Vanema toimetulek ja lapse arengu vajadused

1. Vanema toimetulek ja lapse arengu vajadused Ene Raudla kliiniline psühholoog, psühhoterapeut Rakvere 30.03. 2019

2. Kontakt: Ene Raudla Tel: 515 7358 e-post: eneraudla18@gmail. www.peresuhted.ee

3. Aktuaalne: • Paljud vanemad ja õpetajad on hädas lastele piirangute seadmisel. • Väikelast nähakse tolle arvatava isiksusena ja täiskasvanud võimendavad tema oletatavaid omadusi. • Sellega takistatakse lapse eakohast arengut ja laps jääb pidama varase lapsepõlve psüühilisse faasi. • Edaspidi on lapsel raske toime tulla igapäevaeluga, kus nõutakse piiridest lugupidamist.

4. Piirideta kasvavatest lastest on saanud oma vanemate kasvatajad ja kontrollijad. • Pahatahtlikkus ei ole kaasa sündinud. • Lapsed ei ole psüühiliselt võimelised oma käitumist valeks pidama.

5. Isiksuse areng algab 8-9-aastaselt • Liiga varakult peetakse last isiksuseks. • Lapselik käitumisviis ei ole isiksuse väljendus. • Väikelapsed on alati tahtejõulised. • Väikelaps usub, et tema valitseb üksinda maailma ja võib oma tahet saada igal ajal. • Väikelapsed ei ole veel õppinud välismaailma ja teisi inimesi enda mina piirangutena nägema.

6. Kes otsustab? • Kodus otsustavad vanemad, lasteaias ja koolis täiskasvanud. • Lastel jääb puudu teadmistest elu, maailma ja kasvutingimuste kohta, mis on vajalikud juhtimise enda käes hoidmiseks. • Laste jaoks on parim, et täiskasvanud otsustavad. • Oluline, kuidas vanemad otsustavad. • Milliste väärtushinnangute alusel oma pereelu rajatakse?

7. Vastutus • Kõigis laste ja täiskasvanute suhetes kannab vaid täiskasvanu vastutust suhtluse kvaliteedi eest. • Kui suhtlus laste ja täiskasvanute vahel ebaõnnestub, süüdistavad vanemad ja õpetajad selles ikka lapsi.

8. Näide 1,5 - aastase lapsega.

9. Arutelu • Vanematele ei meeldi lapsega konfliktis olla. • Vanematel on enda lapsepõlvest ebameeldivad kogemused: kõiki konflikte saab mõistusega lahendada. • Vanematel on põhimõte: “võimatult käituda ei ole ilus”. • Konflikt lapsega viib selleni, et vanemad tunnevad end halbade vanematena.

10. Isa ajab taga üksmeelt, jäädes pikaks ajaks silmsidesse. • Lapse kasvav pahameel tähendab vanema jaoks ebaõnnestumist. • Olukorda hakkab juhtima laps. • Laps tunneb vastutust selle eest, kas isa on rõõmus või õnnetu. • Laps vastutab selle eest, kuidas isa end tunneb, kui ka selle eest, kaua konflikt kestab.

11. Mida saaks isa teisiti teha? • Esimesel korral: “Ei, sa ei saa praegu jäätist. Me hakkame varsti sööma.” • Teisel korral: “Ei, ma ei anna sulle praegu jäätist.”- vaatab lapsele sõbralikult silma. • Kui laps edasi nõuab, peab isa pilgu ära pöörama, lahkuma ning jätkama oma toimetustega. • On normaalne, et laps võib kurb olla.

12. Võimu kasutamine konstruktiivse vastutuse võtmisega • Toimib vaid isiklik autoriteet. • Kui vanem ütleb ja mõtleb ka seda ilma süümepiinadeta. • Midagi halba ei juhtu, kui isa otsustab, et jäätise söömiseks ei ole õige aeg.

13. Kuidas laps maailma tajub? • Laps uurib asju enda ümber, näiteks tooli peab sobivaks lükkamiseks, hiljem ronimiseks, istumisfunktsiooni avastab hiljem. • Laps uurib ümbritsevaid inimesi samal viisil. • 10.-16. elukuuni tekib lapsel ettekujutus, et ta võib kõiki juhtida ja mõjutada. Tekib absoluutne autonoomia. • Kuni 3.nda eluaastani avastab laps, et nii tema kui täiskasvanu on iseseisvad isikud.

14. Laps mõistab 3. eluaasta lõpuks: • Täiskasvanu on suurem, tugevam ja võimsam. • Alates sellest hetkest reageerib väikelaps konfliktides täiskasvanutele- ta kuulab sõna. • Laps reageerib täiskasvanu sekkumisele.

