REHABILITATSOONI ERINEVAD KÄSITLUSED Marju Medar, PhD Tallinn 2013

1. REHABILITATSOONI ERINEVAD KÄSITLUSED Marju Medar, PhD Tallinn 2013

2. REHABILITATSIOON ON... • Isiku iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ning tööealiste inimeste tööga hõivatuse soodustamine • Puudega lastele tööealiseks saamiseni võimalikult suurema potentsiaali loomine samal eesmärgil • Eakatele võimalikult aktiivse ja võimalikult iseseisvat toimetulekut säilitava igapäevaelu soodustamine

3. REHABILITATSIOON ON... Sotsiaalne rehabilitatsioon on Eesti Vabariigis Sotsiaalhoolekande seaduses õiguslikult reguleeritud ja riiklikult rehabilitatsiooniteenuste osutamise kaudu korraldatud süsteem, mille väljaarendamisega on aktiivselt tegeletud alates 2000. aastast, mil jõustus Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus. Vastavalt Sotsiaalhoolekande seadusele (§ 11) [RT I 2004, 89, 603] on rehabilitatsiooniteenus isiku iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja töötamise või tööleasumise soodustamiseks osutatav teenus, mille raames koostatakse isikule puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sätestatud nõuetele vastav isiklik rehabilitatsiooniplaan, osutatakse rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid või juhendatakse isikut, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia.

4. REHABILITATSIOON ON... Sotsiaalministeeriumi hinnangul on rehabilitatsiooniteenuste osutamise süsteem Eesti sotsiaalkaitse üks olulisimaid valdkondi ning sotsiaalse rehabilitatsiooni valdkonnas tuntakse vajadust rehabilitatsiooni eriala ettevalmistusega spetsialistide järele ja tegelikkuses on vajadus rehabilitatsioonispetsialistide järele kasvamas. Käesoleval ajal osutatakse 20 erinevat rehabilitatsiooniteenuse liiki (VV 20.12.2007 määrus nr 256, VV 9.12.2010 määrus nr 168). Liikumine toimub programmipõhise rehabilitatsiooni suunas. Programme rahastab SKA.

5. REHABILITATSIOON ON... …..on väga laiaulatuslik ja multidistsiplinaarne tegevus, mis kujutab endast dialoogi spetsialistide ja kliendi vahel ……ei ole ainult üksikud tegevused, vaid nad tähistavad koostööd erinevate poolte vahel ……koosneb erinevatest spetsiifilistest teenustest ja tegevustest, mis iseloomustavad inimese isiklikku funktsioneerimisvõimekust ja ressursse (M. Tuusa, 2009)

6. REHABILITATSIOON... ….soodustab nii indiviidi kui grupimeetmeid ja kasutab sotsiaalseid võrgustikke kogukonnas ….on on tegelemine inimese sotsiaalse keskkonnaga, mitte ainult üksikisikuga Rühm/grupp – üksikisik – kogukonna võrgustik M. Tuusa, 2009

7. EDUKA REHABILITATSIOONI VÕTMEKÜSIMUSED ON... Kuidas pakkuda kliendile tuge ja jõustada nii et ta seda ka tunneb? Kuidas saavutada kättesaadavate rehabilitatsiooniteenuste omavahelist sidusust ja ajastust nii, et need vastaksid inimese füüsilistele, vaimsetele ja sotsiaalsetele vajadustele? (M. Tuusa, 2009)

8. ÜHISKONNA VÄLJAKUTSED REHABILITATSIOONIS ON... • PRIORITEETIDE MÄÄRATLEMISE DILEMMA • Tervishoiuteenuste kättesaadavuse vähenemine (tõstab reh. teenuste nõudlust) • REHABILITATSIOONI RISKIGRUPID: • vananev elanikkond, vanemaealine töötajaskond • suurenenud riskid töökeskkonnas • tööstress • vaimse tervise probleemid • noored ja lapsed • vaesus • tõrjutus Kas Eesti tööhõiveamet/ töötukassa tuleb toime praeguse olukorraga? (M. Tuusa, 2009)

9. REHABILITATSIOONI EESMÄRGID Sotsiaalse rehabilitatsiooni peamine eesmärk on arendada inimeste oskusi ja suutlikkust ning soodustada seeläbi inimeste juurdepääsu vajalikele ressurssidele, mis tõstavad inimeste võimet valikute tegemisel elamise, töötamise, õppimise ja sotsiaalses keskkonnas. (Anthony, W.A., Farkas, M.D. 2009)

