1 / 18

Toidu- ja veterinaarjärelEvalve tasu aluspõhimõtete muutmise mõjude hindamine

Toidu- ja veterinaarjärelEvalve tasu aluspõhimõtete muutmise mõjude hindamine. Tallinn 2014. Eesmärk. Analüüsida t oidu - ja veterinaarjärelevalve tasude arvestamise skeemide muutmise mõju nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 muudatuste kontekstis;

badu
Download Presentation

Toidu- ja veterinaarjärelEvalve tasu aluspõhimõtete muutmise mõjude hindamine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Toidu- ja veterinaarjärelEvalvetasu aluspõhimõtete muutmise mõjude hindamine Tallinn 2014

  2. Eesmärk • Analüüsida toidu- javeterinaarjärelevalvetasudearvestamise skeemide muutmise mõju nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 muudatuste kontekstis; • Selgitadaväljakulupõhise arvestuse jauuendatud tasuskeemide alusel kujunevate võimaliketasumääradepotentsiaalnemõjupõllumajandus-tootjatelejatoidukäitlejatele,shriigisisesekonkurentsisituatsioonija EL turukonkurentsimõttes;

  3. Järelevalve kulude ülevaade 2012. aastal • Tasude jagunemine: • Loomade ja loomsete saaduste järelevalve • Veterinaarjärelevalve toimingute tunnitasu • Toidujärelevalvetasu • Järelevalvetasud 2012: 1,6 mln € • 20% kogu VTA eelarvest • 28% järelevalvetoimingute kogukulust • ühe ettevõtja kohta järelevalvetasu18,8 eurot (mediaan). 8,2 mln € 6,4 mln € 1,6 mln €

  4. Kulude jagunemine alamvaldkondade lõikes 2012. aastal

  5. Võimalikud tasude uued skeemid Skeem 1 Skeem 2 Toimingu ajapõhine arvestus Teenuse kogukulu põhine arvestus. Tasutakse olenemata kontrolli toimumisest.

  6. Arvestatavad kululiigid Kogutavad järelevalvetasud olenemata tasude süsteemist peavad oleme seotud järgmiste kululiikidega: • ametliku kontrolliga seotud töötajate, sealhulgas abipersonali palgad, sotsiaalkindlustus-, pensioni- ja kindlustuskulud; • seadmete ja rajatiste kulud, sealhulgas hooldus- ja kindlustuskulud; • tarbekaupade, teenuste ja töövahendite kulud; • esimeses punktis osutatud töötajate koolituskulud, v.a pädeva asutuse poolt töölevõtmiseks vajaliku kvalifikatsiooni omandamise kulud; • esimeses punktisosutatud töötajate sõidukulud ja reisimisega seotud elamiskulud; • proovivõtmise ning laboratoorsete analüüside, uuringute ja diagnoosimise kulud.

  7. Keskmine ametliku kontrolli tasu - individuaalne tasu vs jagatud kogukulu skeem

  8. Ametlike kontrollidega seotud ettevõtjate üldkogum (VTA register) Põhianalüüsi valdkonnad Põhianalüüsi välised 20 053 Kokku

  9. Ametlike kontrollidega seotud mikroettevõtjad üldkogumis (VTA register)

  10. Riigi kulu – individuaalne tasu vs jagatud kogukulu skeem Mikroettevõtjate vabastamisel kontrolli tasudest ei ole erinevusi kahe skeemi võrdluses riigile tekkiva kulu osas. Ettevõtjad tasuvad üle 2,1 mln euro. Riigi kulu üle 4,2 mln euro.

  11. Mikroettevõtjate vabastamisel riigi kulu jaotus (individuaalne tasuskeem)

  12. Jagatud kontrollikulu + bonus-malusskeem - eeskujulikult nõudeid järgivad ettevõtjad Bonus-malusskeemi puhul peab leidma mooduse vabastada järelevalvetasudest ettevõtjad, kes on näiteks aasta jooksul eeskujulikult nõudeid täitnud (olulised ettekirjutused puuduvad). Hindamise käigus määrati tegevusvaldkondade lõikes eeskujulikult nõudeid täitnud ettevõtjate osakaal, mis varieerus tegevusvaldkonniti 6%-100%. Aasta 2012 arvestuse alusel oleks riigi kulu 660 tuhat € boonuste kompenseerimiseks.

  13. Jagatud kontrollikulu skeem – bonus-malus rakendamisel riigi kulu jaotus

  14. Maksekoormuse võrdlemise näide jagatud kogukulu skeemi alusel

  15. Tähelepanekud hindamise alusel • Seni ettevõtjate poolt makstud järelevalvetasud ei ole ülemäära suured ja ei ole mõjutanud ettevõtjate konkurentsivõimet. Samas ei kata määratud tasud kontrollide kogukulu. • Õiglane oleks, et kõiki ühe valdkonna ettevõtteid kontrollitakse teatud perioodi järel ja kõik ettevõtted maksavad järelevalvetasu. • Jagatud kogukulu puhul on vajalik diferentseeritud lähenemine ettevõtja suurusest tulenevalt. • Arendada e-teenuste süsteemi (nt loomsete jäätmete tõendi rutiinsel väljakirjutamisel) ja JVT registri kaasajastamist.

  16. Võimalikud soovitused (1/2) • Kulude arvestamisel võiks kaaluda personali koolituskulu, hoonete ja seadmete hoolduskulu ja vajadusel ka laboratoorsete analüüsi tasude riigi poolset katmist (sektor mõistab otseseid kululiike paremini). • Jagatud kogukulu skeem on ettevõtjatele võrdsem võrreldes individuaalse kontrollikuluga ja lihtsam rakendada. Oluline oleks siiski ettevõtte suuruse (nt müügitulu alusel) alusel tasud diferentseerida. • Jagatud kogukulu skeemi puhul täiendav bonus-malus süsteemi loomine on keerukas ja nõuab täiendavat olulist administreerimise kulu.

  17. Võimalikud soovitused (2/2) • Mikroettevõtjate vabastamine tasu maksmisest tähendab Eestis keskmiselt 78% ettevõtjate vabastamist, mis ei taga võrdset lähenemist väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatega võrreldes. Vabastamisele tuleks eelistada diferentseeritud jagatud kogukulu või individuaalset tasu ettevõtja suurusest tulenevalt. • Ametlike kontrollide kogukulu katmisel ettevõtjate poolt, olenemata valitud skeemist, suureneksid tasud ettevõtjatele hüppeliselt. Üleminekuga tuleks alustada võimalikult aegsasti või etappidena.

  18. Täname koostöö eest!

More Related