutis) on väga suure energiakuluga tegevus Madal tempo - erineb liiga palju reaalsest tehnikast Optimaalne tempo - individuaalne ja otstarbekas Ujumise tempo

27. Mõiste , mis iseloomustab ühe korduva liigutustsükliga läbitud teepikkust Kuna basseini pikkus on konstantne, siis loetakse tõmbeid (tsükleid) selle läbimisel Väiksem arv tõmbeid/suurem samm on ujumistehnika ratsionaalsuse näitajaks Ujumise “samm”

28. Ajaline rütm on mõiste , mis avab korduvate liigutuste või hingamistegevuse erinevate elementide ajalise kestuse erinevuse Sissehingamine : Väljahingamine Käte veealune tõmme : veepealne etteviimine Tõmme : Tõuge: Jalalöök .. jne Ühtlane rütm - hea liigutuslik vilumus Paljuski seotud akustilise liigutustajuga, muusikaalsusega Liigutuste ja hingamise rütm

29. -vältida liigseid liigutusi-rakendada edasiviivaid jöude-vähendada takistavaid jöude-kindlustada jöudude ülekanded ühelt kehaosalt teisele lukustatud liigeste kaudu õiges suunas ja õigeaegselt-kindlustada lihaste töö ja lõdvestuse optimaalne vahekord-saavutada hingamistegevuse ja liigutustegevuse kooskölastatus Ratsionaalse tehnika analüüsi printsiibid

30. Liigutuste osade, faaside , tehnikaelementide analüüs Kooskõlastuse, koordinatsiooni analüüs Kehaosade (käed, jalad, kere) tegevuse analüüs Pooside, asendite analüüs Kestus, rütm, tempo, samm Kaugused, kõrgused, laiused, sügavused amplituudid, nurgad Kiirused, kiirendused Ujumisliigutuste analüüs

31. Jõu rakenduse analüüs Painduvuse kasutamise analüüs Kiiruse ja kiirenduste oskuse analüüs Vastupidavuse taseme mõju analüüs Osavuse ja koordinatsiooni puudulikkuse analüüs Tehnika kohandamine vastavalt momendi seisule Individuaalsete kehaliste võimete tehnikas rakenduse analüüs

32. Tehnikaelementide effektiivsuse määramine tehnika parameetrite mõõtmise kaudu: Võrdlus tehnika elementide individuaalsete parameetrite arengust Võrdlus maailma parimate tehnikaga Ujumistehnika elementide resultatiivsuse analüüs

33. Algõpetuse etapp- veega kohanemine Vajalike kehaliste võimete arendamine Praktilised imitatsioonid kuival ja vees Enesekontrolli võtete omandamine Vigade analüüs ja parandamine Didaktiliste printsiipide rakendus: visualiseerimine, näitlikustamine, individuaalse ja grupiõpetamise seostamine Ujumisliigutuste tehnika õpetamise-õppimise protsess

34. 1.Asendite, tegevuse alg ja lõpp pooside imiteerimine koos staatilise lihaspingutusega, (kinesteetilise mälu arendamine) 2.Aeglane ( kontrollitava kiirusega) ujumisliigutuse või tehnikaelemendi osade imiteerimine 3.Treeneri suuline seletus ja nõuanded , samuti teiste ujujate abistav osa imitatsioonharjutuste sooritamisel Mõtestatud imitatsioonharjutused kuival

35. Harjutused kehaosade liigutuste sooritamiseks eraldi (käed, jalad) tähelepanuga peamisele ülesandele, nõudele Harjutused tehnikaelementide täiustamiseks tähelepanuga kvaliteedi või tulemuslikkuse arendamiseks Harjutused terviklikule ujumisviisile tähelepanuga õigele kooskõlastusele Mõtestatud tehnikaharjutused vees

36. Õpetamise ja õppimise protsessi nõuab ka kontrollimist: -Ujumistehnika ja võistlusmääruste alaste teadmiste kontroll (küsimused treeneri poolt) -Ujumise tehnikaelementide oskuste kontroll (ülerõhutatud elementide ettenäitamine treenerile) Vilumuste kontroll (tehnika filmimine, testimine analüüs, hindamine, detailne nõuete täitmise analüüs) Teadmised, oskused, vilumused

37. Ideomotoorne treening tehnikaelementidest Spetsiaalsed tehnikaharjutused teadvustatud tunnetusega Tehnikaharjutused koos funktsionaalse ettevamistuse harjutustega Tehnika individuaaliseerimine vastavalt võimetele Uute tehnikaelementide arendamine Enesekontrolli võtted ja tehnika täiustamine

38. Liigutuste sõnastamise ja ettenäitamise oskus Enesekontrolli võtete õpetamise oskus Vigade nägemise oskus Vigade põhjuse analüüsi oskus Vigade parandamise metoodika oskus Uute elementide genereerimise oskus Tehnika individualiseerimise oskus Tehnikaelementide põhjendamise teadmised Võistlusmääruste alased teadmised Treeneri vajalikud oskused ujumistehnika õpetamiseks

39. Videoanalüüs kõikide ujumisviiside , startide ja pöörete tehnikast Kõikude ujumisviiside tippujujate tehnika videod ja Eesti ujujate videod on internetis aadressil: http://web.me.com/swimrein Ujumistehnika analüüs