1 / 63

Mis on säästev / jätkusuutlik areng?

Mis on säästev / jätkusuutlik areng?. Tea Nõmmann Säästva Eesti Instituut, SEI-Tallinn Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus 13. aprill 2009. Definitsioon.

beau-peterson
Download Presentation

Mis on säästev / jätkusuutlik areng?

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Mis on säästev / jätkusuutlikareng? Tea Nõmmann Säästva Eesti Instituut, SEI-Tallinn Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus 13. aprill 2009

  2. Definitsioon Säästev areng on areng, mis rahuldabpraegused vajadused seadmatasealjuures ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks Bruntlandt’i aruanne “Meie ühine tulevik” (WCED 1987)

  3. Mida peab säästma? Mida peab arendama? Põlvkondade vaheline komponent  Loodus, eluks vajalikud ökosüsteemid ning liigiline mitmekesisus Inimesed, ühiskond ning majandus – öko-efektiivsemaks Ajaskaala, mille jooksul eesmärgid peaks saavutatama Kates et al 2005. Säästva arengu olulised komponendid

  4. Jätkusuutlikkuse dimensioonid Majanduslik dimensioon Ühiskondlik dimensioon Keskkondlik dimensioon Institutsionaalne/poliitiline dimensioon Rö 2005

  5. Jätkusuutlikkuse kujutluspildid

  6. Majanduslik Looduslik Sotsiaalne Sotsiaalne Majanduslik Jätkusuutlikkuse kujutluspildid

  7. Jätkusuutlikkuse prisma /political

  8. Jätkusuutlikkuse kontseptsioonid • Keskkonnaruumi (Environmental Space) piiride arvestamine • Materjalivoogude (Material Flows, Dematerialisation) vähendamine • Ökoefektiivsuse (Ecoefficiency) tõstmine - Faktor 4, Faktor 10 • Ökoloogilise jalajälje (Ecological Footprint) mõõtmine • Rahvusliku rikkuse ja selle muutuse hindamine (Capital approach of sustainability; Net Adjusted Saving)

  9. Globaalsed jätkusuutlikkuse probleemid • Rahvastiku kasv • Ressursside vähenemine • Elu ülal hoidvate ökosüsteemide meie ühise vara – kahjustumine: • Kliimamuutusedja sellest tulenevalt • Bioloogilise mitmekesisuse kadu • Metsad • Ookeanid, kõrbestumine, konfliktid jms

  10. Kliimasoojenemine

  11. Kliimasoojenemine

  12. Jätkusuutlikkuse probleemid Eestis • Rahvastiku kahanemine • Kas jääme rahvana kestma? • Haritava maa pindala vähenemine ja mulaviljakuse kahanemine • Kas toidame end ise ära? • Surve ökosüsteemidele/keskkonnaruumi ülekasutus • Kütame põlevkiviga kliimat soojemaks ja tarbime taastumatut ressurssi • Autotranspordi mahu kasv • Rannaalade ülekasutus • Läänemere keskkonnaprobleemid (eutrofeerumine, naftareostus) • Konkurentsivõime ja pikaajaline arengusuutlikkus • Majandusstruktuuri muutuse vajadus • Kõrge lisandväärtusega tööstuse areng (eksport) • Teadmismahukate teenuste areng (eksport) • Öko-innovatioon ja tõhusate tehnoloogiate kasutuselevõtt läbi majandusharude

  13. Arengu suutlikkuse seire • Indicators Sets • Eesti Jätkusuutliku arengu näitajad (SE21) – LISAS! • EU Structural Indicators • EU Sust.Dev.Indic. (SDI) • OECD indicators • Millennium Development Goals (MDG) • UN Commission on Sust.Dev. (CSD) • Other NATIONAL (sub-national and sectoral) SDI sets • Non-weighted indicators • Living Planet Index (WWF) • Environmental Sustainability Index (World Economic Forum) • Weighted indicators • Enironmental pressure indicators (European Environment Agency EEA)

  14. Arengu suutlikkuse seire • Extended SNA accounting • UN System of Environmental and Economic Accounts (SEEA 2003) + Social accounting matrixes • National Wealth and Adjusted Net Saving • Genuine Progress Indicator (GPI) • Index of Sustainable Economic Welfare (ISEW) • Biophysical • Ecological Footprint(proper physical accounting needed, SEEA) • Eco-efficiency indicators(related to accounting SEEA) • material flows (absolut amount & %GDP) (EUROSTAT) • decoupling indicators (OECD)

  15. Adjusted Net Savings (Genuine Savings) and Wealth of Nations Quality of Life Indicators(USA) Index of Well-Being, Canada Composite Learning Index Ecological Footprint European Commission environment-related indicators European Environment Agency’s Core Set of Indicators Environmental Performance Index and related Environmental Performance Measurement Project European Values Survey EU Lisbon Strategy, structural indicators EU sustainable development indicators SE 21 näitajad Genuine Progress Indicator Happiness index Happy Planet Index Human Development Index (reports, UN) Human Development Index (HDI), Human Poverty Index (HPI), Gender Related Development Index (GDI), Gender Empowerment Measure (GEM) Sustainable Society Index Index of Sustainable Economic Welfare (ISEW) Living Planet Index Measure of Domestic Progress (NEF) Natural Capital Index Sustainable National Income (SNI) Indikaatorid ja indeksid Allikas: Beyond the GDP conference web-site

  16. Jätkusuutlikkuse näidikulaud

  17. Näidikulaud maakondade lõikes

  18. Näitajate vahelised seosed

  19. Säästva arengu näitajate ja arvepidamiskontode seosed Täna veel nõrk!

  20. Kuidas seada eesmärk ? Millistest näitajatest me täna peamiselt lähtume? • SKP kasv • Euroga liitumise kriteeriumid • Riigi rahandus • Hinnastabiilsus • Inflatsioon • Vahetuskursi stabiilsus • Eesmärk: kuuluda 5 rikkama riigi hulka. • Eesmärk: olla suurem.