10. REHABILITATSIOONI EESMÄRGID • ÜHISKONNA TASANDIL: • Tõsta riigi majandustulemusi • Vähendada kulutusi tervishoiule ja sotsiaalhoolekandele • Vähendada haigestumisega seotud kulutusi ( haiguspäevade arv) • Tagada adekvaatne ja töövõimeline tööjõud • Töötervishoiusüsteemi arendamine

11. REHABILITATSIOONI EESMÄRGID ETTEVÕTTE TASANDIL: • Suurendada majandustulemusi • Tagada töötajate töövõimelisus, toimetulek • Töötervishoiusüsteemi arendamine

12. REHABILITATSIOONI EESMÄRGID • INDIVIDUAALSED EESMÄRGID: • Funktsionaalsuse tõstmine • Töövõime säilitamine • Töökoha säilitamine, tagasipöördumine tööle • Iseseisva elu tagamine • Kokkukuuluvustunde säilitamine • Kogukonnas osalemise toetamine Kas kliendi vajaduste ja pakutavate teenuste süsteem on tasakaalus?

13. REHABILITATSIOONI LIIGID • Kutsealane rehabilitatsioon/ tööalane rehabilitatsioon • Hariduslik rehabilitatsioon • Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon/ sotsiaalne rehabilitatsioon • Meditsiiniline rehabilitatsioon

14. Riiklikult finantseeritud rehabilitatsiooniteenuse etapid on: • inimese ressursside ja vajaduste multidistsiplinaarne hindamine • eesmärgi püstitamine koos kliendiga, mida inimene soovib oma elus ja toimetulekus muuta • motivatsiooni ja valmisoleku hindamine, arendamine • eesmärgi saavutamiseks vajalike teenuste ja tegevuste planeerimine rehabilitatsiooni tegevuskavas (koos eelarvega ja märkega finantseerija kohta ** ) • ajakava planeerimine, mille jooksul toimub inimese intensiivne toetamine ja arendamine ( tegevused, eelarve ja IRP kehtivus **) • rehabilitatsiooniplaanis ja tegevuskavas toodud meetmete koordineerimine • sekkumiste läbiviimine, vajalike tegevuste ja teenuste elluviimine (programmipõhine lähenemine**) • rehabilitatsiooniprotsessi jooksul ja lõppemisel vahehindamise ja tulemuste hindamise läbiviimine

15. Erinevad käsitlused klienditöös Eksperdi-keskne lähenemine Mis iseloomustab • Eksperdil on autoriteet, tal on universaalne positsioon • Eksperdi tegevuse eesmärk on saada teadlikuks, mis probleemiga on kliendil tegemist • Kõik tegevused (lahendused) sõnastab ekspert lähtudes oma ekspert-teadmistest Kriitika • Eksperdil on võimupositsioon, kasutab avalikult või varjatult oma ideoloogilist võimu • tema juhib olukorda

16. Erinevad käsitlused klienditöös Kliendi-keskne lähenemine Mis iseloomustab • Klient on oma elu parim ekspert • Spetsialistil on neutraalne positsioon, ta on empaatiline ja klienti toetav • Kliendi vajadused on kogu koostöö peamises fookuses (seejuures kliendil on õigus sõnastada oma vajadused) Kriitika • Spetsialist saab aru, kuid ei sekku • Klient juhib olukorda

17. Erinevad käsitlused klienditöös EKSPERDIKESKNE LÄHENEMINE KLIENDIKESKNE LÄHENEMINE Vastastikune koostöö Iseseisvust toetatakse, ergutatakse Ei tegeleta üksikute probleemidega vaid keskkonnas asetleidvate takistustega Püüab mõjutada klienti Eksperdi – kliendi suhe ebavõrdne Tegeletakse üksikute puuetega Kliendi kohandamine uue olukorraga

18. Erinevad käsitlused klienditöös EKPERDIKESKNE LÄHENEMINE KLIENDIKESKNE LÄHENEMINE Spetsialistisõltuvusest vabanemine Toimetulekustrateegiate paranemine Suurenenud tähelepanu enese juhtimisel ja inimese jõustamisel Füüsilise ja vaimsete võimete paranemine Enesekontrollilt eksperdikontrollile toetumine Sõltuvuse suurenemine