15. 5a Ketlini juhtum:

16. Probleemne on: • Ketlini reaktsioon ema ootamatule tegutsemisele. • Ema ei mänginud tahtmatult Ketlini ettekujutuse järgi. • Laps kogeb ootamatut frustratsiooni. • 5-aastane peaks olema võimeline toime tulema spontaanse vihaga. • Ketlin ei näe oma ema loomuliku autoriteedina.

17. Tähtis on: • Et laps kogeks ema iseenda piiranguna • Ainult nii kujunevad psüühilised funktsioonid, mis teevad hiljem võimalikuks ka teiste autoriteetide tunnistamise oma elu mõjutajana.

18. Ketlini ema käitumise vead: • Ema küsib: “Kas ma jõudsin õigeks ajaks?” • Ema lubab otsustada lapsel, millal on õige aeg lapsele vastu tulla. • Kui anda lapsele õigus ema otsustes kaasa rääkida, satub ema tütrest sõltuvusse. • Ketlini psüühika ei ole 5-aastaselt välja kujununenud.

19. Ema võtab lapselt ära võimaluse seda funktsiooni harjutada • Ema tunneb süüdi olevat • Püüab reageerida olukorrale argumenteerivalt • Lohutab last ja üritab leida verbaalset lahendust.

20. Lapse tõrjumiskatsed löömise näol • Laps õpib, et ta saab ema käitumist mõjutada • Laps võtab emalt võimu, laseb emal katse-eksituse meetodil pimeduses kobada • Enesekeskse käitumise tipuks on põrandale viskumine, et ema ta üles aitaks • Ema noomib, et selline olukord ei tohi korduda • Ema ja lapse suhe on pahupidi • Lapsest saab ema kasvataja.

21. 7-aastase Karli näide:

22. Arutelu: • Karl on jäänud pidama väikelapse nartsissismi perioodi. • Ta tunnetab hetkes ainult iseennast ja oma vajadusi. • Ei ole võimeline välismaailma nõudmistele reageerima. • Karl tahab õpetajat lihtsalt solvata. • Õpetaja ei oma tema jaoks mingit tähtsust.

23. Lapse vastuhakk ei ole teadlik tahteavaldus, vaid alateadlik. • Psüühilisest ebaküpsusest tingitud tegutsemine. • Lapsel tekib maailmapilt, milles poisi käitumise eest vastutab õpetaja. • Laps vajab abi lapseks olemisel

24. 12-a Jonase juhtum:

25. Arutelu. • Poeg avab tihti ema kirju, loeb ja kommenteerib neid. • Ema arutabki igapäevaselt Jonasega tähtsaid asju, sest tema arvates on poeg nutikas ja tabab sageli “naelapea pihta”. • Emale ei tundunud ebaharilikuna Jonase tõrjuv ja ebasõbralik käitumine toast lahkumisel • Jonasel on õppeedukus langenud. • Koduste ülesannete kohta ei lase Jonas enam midagi küsida. • Jonas on oma ema partner.

26. Milline oleks alternatiivne suhe? • Jonas peaks tundma ja aktsepteerima kirjasaladust. • Ta peaks teadma, et normaalsele, õigustatud küsimusele tuleb anda normaalne vastus. • Ta peaks märkama, et tema tuppa sisenemise hetkel on ema hõivatud vestlusega, mida katkestada on sobimatu.

27. Kui aktsepteerime alaealist last partnerina: • Täiskasvanu ja laps asuvad võrdsele tasandile. • Kumbki ei saa teisele suunda näidata. • Lapsele jääb vastutus väljapoole tema vastutusala. • Lapse sekkumist peetakse positiivseks küpsuse märgiks.

28. Laps, kellesse suhtutakse kui partnerisse: • Õpetaja ei tunne end reguleeriva sekkumise eest vastutavana. • Õpetajad asuvad diagnoosija rolli. • Märgatakse käitumishäireid, kuid delegeeritakse nendega tegelemine vanematele ja terapeutidele.

29. Kui laps on vanemate mõõdupuuks: • Vanemad peavad oma lapse sotsiaalset käitumist ja õppeedukust mõõdupuuks, mis näitab, kas nad on head või halvad vanemad. • Tulemuseks on ümberpööratud võimusuhted: täiskasvanu on lapsest sõltuv. • Vanem defineerib oma eneseteadvust ainult lapse käitumise kaudu.

30. 8-aastase Martini juhtum:

31. Arutelu • Lapse ja vanema vaheline sümbiootiline suhe. • Kui vanemad märkavad lapse funktsioneerimises mingit arvatavat viga, tekib reaktsioon, mille abil püütakse üksnes viga parandada ja last täielikku töökorda seada.