  21. Säästlikkus, jalajälg ja defitsiit Avaldatud: “Eesti loodus ja Euroopa Liit”, Ökoloogiapäeva 2001 kogumikus, toim. Toomas Frey, Ökoloogiakogu, Tartu 2001

  22. Ökoloogiline jalajälg Allikas: Living Planet Report 2002 (ja 2004, 2006), WWF Riigi jalajälg on pindala, mida riik vajab et oma tarbimisvajadusi (toidutootmine, puidu ja muu toorme tootmine) rahuldada ning loodusesse paisatavaid heitmeid ilma ökoloogilist tasakaalu rikkumata vastu võtta ning paigutada vajalik infrastruktuur.Jätkusuutlik tase on 1,8 ha elaniku kohta . Eesti jalajälg 2001.a. kasvas 6,6 ha-le, 2003.a. taas langes pisut 5,9 ha-le

  23. Eesti energiakasutus

  24. Eesti materjalikasutus Allikas: Eurostat ja Wuppertal Institute

  25. Materjalimahukus DMI ja SKP elaniku kohta

  26. Eesti autode arv Allikas: MKM

  27. Eesti ühistranspordi areng Allikas: MKM

  28. Eesti maavarade kasutus Allikas: KKM Allikas: KKM

  29. Eesti veekasutus Ca 90% veest kasutatakse energiatootmisel Allikas: KKM

  30. Eesti jätkusuutlikus läbi energeetika • Üle 90% Eesti elektrienergiast toodetakse täna põlevkivist. • Taastuvallikate osa on hetkel u. 0,6 % Eesti elektritootmisest. • Energeetika andis 2003 aastal • 97% Eesti õhuheitmetest, • 86% jäätmetest ja • 23% veesaastest ning kasutas • 91% kogu tarbitud veest. • 5 % SKP-st

  31. Eesti majanduse tegevusalade toodang, lisandväärtus, CO2 ja tööhõive, 2003.a

  32. Eesti majanduskasv ja investeeringud

  33. Majandusarengu pikaajaline arengusuutlikkus • Ühiskonna arengut peetakse jätkusuutlikuks, kui erinevate kapitalivormide (toodetud kapital, looduskapital ja inimkapital, sh sotsiaalne kapital) poolt loodud kogurikkus ja heaolu ajas säilib või suureneb. • Oluline on olemasolevate varade tulem oskuslikult arengusse investeerida!

  34. Rikkus & heaolu • Rikkus =/= majanduskasv • Varad =/= käive • Rikkus = Varad • Rahvuslik rikkus = toodetud, finants-, loodus-, inim- ja sotsiaalne kapital • Ühiskonna liikmete heaolu sõltub ühiskonna kogurikkusest • Areng on jätkusuutlik, kui kogurikkus (heaolu) aja jooksul ei kahane! • Teoreetiline definitsioon

  35. Rahvuslik rikkus

  36. Rahvuslik rikkus

  37. Looduskapital, inimese kohta

  38. Eesti pikaajalise arengu suutlikkus • Kuidas kasutatakse praeguseid ressursse ja varasid (põhivahendid, loodusvarad, inim ja sotsiaalne kapital) ning kui oskuslikult investeeritakse kogu rahva rikkuse väärtuse hoidmisse ja suurendamisse nii riigieelarvest kui ka ettevõtete ja elanike poolt?

  39. Arengusuutlikust iseloomustab jätkusuutlik säästumäär • Heaolu ja rahvusliku rikkuse muutust iseloomustab jätkusuutlik säästumäär, mis näitab mille alusel majanduskasv toimub. • Positiivne jätkusuutlik säästumäär näitab riigi majanduse jätkusuutlikku arengutrendi, mille tulemusena rahvuslik rikkus ja heaolu kasvavad; • Negatiivne jätkusuutlik säästumäär viitab sellele, et ühiskond tarbib praegust kapitalibaasi tulevase majandusarengu arvelt, st areng ei ole jätkusuutlik. • Andmed Maailma Pank (Net Adjusted Saving)http://go.worldbank.org/Y1Z2FV0IC0 • Andmed vajaksid Eesti poolset ülekontrollimist!

  40. SKP – tarbimine – põhivahendite kulum + inimkapitali netoinvesteeringud – looduskapitali netokulum Netosäästmine + inimkapitali netoinvesteeringud – looduskapitali netokulum Jätkusuutlik (kohandatud) säästmine / Net Adjusted Saving

  41. Jätkusuutlik säästumäär

  42. Soome

  43. Iirimaa

  44. Läti

  45. Leedu

  46. Eesti

  47. Vene Föderatsioon

  48. Jätkusuutlik säästumäär, % SKP

  49. Kohandatud säästumäär % SKP

  50. EL riikide Jätku-suutlik säästmis-määr, 1996 ja 2006, % SKP Andmed: Maailma Pank; arvutused vajavad Eesti poolset kontrolli

More Related