19. Erinevad käsitlused klienditöös Dialoogiline suhe/ orienteerumine dialoogile Mis iseloomustab • Koos asjadele lahenduse leidmine • Kogu suhtlus baseerub üksteise täiendamisele • Retsiprooksed väljakutsed (kumbki osapool võtab toimuvat kui väljakutset ja pingutab lahenduse nimel) • Kuulatakse erinevaid arvamusi ja lahendusi olukorrale • Spetsialist/ ekspert on osa ümbritsevast mitmekesisest keskkonnast (ökosüsteemist) Kriitika • Reaalse elu olukorrad ei soosi alati dialoogi • Mõningaid eksisteerivaid käitumismustreid (reegleid) ja uskumusi võidakse ignoreerida

20. Erinevad käsitlused klienditöös Koostöö laabumise seisukohalt tuleb: • Otsida seda “osa” probleemsest olukorrast, millele on mõlemal osapoolel võrdne ligipääs (mis pole üksnes ühele kättesaadav); • Otsida ühishuvisid; • Spetsialist näitab avatult missugune on tema positsioon ja oma võimu kasutamise piirid ning teiselt poolt, kus on kompetentsuse (ka teadmiste) piir, raskete küsimustega tegelemise taluvuspiir; • Klient tõesti tunneb, et saab mõjutada seda, kuidas olukorda defineeritakse (toimuvat sõnastatakse); • Klient ja spetsialist on nn ühes faasis (et kliendil ei tekiks tunnet, et ta on jäetud abita).

21. Kes on rehabilitatsioonispetsialist? Rehabilitatsioonispetsialist on inimene, kes töötab kliendi toimetulekuvõime ja elukvaliteedi parendamise eesmärgil rehabilitatsiooniteenuste või rehabilitatsiooniprogrammide osutajana rehabilitatsioonimeeskonnas. Rehabilitatsioonispetsialisti tegevus on suunatud puuetega inimeste, sõltlaste ja ohvriabi rehabilitatsiooniteenust saavate inimeste, vangist vabanenute ja alaealiste õigusrikkujate rehabilitatsiooniteenust saavate inimeste, vajadusel ka nende pereliikmete ja teiste rehabilitatsiooniprotsessis osalejate rehabiliteerimise protsessi juhtimisele selle algatamisest kuni tulemuste hindamiseni. Sihtgruppideks, kellega rehabilitatsioonispetsialist töötab, on lapsed, noorukid, tööealised, eakad, kellel terviseprobleemide või sotsiaalsete piirangute tõttu on toimetulek igapäevaelus ühiskonnas häiritud.

22. Kes on rehabilitatsioonispetsialist? Rehabilitatsioonispetsialisti tööks on • erivajadustega inimeste rehabilitateerimiseks valmisoleku arendamine, • inimeste oskuste ja ressursside arendamine, vajadusel jõustamine, • võrgustiku loomine, • kogukonna ressursside koordineerimine ja modifitseerimine, • erinevate valdkondade töö koordineerimine, • rehabilitatsiooniteenuste ning –programmide osutamine, arendamine ja finantseerimise korraldamine.

23. Kes on rehabilitatsioonispetsialist? Rehabilitatsioonispetsialist töötab riigi, omavalitsuse, era- või kolmanda sektori organisatsioonides. 2010.aasta seisuga on Eestis majandustegevuse registris registreeritud 96 rehabilitatsiooniasutust (kellel on kehtiv rehabilitatsiooniteenuste osutamise õigus vastavalt majandustegevuse registrile (http://mtr.mkm.ee) ja 1625 spetsialisti ametikohta, kes tegutsevad rehabilitatsiooniteenuse valdkonnas. Eesti Vabariigis tegutsevates rehabilitatsiooniasutustes ja -meeskondades töötab vähemalt viis spetsialisti. Mitmed spetsialistid osutavad teenust paralleelselt erinevates rehabilitatsiooniasutustes, seega reaalselt on rehabilitatsiooniteenuse osutamisega hõivatud 1336 inimest (Marina Runno Sotsiaalministeeriumi andmed).

24. Rehabilitatsiooniasutus (RA)‏ • Rehabilitatsiooniteenust võib osutada füüsilisest isikust ettevõtja juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse asutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kes on registreeritud rehabilitatsiooniteenuse osutajana majandustegevuse registris Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poolt • SKA kontrollib RA poolt esitatud dokumentatsiooni igakülgset vastavust RA-le kehtestatud nõuetele ning • sõlmib majandustegevuse registris registreeritud RT osutajaga lepingu (Haldusleping sõlmitakse kuni kolmeks aastaks) • kontrollib teenuse vastamist kehtestatud nõuetele, teeb ettekirjutusi mittevastavuste kõrvaldamiseks RT osutaja peab vastama õigusaktides või lepingus sätestatud tingimustele!

