1 / 40

Riskide hindamine ja juhtimine

Riskide hindamine ja juhtimine. Uus käsitlusviis Inglismaa ja Wales. Sisukord. 1. Patrick Carter i aruanne ja uus käsitlusviis 2. Riskide käsitlusviis ja riskide hindamise vahendid 3. Karistuse määramise protsess ja riskide juhtimine. Patrick Carter i aruanne ja uus käsitlusviis.

jin
Download Presentation

Riskide hindamine ja juhtimine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Riskide hindamine ja juhtimine Uus käsitlusviis Inglismaa ja Wales

  2. Sisukord 1. Patrick Carteriaruanne ja uus käsitlusviis 2. Riskide käsitlusviis ja riskide hindamise vahendid 3. Karistuse määramise protsess ja riskide juhtimine

  3. Patrick Carteri aruanne ja uus käsitlusviis

  4. Karmimatel karistustel on kuritegevusele piiratud mõju (CJA 1991 „Just Desert”) Karistused on kehvasti planeeritud Erinevused karistuse määramise tavades on piirkonniti liiga suured Kohtunikel puudub piisav teave vanglakaristuse ja tingimisi karistuse parimaks võimalikuks rakendamiseks Patrick Carteri aruanne(2003)

  5. Joonis 1. Kriminaalhooldustalituse ja vanglate koormus 1996-2006

  6. Uus käsitlusviis • Sihipärased ja täpsed karistused • Karistuste määramise uued põhimõtted kohtusüsteemis • Uus käsitlusviis õigusrikkujate kohtlemisel • Suurem kontroll ja järelevalve korduvalt õigusrikkumisi toime pannud inimeste üle • Ohtlike õigusrikkujatele vangistuse kohaldamine • Riskide hindamine on karistuspraktikas keskse tähtsusega

  7. Riskide käsitlusviis ja riskide hindamise vahendid

  8. Aktuaarne Kliiniline Riskide hindamise käsitlusviisid

  9. Aktuaarne käsitlusviis • Rühmade teadmiste prognoosimine • N-ökindlustuslik käsitlusviis • Täpsem, kuid piiritletum • Kõrvalekallete ja vigade oht

  10. Kliiniline käsitlusviis • Viivad läbi n-ö praktikud, kes tuginevad oma professionaalsele hinnangule, mille aluseks on isiklikud teadmised, sotsiaalne minevik, õigusrikkuja eneseanalüüs, vaatlused ja kogemused • Kõrvalekallete ja vigade oht

  11. Riskide hindamise vahendid • OGRS • OASys • ASSET • Risk Matrix 2000 • SARN • SARA

  12. Offender Group Reconviction Scale (õigusrikkujate rühma korduva süüdimõistmise skaala, OGRS) • OGRS on statistiline vahend, mis töötati välja 1995. aastal läbiviidud ja 30 000 õigusrikkujat hõlmanud uuringu tulemusel. • OGRS kasutab n-ö riskiennustajaid, et hinnata, millise tõenäosusega õigusrikkuja kahe aasta jooksul uuesti süüdi mõistetakse. • OGRS põhineb üksnes õigusrikkujate staatilistel omadustel, mis on muutumatud

  13. Õigusrikkujate hindamise süsteem (OASys) • Briti Siseministeeriumi riskide prognoosimise vahend kriminaalhooldustalitusele (2001) • Tugineb sotsiaalse õppimise teooriale • Hinnatakse riskitegureid eri valdkondades ning ühendatakse staatilised ja dünaamilised riskitegurid • Riskide juhtimine 18-aastaste ja vanemate õigusrikkujate puhul

  14. OASys on kavandatud selleks, et: • hinnata, kui tõenäoliselt õigusrikkuja uuesti süüdi mõistetakse • teha kindlaks ja liigitada õigusrikkumisega seotud vajadused • hinnata tõsise kahju riski, riske üksikisikule ja muid riske • aidata riskide juhtimisel • siduda hindamine kriminaalhoolduse või vangistuskavaga • hinnata muutuseid kriminaalhoolduse või vangistuse ajal