32. Kus on algpõhjused? • Vanemat avastades püüab ta lükata, ronida või lakkuda. • Täiskasvanu peaks lapse katsetele tõrjuvalt reageerima. • Laps kohtleb vanemat kui asja. • Laps on oma vanemaid kohelnud nii nagu temale vajalik.

33. Mida teha? • Piiride kehtestamine • Reeglite, kokkulepete täitmise harjutamine. • Teha konstruktiivset koostööd lasteaiaga/kooliga. • Mitte süüdistada õpetajaid lapse ebaedus.

34. Peegeldada lapsele tema käitumist ja korrigeerida. • Anda väikelapse ebaküpsele psüühikale pideva kordamiste kaudu võimalus küpsemisprotsesse üha uuesti ja uuesti läbi teha ja seeläbi areneda. • Kui laps käitub valesti, ei pea peamiseks põhjuseks olema uurimine, vaid otsene sekkumine. • Laps vajab juhendamist ja toetust.

35. Kuidas öelda “Ei”? Näited: • 1. Kui kaheaastane sinult kolmandat korda prille eest tõmbab, võid sa öelda nii: • „Ma ei taha, et sa seda teed (lahkelt, kuid kindlal ja selgel häälel), ja prillid tagasi võtta. • Või: • „ Ma saan aru, et mu prillidega on huvitav mängida, kuid ma ei luba seda!“ ja prillid tagasi võtta. • 2. Kui nelja-aastane söögilaua ääres teie vestluse katkestab, võid öelda: • „ Las ma lõpetan kõigepealt emaga jutu, siis ma räägin sinuga.“

36. 3. „Ei, ma ei osta sulle täna kommi.“ • 4. „Ma ei taha, et sa praegu potid kapist välja tõmbad.“ • 5. „Ei sa ei jää täna kauemaks üles. Mul on olnud raske päev ja ma vajan rahu.“ • 6.“ Ma kuulan hea meelega kõigest, mis täna lasteias juhtus, kuid sa pead veidi ootama. Ma tahan kõigepealt isale tere öelda ja temaga rääkida.“ • 7. „“Ma tahan, et sa söögilaua ära koristad, iga kord kui sa võileiba oled teinud.“ • 8. „ Tead, mis. Me peame sinu võimlemisriietega midagi ette võtma. Nüüdsest alates on see sinu kohustus need kotist välja võtta ja pesusse panna.“

37. Isiklik “Ei” • Isiklik „ei“ meie lähimatele pereliikmetele ja sõpradele ei ole kellelegi äraütlemine, vaid enese jaatamine. Näide. • (V) Ei Mihkel, ma ei taha praegu sinuga mängida. • (L) Miks mitte? • (V) Sest ma tahan hoopis telekat vaadata, kuni uudised läbi saavad. • (L) Kas sa siis ei tahagi mängida? • (V) Ei mitte praegu. • (L) Sa oled loll, kui sa minuga ei mängi! • (V) Jah, ma saan aru, miks sa nii arvad. Aga täna olen ma selline.

38. Lastel tuleb lasta olla lapsed ning täiskasvanud peavad tahtma olla täiskasvanud

39. Ene Raudla OÜ Psühholoogiline ja psühhoterapeutiline abi Koolitused www.peresuhted.ee Aitäh!

40. Kirjanduse soovitus: • Michael Winterhoff “ Kuidas meie lastest kasvavad türannid?”, Väike Vanker 2010 • Ben Furman “Põngerjaõpetus”, Tänapäev 2003 • Joanna Faber ja Julie King “Kuidas rääkida lastega nii, et nad kuulaksid?”, Ersen 2017 • Angela Jakobson “Tugevate tunnetega toimetuleku kaardid” • Bo Hejlskov ja Tina Wiman “Pahurad lapsed”, Pegasus, 2015 • Jesper Juul "Sinu tark laps", Väike Vanker 2010 • Jesper Juul "Ei ütlemise kunst", Väike Vanker 2010 • Jesper Juul “Agressiivsus”, Väike Vanker 2013 • Jesper Juul “Minu piirid-sinu piirid”, Väike vanker 2011 • Philip M. Stahl "Lastekasvatus pärast lahutust", Väike Vanker 2008 • Aletha Solter "Nutt ja jonnihood. Kuidas aidata lapsel oma tunnetega toime tulla?, "Väike Vanker 2007 • Matthew McKay jt "Suhtlemisoskused", Väike Vanker 2007 • Robert Bolton "Igapäevaoskused", Väike Vanker 2006 • Thomas Gordon "Tark lapsevanem", Väike Vanker 2006 Perekeskus Sina ja Mina foorumid, videod