25. Rehabilitatsioonimeeskond • Sotsiaaltöötaja(hindab kliendi sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ning suhteid sotsiaalvõrgustikus jne) • Logopeed /eripedagoog (hindab kliendi igapäevase suhtluse, õppimise ning toimetuleku võimalusi psühholingvistilisest seiskohast, abivahendi vajaduse väljaselgitamine jne) • Psühholoog(hindab kliendi käitumuslikust/arengulisest seisukohast, alates 15-a kliendi puhul kutsevaliku ja töötamise võimalusi, kutsesobivust valitud erialal jne) • Tegevusterapeut (hindab kliendi tegevusvõimet lähtudes tegevustervikutest st eneseteenindusoskused, eakohaseid (lapsed) mängulisi ja vabaajategevusi takistavate tegurite väljaselgitamine, abivahendi vajaduse hindamine jne) • Füsioterapeut(hindab kliendi füüsilist tegevusvõimet arengulisest ja/või õppe-ja tööprotsessi seisukohast, abivahendi vajaduse väljaselgitamine jne) • Arst ( hindab kliendi tervislikku üldseisundit, vajadusel hindab ja määrab abivahendi, psüüh. erivajadusega täiskasvanute puhul täidab rehab plaani lisa 2) • Õde ( hindab kliendi toimetulekut terviseseisundist tulenevalt jne)

26. Rehabilitatsioonimeeskond Rehabilitatsiooniteenuse osutaja moodustab rehabilitatsioonimeeskonna, mis koosneb vähemalt viiest eri eriala spetsialistist, kellel on: • 1) riiklikult tunnustatud kõrgharidus psühholoogias või sellele vastav kvalifikatsioon; • 2) riiklikult tunnustatud kõrgharidus arstiteaduses või sellele vastav kvalifikatsioon; • 3) riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös; • 4) riiklikult tunnustatud kõrgharidus tegevusteraapias või muu riiklikult tunnustatud kõrgharidus tingimusel, et on läbitud tegevusterapeudi assistendi täienduskoolituskursus; • 5) riiklikult tunnustatud keskeriharidus või kõrgharidus õenduses või sellele vastav kvalifikatsioon; • 6) riiklikult tunnustatud kõrgharidus füsioteraapias või füsioterapeudi kutsetunnistus • 7) riiklikult tunnustatud kõrgharidus eripedagoogikas, logopeedias või pedagoogikas või sellele vastav kvalifikatsioon.

27. Rehabilitatsiooniteenuse osutajad • SHKS § 118. Rehabilitatsiooniteenuse osutajana tegutsemine • Rehabilitatsiooniteenust võib osutada füüsilisest isikust ettevõtja • juriidiline isik • kohaliku omavalitsuse asutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kes on registreeritud rehabilitatsiooniteenuse osutajana majandustegevuse registris.

28. Rehabilitatsiooniteenuse osutajad • 2007. a teenuse osutajaid 63 asutust • 2008. a teenuse osutajaid 74 asutust • 2009. a teenuse osutajaid 76 asutust • Lastele 66 asutust • Täisealistele 66 asutust • Psüühikahäirega isikutele 47 asutust • Alaealised õigusrikkujad 11 asutust

29. Teenuse saajate arv ja kulu • 2006 a. 11 721 inimest, summas 44 034 757 krooni. • 2007 a. 14 140 inimest, 53 581 807 krooni eest sh • 4921 tööealisele isikule – 15 472 812 krooni • 3441 eakale isikule – 11 193 823 krooni • 4126 puudega lapsele – 16 838 849 krooni • 45 alaealisele õigusrikkujale – 200 333 krooni • 1607 psüühikahäirega tööealisele isikule – 9 875 990 krooni

30. Teenuse saajate arv ja kulu • 2008 a. osutati rehab teenust 18 750 inimesele • 95 256 148 kr eest • puudega lastele - 27 814 397 kr ; • alaealistele õigusrikkujatele - 629 570 kr ; • 5100 lapsele kokku 28 443 967 kr • 2450 psüühilise erivajadusega isikule 17 561 714 kr • 11 200 täisealisele puudega isikule 49 250 466 kr • täisealistele isikutele kokku 66 812 180 kr

31. 2008. a keskmine rehabilitatsiooniteenuste kulu isiku kohta l • täiskasvanud isiku kohta 4728 krooni • lapse kohta 5479 krooni • psüühilise erivajadusega isikule 7999 krooni • Oluline on märkida, et alates 2009. aastast on teenuse saajale võimalik rehabilitatsiooniteenust osutada vastavalt tema individuaalsele vajadusele, st on kaotatud ajalised piirmahud erinevate teenuste lõikes va füsioterapeudi teenus ja rehabilitatsiooniplaani koostamise, täiendamise ja plaani juhendamise teenused.