  15. Kuriteo raskusastme hindamine • Lähtekoht kohtuliku karistuse määraja jaoks • Piiritleb selle, milliseid künniseid ületatakse • Viitab vangistusele, ühiskondlikule tööle vms • Raskusastme määravad kindlaks kaks parameetrit: õigusrikkuja süülisusjaõigusrikkumisega tekitatud kahju või tekitatav võimalik kahju oht

  16. Kriminaalse süülisuse tasemed • Kavatsustekitadavigastusi • Hoolimatuskahju taseme suhtes • Teadminetahtmatu kahju riskist • Hooletusseoses kahju võimalikkusega Raskendavad ja kergendavad asjaolud

  17. Tulevase käitumise parim näitaja on varasem käitumine Varasemad kriminaalsed harjumused Sarnased asjaolud, mis korduvad Sarnased käitumismallid, mis korduvad Sarnased mõjud, mis korduvad Keskkonna või võrgustikuga seotud ajaolud on sarnased või võivad korduda Mida me juba teame

  18. Karistuse määramise nõuandekogu • Eesmärk edendada karistuse määramise järjepidevust ja suurendada üldsuse usaldust • Jätkab ja täiendab apellatsioonikohtu ja karistuse määramise nõuandekomisjoni tööd

  19. Karistuse määramise protsessja riskide juhtimine

  20. Vabastamine Trahv Muu Ühiskondlik töö Vangistus Karistus Ei ole süüdi Ei ole süüdi Magistraadid loobuvad pädevusest Lühimenetlus magistraadis Kroonikohus Lihtmenetlusega õigusrikkumised Kohtumõistmisele kuuluvad õigusrikkumised, mida võib käsitleda kroonikohtus või magistraadis Raskemad õigusrikkumised Magistraadikohus

  21. Riiklik Kriminaalhooldustalitus • 42 piirkonda • 21 000 töötajat • Riiklik kriminaalhooldustalitus teostab järelevalvet 190 000 õigusrikkuja üle • 70% - ühiskondlik karistus • 30% - vabastamine loa alusel • 246 000 karistuse määramisele eelnevat aruannet aastas

  22. Kriminaalhoolduse roll kohtuprotsessis • Koostada enne karistuse määramist kohtute jaoks aruanded • Kontrollida ja hallata õigusrikkujaid, kellele on määratud ühiskondlik karistus • Teostada järelevalvet vanglast loa alusel vabastatud õigusrikkujate üle • Kaitsta üldsust ja teostada järelevalvet potentsiaalselt ohtlike isikute üle

  23. Karistamine Kuritegevuse vähendamine (“hirmutamine”) Ümberkasvatamine ja rehabiliteerimine Üldsuse kaitsmine Reparatsioon Karistuse eesmärgid

  24. Kriminaalkohtu seadus 2003 - nõuded

  25. Karistuse määramise ettepanekute maatriks

  26. National Offender Management Model (NOMS)(Riiklik õigusrikkujate haldusmudel) • Tervet süsteemi hõlmav käsitlusviis • End-to-end põhimõte • Igale õigusrikkujale on üks haldur • Tiering (kurjategijate klassifitseerimine)

  27. Õigusrikkujate haldusmudel

  28. Tiering

  29. Ohtlike õigusrikkujate karistamise uued põhimõtted

  30. Tõsise kahju oht Tõsist kahju võib määratleda sündmusena, mis ohustab elu ja/või on traumeeriv ning millest füüsiline või psühholoogiline taastumine võib olla raske või võimatu

  31. Tõsise kahju riski tasemed • Madal: praegused tõendid ei viita tõsise kahju tekitamise tõenäosusele. • Keskmine: on kindlad näitajad, mis viitavad tõsisele kahjule. Õigusrikkuja võib sellist kahju tekitada, kuid tõenäoliselt ta ei tee seda, kui asjaolud ei muutu. • Kõrge: on kindlad näitajad, mis viitavad tõsisele kahjule. Kahju tekitav sündmus võib leida aset igal ajal ja selle mõju oleks tõsine. • Väga kõrge: on teada, et tõsise kahju oht on ähvardavalt lähedal. Kahju tekitamise võimalus on tõenäolisem kui selle mittetekitamise võimalus ning kahju mõju oleks tõsine.

