Tallinna rahvastiku tervise arengukava ja selle rakendamine

1. Tallinna rahvastiku tervise arengukava ja selle rakendamine Ene Tomberg Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja asetäitja 27. veebruar 2008

2. Arengukava: Tallinna valdkonnapõhine arengukava on arengudokument, mis käsitleb linna ühte tegevusvaldkonda (eluvaldkonda), võttes arvesse: • Tallinna arengustrateegia 2025, • Tallinna eelarvestrateegia 2012, • Tallinna arengukava aastani 2027ja • kehtivad riiklikud vastava valdkonna arengut suunavad arengudokumendid

3. Tervise arengukava visioon: Tallinlaste hea tervis ja võimelisus ennast realiseerida sidusas ja sotsiaalset kindlustunnet pakkuvas ning ökoloogiliselt tasakaalustatud linnas

4. Käsitletav valdkond: Eesmärk: • Täpsustada linna arengustrateegias ja arengukavas seatud eesmärke • Sisaldab valdkonnapõhist kontseptuaalset lahendust • Määratleb edasise arengu sisu.

5. Rahvastiku tervise arengukava: Alus: Rahvastiku tervisepoliitika – investeering tervisesse – konsensuslik positsioon. Tervisepoliitika rakendamise tasandid: riiklik, kohalik tasand ja kodanikuühiskond indiviidi tasand

6. Tervisepoliitika eesmärk Luua võimalused ja tingimused, et saavutada tervena elatud eluea pikenemine Eestis meestel keskmiselt 60 ja naistel 70 eluaastani ning keskmise eluea tõus meestel 73 ja naistel 80 eluaastani aastaks 2015

7. Peamised tervisepoliitika valdkonnad • Sotsiaalse sidususe suurendamine ja ebavõrdsuse vähendamine tervises • Tervisliku ja turvalise arengu tagamine lastele ja noorukitele • Tervise säilimist ja arenemist soodustava elu- ja töökeskkonna tagamine • Tervislike valikute ja eluviisi soodustamine • Vajadustest lähtuva, õiglase ja tulemusliku tervishoiusüsteemi arendamine

8. Tervisepoliitika põhineb väärtustel: • Inimõigused • Ühine vastutus tervise eest • Võrdsed võimalused ja õiglus • Sotsiaalne kaasatus • Tõenduspõhisus

9. Arengukava sisu: • Eeldatav eluiga, tervena elatud aastad ja tervise enesehinnang • Haigestumine, haiguskoormus ja suremus • Sotsiaalsed tervisemõjurid • Laste ja noorte tervisenäitajad • Tervist mõjutav keskkond • Tervist mõjutavad valikud igapäevaelus • Tervishoiu- ja tervishoiuteenuste kasutamine ja nende kvaliteet

10. Kus oleme täna? • Tallinlastel on tervise enesehinnang 1990-2004 tõusnud oluliselt 16-64 aastaste seas ning 11-13 aastaste laste vanusegrupis. • Oma tervist heaks või üsna heaks hinnanud meeste tervise enesehinnang on tõusnud 25%-lt kuni 51%-ni, naistel vastavalt 20% kuni 52%-ni. • Oma tervist halvaks hindavate elanike osakaal on püsinud stabiilsena 10-12% piires • 15-aastastest poistest pidas end 1994. aastal haigeks 8%, 2003. aastal 13% • Tallinnas oli suremus õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel 119/100 000 elaniku kohta (2005) Kasmel 2005; Laidmäe ja Allaste 2004

11. ............ • Eestis on imikusuremus langenud 14,4 (1000 sünni kohta) 5,4-ni • Aastal 2005 esines 56% koolimineval lapsel mingi tervisehäire ( Haigekassa, 2005) • Viiendik lastega peresid ja ligi kolmandik üksikvanemaga peresid Eestis elab allpool vaesuspiiri (Tiit, 2006) • Vähemalt pool aastat rinnapiima saanud imikute arv on Tallinnas 53% ( Statistikaamet, 2006) • Laste immuniseerimise määr vabariigis 97%, Tallinnas 94,7% (Jürgens, 2006)