32. Majutusteenus ja sõidukulude kompenseerimine seoses rehabteenusega Majutusteenus lastele, alaealistele õigusrikkujatele, puude taotlejatele ja puudega inimestele võimaldatakse majutusteenust maksimaalselt 1875.- EEK eest aastas (arvestusega üks öö maksimaalselt 375.- EEK). psüühilise erivajadusega inimestele võimaldatakse ööbimist aastas maksimaalselt 13 125.- EEK eest aastas. Sõidukulusid kompenseeritakse 650.- EEK aastas (nii teenuse saajale kui saatjale), kui rehabilitatsiooniasutus asub väljaspool kohaliku omavalitsuse üksust. Sõidukulusid kompenseeritakse ka teenuse osutajale, kui ta sõidab selleks inimese elukohta – 650.- EEK aastas

33. Arstiabi ja rehabilitatsiooni erinevused • Arstiabi tegeleb haiguste või sümptomite ravi, leevendamise või palliatiivse raviga. Keskendub minevikule, olevikule, tulevikule. Hinnatakse tekkinud sümptomite võimalikke põhjuseid, raviprotsessis kasutatakse kliinilise meditsiini alaseid teadmisi. Keskendub haigusele, patsiendi puudustele, nõrkustele. • Tänapäeva meditsiinis väga oluline arsti-patsiendi suhtes INFORMEERITUD NÕUSOLEK (informed consent).

34. Arstiabi ja rehabilitatsiooni erinevused • Rehabilitatsioon tegeleb kliendi parema toimetulekuvõime ja rahulolu saavutamisega temale omases keskkonnas. • Puudub põhjuslik teooria, keskendutakse rehabilitatsiooni protsessi käigus olevikule ja tulevikule, hinnatakse kliendi olemasolevaid ja vajaminevaid oskusi ja ka toetavaid teenuseid; • peamised sekkumistehnikad on erinevate oskuste õpetamine ja programmeerimine, ressursside koordineerimine ja modifitseerimine. • Keskendub kliendi tugevate külgede arendamisele.

35. Normalisatsioon • Eesmärk- tuua kõik inimesed ühiskonda, oluline et keegi ei jääks väljapoole ühiskonnaelust. • Eesmärk- täita kõigi inimeste põhivajadused. • n. vanuritele õigus saada pensioni, kuid ka õigus elada täisväärtuslikku elu. • Küsimus: millise normaalsuse tasemeni me saame inimesi aidata? • Skandinaavia mõtlemine; heaoluriik, n. Rootsi

36. Normalisatsioon • Rehabilitatsioon peaks aitama kliendil täita võimalikult palju temale olulisi sotsiaalseid rolle. • Klient saab vaid niipalju abi, kui ta soovib ja võimaluste korral peaks ta olema suuteline tavapärastes ühiskondlikes tegevustes osalema • Ühiskondlikud eluvaldkonnad- elamine, töötamine, õppimine, suhtlemine.

37. Normalisatsioon • Sotsiaalne ümberhindamine (social re-valuation), Wolfensberger,USA; need põhimõtted kasvasid välja kodanikuliikumistel USA-s, ka vaestel, mustanahalistel, kasutatakse sealses rehabilitatsioonis • Make possible -teha võimalikuks; conjure up - luua; stimulate - stimuleerida; maintain - alal hoida; defend - kaitsta sotsiaalselt väärtustatud rolle ühiskonnas nõrgemal positsioonil olevate inimeste puhul.

38. Integreerimine • Integratsioon- lõimumine • Segregatsioon-eraldumine • Siin peame oluliseks puuetega inimeste lõimumist n.ö. „tervete inimeste“ ühiskonnas • Puudega inimesed on kaasatud eraldi grupina-olemas nende jaoks vajalikud toetused, teenused • Majanduskriiside aeg- kas kõik ühiskonnagrupid peaks võrdselt kannatama? Kuidas ära hoida nõrgemate gruppide kannatamist?