  32. Põhimõisted • Määratletud kuritegu (specified offence)(maksimumkaristus kaks aastat või enam) • määratletudvägivaldne kuritegu • määratletudseksuaalkuritegu • Tõsine kuritegu (serious offence) – määratletud kuritegu, mille puhul on maksimaalne karistus eluaegne vangistus või vähemalt kümneaastane vangistus • Tõsine kahju (serious harm) – surm või tõsine füüsiline või psühholoogiline tervisekahjustus

  33. Ennetähtaegne vabastamine, automaatne vabastamineja järelevalveperioodid

  34. Risk ja asutustevahelised üldsuse kaitsmiseks loodud nõuandekogud

  35. MAPPA • MAPPA - Multi-Agency Public Protection Arrangements (asutustevahelised avalikkuse kaitsmise meetmed, kriminaalkohtu jakohtuteenistuse seadus 2000) • MAPPA – selle mõistega kirjeldatakse meetmeid, mis on kohalikul tasandil võetud selleks, et hinnata ja hallata õigusrikkujaid, kes kujutavad endast tõsist ohtu

  36. MAPPA põhimõtted • Tuvastada isikud, kes on ohtlikud ühiskonnas ja kelle tegevus võib kaasa tuua olulise kahju • Jagada nende isikute kohta olemasolevat asjakohast teavet • Hinnata selle riski olemust ja ulatust • Otsida viise tõhusaks riskide juhtimiseks • Kaitsta ohvreid ja vähendada lisakahju • Kehtestada tõhus riskide juhtimise kava

  37. Haldustasandid 1. tasand Hõlmab tavalist asutusepoolset haldust, s.t kohtuasjad, mille puhul ei ole vajalik pidev asutustevaheline arutelu või mitme asutuse aktiivne kaasamine 2. tasand Kui ühe või mitme asutuse aktiivset kaasamist on vaja selleks, et juhtida õigusrikkuja põhjustatavat riski 3. tasand Siia suunatakse need vähesed kohtuasjad, mis puudutavad õigusrikkujaid, kes kõige tõenäolisemalt põhjustavad tõsist kahju

  38. Kuidas MAPPA toimib Kohtumised toimuvad vajaduse korral kord kuus. Tõsise kahju tekke oht on väga suur. Halduse järelevalve kõrgemal tasandil. 3. tasand Asutustevaheline üldsuse kaitsmise nõuandekogu Need kogud kogunevad kord kuus.Alati on kohal tähtsamad asutused.Enamik ohtlikke õigusrikkujaid puudutavatest kohtuasjadest läbivad selle kogu kontrolli. 2. tasand Kohaliku riskide juhtimisega tegeleva kogu koosolek 1. tasand Tavaline riskide juhtimine Kohtuasjad, milles õigusrikkuja põhjustatavat ohtu saab juhtida tavalise riskijuhtimisega või järelevalvekavaga, teisi asutusi kaasamata.

  39. Strateegiline partnerlus • Kohaliku ametiasutuse sotsiaalhoolekandetalitused • Hertfordshire’ipolitsei • Esmatasandi arstiabiasutused, muud riiklikud tervishoiuametid ja strateegilised tervishoiuasutused • Tööhõiveamet Jobcentre Plus • Youth Offending Team • Registreeritud sotsiaalmajad, milles majutatakse MAPPA õigusrikkujaid • Kohalikud majutusasutused • Kohalikud haridusasutused • Elektroonilise järelevalveteenuse pakkujad

More Related