12. Uurimus Alaealine linnas • Uurimuse viis läbi Põhja Politseiprefektuur 2007. aastal • Uurimise eesmärk oli laste olukord kodus, koolis ja linnas seoses erinevate probleemidega; • Toetudes laste arvamusele ning analüüsi ja vaatluse tulemustele koostati soovitused laste õiguserikkumiste leviku vähendamiseks; • Uurimise objektiks olid Tallinna Kesklinna linnaosa koolide õpilased, kokku 909 last, neist 82,7% eesti ja 17,3% vene õppekeelega last • Uurimise aineks oli laste arvamus oma olukorra kohta.

13. Lastele meeldib koolis käia Keskmiselt pooled lastest on vastanud, et nendele meeldib koolis käia, pooled ei ole selles päris kindlad. Vanalinna Hariduskolleegiumis meeldib koolis käia 82% lastest. Kadrioru Saksa Gümnaasiumis – 41%, Tallinna 21 Koolis – 42% lastest. Asjaolud, mis mõjutavad laste rahulolu kooliga, on väga mitmepalgelised. Kuid kõik nad iseloomustavad laste heitlust ülepingega, mis tekib, kui koolis järjest suuremas mahus ja tempos omandada ainult teadmisi.

14. Kodus ei tunta huvi minu õppimise vastu Seda kurdavad paljud lapsed. Halvemas olukorras on Inglise Kolledži (23%), Kadrioru Saksa Gümnaasiumi (16%), Gustav Adolfi Gümnaasiumi (15%), Tallinna Ühisgümnaasiumi (14%) ja Liivalaia Gümnaasiumi (14%) lapsed. Vähem kurdavad seda Vanalinna Hariduskolleegiumi (4%), Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi (8%), Humanitaargümnaasiumi (8%) ja Juhkentali Gümnaasiumi lapsed (9%).Miks lapsed seda kurdavad, ei ole päris selge.

15. Kodus on mind kahtlustatud ja süüdistatud Kodus on kahtlustusi ja süüdistusi, mida lapsed peavad alusetuks. Rohkem on selle üle kurtnud Inglise Kolledži (32%), Liivalaia Gümnaasiumi (31%) ja Kadrioru Saksa Gümnaasiumi (27%) lapsed. Vähem – Kesklinna Vene Gümnaasiumi (6%), Tallinna Humanitaargümnaasiumi (11%) ja Juhkentali Gümnaasiumi (0%) lapsed.

16. Paljude kodude dilemma • Vanemate huvi vähenemine lapse õppimise ja sõprade vastu ja lapse kahtlustamine ja süüdistamine, on paljude kodude dilemma. Ühest küljest räägib see lapse sotsialiseerumise raskustest ja teisest küljest – jahenevatest suhetest murdeeas, kui laps vajab suuremat tähelepanu; •  Paljudes kodudes järgneb lapse halvale hindele või märkusele karistus; • Ühiskonnas on rohkem vaja teadvustada pereväärtusi, lapse õigusi hoolivusele, andestusele, armastusele, mõlemale vanemale ...

17. Suitsetamine on raske probleem Laste suitsetamise leviku vähendamine Tallinna koolides on laiem sotsiaalne probleem ja selle lahendamine ei ole politseile üksinda jõukohane. Suitsetavad poisid ja tüdrukud. Suitsetada on proovinud 64% poistest ja 58% tüdrukutest. Pidevalt suitsetavad 15% poistest ja 11% tüdrukutest. Suitsetavad eesti ja vene lapsed. Suitsetamine on mõne võrra rohkem levinud eesti laste ja vähem – vene laste hulgas. Suitsetada on proovinud 64% eesti ja 46% vene lastest. Suitsetavad 13% eesti ja 10% vene lastest. Kui Euroopas hakati sihiteadlikult ja riikide toetusel piirama suitsetamise levikut, seadsid WHO eksperdid oma liikmesriikidele mõeldud programmis “Tervis kõigile” eesmärgi juba 1995 aastal jõuda selleni, et üheski liikmesriigis ei oleks suitsetajaid üle 20%. Peagi selgus, et see ei ole realistlik ning eesmärgi elluviimine lükati 2000 aastasse. Kuid teatavasti pole suitsetamise levikut suudetud Euroopas langetada ka 2007 aastani.

