1 / 20

TUNNETUSTUBA lapse arengu toetaja

TUNNETUSTUBA lapse arengu toetaja. Gretel Õigus. Kuidas me tajume?. Maitsmine Haistmine Nägemine Kuulmine Puutetundlikkus Liikumine Raskusjõu ja keha positsiooni tunnetamine. Aisting on aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas.

anthea
Download Presentation

TUNNETUSTUBA lapse arengu toetaja

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. TUNNETUSTUBAlapse arengu toetaja Gretel Õigus

  2. Kuidas me tajume? • Maitsmine • Haistmine • Nägemine • Kuulmine • Puutetundlikkus • Liikumine • Raskusjõu ja keha positsiooni tunnetamine

  3. Aisting on aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas.

  4. Oluline on õpetada lapsi tajuma oma keha, mille kaudu areneb eneseteadvus ning maailmatunnetus.

  5. Multisensoorne stimulatsioon: Meelte arendamine, mille tulemusel paraneb: • interaktsioon keskkonnaga, • enesetaju, • enesehinnang, • sotsiaalsed oskused.

  6. Ajalugu: • Idee 1970-ndatest, • Multisensoorne teraapia (Snoezelen) 1980ndatest • Sõna Snoezelen tuleneb sõnadest nuusutama ja uinak.

  7. Olemus: • Kunstlikult konstrueeritud keskkond • Võimalus pakkuda meelelisi kogemusi

  8. Keskkond: • Kohandatav vastavalt lapse konkreetsetele meelelistele vajadustele. • Kujundatud läbi meeldiva heli, tuhmi erivärvilise valguse ja lõhnade. • Terapeut saab ise valida ja jagada lapsega erinevaid meelelisi kogemusi.

  9. Tunnetustoa võimalused meelte stimuleerimiseks: • Valgustus • Heli • Mööbel • Lõhn • Maitsed • Vesi

  10. Mida? • Kellele? • Miks?

  11. Kasutamine: Tunnetustoa esmakordne tutvustamine peab toimuma minimaalse stimulatsiooniga!

  12. Jälgida tuleks lapse : • Kommunikatsioonipüüdlusi: • hääled, • Näoilmed, • Kehakeel. • Tunda ära lapse: • rahulolu, • rahulolematust, • mugavust, • ebamugavust.

  13. Teraapia: • Grupiga viibimine /lõõgastumine tunnetustoas 45-60 minutit. • Individuaalne üks-ühele sessioon 15-30 minutit.

  14. Tunnetustoa väärkasutamisest tingitud ohud: • Eesmärgi puudumisel kaotab laps huvi. • Tunnetustoas olemine ajab segadusse. • Varustuse korraga kasutamine stimuleerib üle ja on häiriv. • Terapeudi tähelepanu hajub lapselt tunnetustoas olevatele vahenditele. • Lapse probleemid võivad süveneda.

  15. Lase lapsel rahulikult omas tempos kohaneda ning jälgi, et ei tekiks meelte ülestimuleerimist!

  16. Notbohm ja Zyski ülestimuleerimise 12 hoiatavat ohumärki: • Tasakaalu või suunataju kaotus. • Laps muutub äkki kahvatuks. • Laps verbaliseerib „stop!” • Laps keeldub tegevustest. • Südametegevuse kiirenemine või pulsi järsk aeglustumine. • Hüsteeria, nutmine. • Mao stress: krambid, iiveldus, oksendamine. • Laps higistab palju. • Laps ärritub või muutub vihaseks. • Laps hakkab kordama kajakõnelisi lauseid või mõnda tuttavat mitte asjakohast fraasi (eneserahustamine). • Lapsel esineb enesestimulatsioon. • Laps pöörab silmalaud pahupidi, lööb või hammustab

  17. Tunnetustoas õpetatavad oskused: • Suhtlemisoskus. • Objekti käsitsemise oskus. • Kognitiivsed oskused.

  18. Tunnetustuba on sobivaim keskkond meelte töö hindamiseks, kuna see pakub üksindust, mida seda laadi hindamine sageli nõuab.

  19. Tunnetustuba aitab lastel mängulisel teel arendada ja kinnistada erinevaid kogemusi.

  20. Tänan! 

More Related