18. Sigarett ja vesipiip • Laste hulgas on levima hakanud vesipiip. Uurimus näitab, et vesipiibu kahjulikkusest ei ole teadlik iga teine laps. Vesipiibu on teadmatusest suveniirina koju kaasa toonud pea iga Egiptusest naasnud lapsevanem. Väga vähesed teavad, et vesipiip ei ole suitsetamise alternatiiv. • Vesipiibu tõmbamine tähendab palju suuremate suitsukoguste sissehingamist, kui see on sigaretisuitsetamisel. Kui sigaretiga tehakse 5-7 minuti jooksul tavaliselt 8-12 mahvi ja hingatakse sisse 0,5-0,6 liitrit suitsu, siis vesipiibuga tehakse 50-200 mahvi, millest igaüks sisaldab 0,2-1,0 liitrit suitsu. Seega vesipiibu suitsetaja võib ühel seansil sisse hingata mahuliselt rohkem kui 100 sigareti suitsu.

19. Lapsed suitsetavad igas vanuses Suitsetatakse igas vanuses. Suitsetanud on 39% 12-13 aastastest, 60% 14-15 aastastest, 73% 16-17 aastastest ja 73% 18 aastastest õpilastest. Suitsetavad 5% 12-13 aastastest, 10% 14-15 aastastest, 18% 16-17 aastastest ja 24% 18 aastastest õpilastest. Vanusega tuleb suitsetajaid juurde.

20. Alkoholi ja narkootikumi proovimine sõltuvalt vanusest Alkoholi on joonud 63% 12-13 aastaseid, 87% 14-15 aastaseid, 94% 16-17 aastaseid ja 97% 18 aastaseid lapsi. Narkootikumi on proovinud 3% 12-13 aastaseid, 11% 14-15 aastaseid, 23% 16-17 aastaseid ja 33% 18 aastaseid lapsi. Alkoholi ja narkootikumi proovimise kasvamine vanuserühmast vanuserühma iseloomustab nende pahede levikut koolilaste keskkonnas. Alkoholiga puutub enamus lapsi kokku juba varakult. Narkootikumiga ilmselt samuti.

21. Alkoholi saab linnast Keskmiselt 57% lastest on vastanud, et soovi korral saavad alkoholi linnast. Inglise Kolledžis väidavad seda 71%, Vanalinna Hariduskolleegiumis – 69%, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis – 67% ja Tallinna Reaalkoolis – 66% lastest. Alkohol on lastele kättesaadav. Statistika näitab, et kolmandik lapsi panevad õiguserikkumisi toime joobes.

22. Narkootikumi saab linnast Keskmiselt iga neljas vastanust on märkinud, et narkootikumi saab linnast. Kõige enam näivad sellega kursis olevat Prantsuse Lütseumi, Liivalaia Gümnaasiumi ja Inglise Kolledži õpilased. Vähem teatakse sellest Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Kuid suhteliselt üksmeelne ja ühtlane vastamine võib tähendada, et lapsed saavad soovi korral narkootikume linnast. Kõikides koolides ilmselt narkodiilerit ei ole, kuid neid, kellel on kontakte, leidub küll. Õpetajad ei tunne narkoslängi ja kui ka tunneks, ei suudaks nad siinilmselt palju midagi ette võtta. Narkoennetus on lapsekingades.

23. Alkoholi ja narkootikumi saamine sõltuvalt vanusest Alkoholi saavad väidetavalt linnast kätte 25% 12-13 aastaseid, 53% 14-15 aastaseid, 74% 16-17 aastaseid ja 94% 18 aastaseid õpilasi. Narkootikum on linnast saadav 13% 12-13 aastaste, 21% 14-15 aastaste, 35% 16-17 aastaste ja 33% 18 aastaste õpilaste meelest. Kõige selle taga on aimatavad õiguserikkumised ja arenenud kriminaalne infrastruktuur, mille uksed on linnas avatud tuhandetele õpilastele. Lapsevanemad saadavad ka kirjakestega lapsi poodi ja nendele antaksegi. Järgmine kord läheb laps juba ise ja laseb kellelgi kirja kirjutada, et ema tahab, ning saab jälle. Alkohol on suhteliselt odav, selle järele ei pea kaugele minema, mis põhjustab ka spontaanset joomist. Laps läheb peole, tal pole nagu kavatsustki jooma hakata, aga teel saab sõbraga kokku, mõte sünnib ja seega saab kohe ka napsi osta.

24. Ma olen koolis näinud kaklemist Keskmiselt 77% lastest on näinud koolis kaklemist. Kadrioru Saksa Gümnaasiumis on kaklemist näinud 96%, Liivalaia Gümnaasiumis – 94%, Tallinna Humanitaargümnaasiumis – 85% ja Tallinna 21 Koolis – 82%. Vägivald on kanda kinnitanud kõikides Tallinna kesklinna koolides. See ei ole ainult füüsiline kiusamine vaid igasugune rünnak, mis tekitab ängi ja hirmu rünnaku kordumise ees. Jalahoop selga, küünarnukiga ribidesse, näkku. Miks nii? Lihtsalt niisama, naljakas ju. Kannatanu vaikib hirmunult ja teadmisega, et abi pole kelleltki loota. Nii mõnigi kord lõpeb asi kaklusega. Õpetajad reeglina ei tea, et koolis oleks kaklusi. Kodus sellest ei räägita.

25. Lapsed kardavad vägivalda Tänaval nähtu, kuuldu kõrval põhinevad lapse vägivallakartused koolikaaslaste kogemusel. Keskmiselt 37% lastest teavad, et tänaval on hirmutatud ja röövitud nende koolikaaslasi. Tallinna Reaalkoolis teavad seda öelda 53%, Tallinna 21 Koolis – 49%, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis – 48% ja Inglise Kolledžis – 45% lastest.

26. Kokkuvõte • Uurimine näitab, et laste õiguserikkumiste latentne ehk varjatud osa kaalub üles politsei poolt tehtava hea töö. • Politsei ei saa ju endale lubada, et karistada 60% lastest suitsetamise, 80% - alkoholi joomise, 33% - narkootikumi proovimise pärast jne. • Senisest suuremat tähelepanu on vaja pöörata seega eelkõige ennetavale tegevusele, ennetusprojektidele ja -programmidele, mis aitaksid lastel omandada sotsiaalseid oskusi ja toime tulla käitumisprobleemidega. • Ainult koostöös linna ja kohalike omavalitsustega saab koolide ümbruse ja tänavad muuta lastele ohutuks, meelepäraseks jne.

27. Lapsed vajavad aega ja armastust Rohkem vajavad aega lapsed, kes kannatavad meeleolu- ja kohanemishäirete all. Ülepinges lapsed puuduvad haiguse tõttu, vanemate nõusolekul ja seletusel. Palju esineb põhjuseta puudumisi ja puudumisi, mida vanemad ei tea. Tihti puudutakse koolist kiusamise tõttu. Vaid üksikud pöörduvad oma muredega õpetajate või vanemate poole ja sedagi siis, kui midagi on juba juhtunud. Mida rohkem on laste ümber toetust pakkuvaid sõbralikke inimesi, seda parem on neil olla.

28. Kannatanute vanuseline koosseis(Tartu pilootprojekt 2006)

29. Trauma tekkimise aeg 2004 347 310 lapsed naised mehed

30. Trauma tekkimise aeg kuni 14 a.lastel Koolisoleku aeg 49% (2003 – 34%) Uneaeg 6% (2003 - 6%) Vaba aeg 45% (2003 - 60%)

31. Vigastuste jagunemine vigastuse asukoha järgi Vägivaldne trauma Ajuvapustus Kokku 368 Põrutus Mitu kehaosa0,7% Pea 60,8% 2 Lahtine haav 224 Luumurd Kael2,4% 9 Ülajäse 19,8% Kehatüvi 10% 73 Põrutus 37 Alajäse 6,3% Luumurd Lahtine haav 23

32. Väikelaste õnnetused x Alla 10-aastaste lastega juhtub enim õnnetusi kas kodus või kodu lähedal x Poisid satuvad õnnetustesse sagedamini kui tüdrukud. Sagedamini pöörduvad arstile 3-6 aastased poisid. x Sagedasemad laste õnnetusjuhtumid on : kukkumine, libisemine, mürgistused x Õnnetuste vältimiseks: Muuda kodukeskkond ohutuks Valva ja juhenda last x Ka turvaline keskkond ei välista laste valvamise vajadust x Turvavahendid vähendavad õnnetusjuhtumite tekke riski

33. Laste turvalisus kodus Väldi libisemist ja kukkumist: • Trepikaitsed, turvasokid, vaipade õige kinnitus Kõrvalda sobimatud ained lapse käeulatusest • Ravimid, pesupulbrid, alkohol, tubakas, mürgised toataimed Teravad ja ohtlikud esemed lapse käeulatusest • Käärid, noad, õmblustarvikud, tikud Eemalda lapse toast ohtlikud esemed • Vali tugevad mööbliesemed ja kinnita nad hästi Vali turvalised mänguasjad • Mänguasjade kilepakendid eemalda eelnevalt • Pööra erilist tähelepanu turult või käest ostetud mänguasjadele Muuda pesemiskohad, köök ja hooldusvahendite hoiukoht turvaliseks • Termostaatkraanid, libisemine märjal põrandal, käsipuud

34. Laste turvalisus väljas Valva last kodu õuealal • Varusta laps turvavahenditega mängu ajaks • Mõtle helkuritele, kiivrile, päästevestile jt turvaesemetele • Eemalda riietuselt paelad ja rihmad, millised soodustavad lämbumist • Kontrolli mänguväljak ja mänguasjad • Autotee, koopad, rand, ujumiskohad, kaevud ei sobi mängupaigaks ilma järelvalveta. • Hoolitse mänguväljaku puhtuse eest • Kiigealune peab olema pehme pinnasega • Hoia mänguväljak ja tee sinna puhtana • Jälgi kiige liikumisraadiust • Mänguväljaku ümbrus puhasta mürgistest taimedest • Mänguväljaku vahetus läheduses ei tohi olla autosid • Hoia kodu ja aiatööriistad lastele kättesaamatuna

35. Mida saab teha linn? • Toetada igakülgselt väikelaste varajast arengut • Saavutada linnaosade, asumite, paikkondade ja organisatsioonide tasanditel linnaelanike, eriti sotsiaalselt tundlike gruppide kaasatus nende tervist puudutavate otsuste tegemisse, tõsta nende tervisesuutlikkust ning arendada sotsiaalset sidusust • Parandada inimeste elu-, töö- ja rekreatsioonitingimusi ja –keskkonda • Teha kergemaks linnaelanike tervist toetavad valikud • Parandada sotsiaalselt tundlike gruppide terviseteenuste kättesaadavust

36. Laste tervisttoetava ja turvalise arengu tagamine • Lapse optimaalse arengu soodustamine ema raseduse ajal perede teadlikkuse ja oskuste parandamisega lapse arengust • Toetada laste rinnapiimaga toitmist ja lapsevanemate hoolivaid lähedussuhteid • Tagada lastele õigeaegne immuniseerimine ning nõustamine, tervisehäirete varane avastamine • Soodustada laste elamist, mängimist ja õppimist turvalises kodukeskkonnas • Soodustada lasteaedades tervistedendava arengukeskkonna järjepidevat parendust

37. Sotsiaalse sidususe ja turvalisuse suurendamine linnakeskkonnas • Saavutada elanike sotsiaalse kapitali kasvus püsivad positiivsed suundumused • Saavutada linnaelanike suurem osalemine koduasumi tervisevajaduste määratlemisel • Kindlustada lastega peredele ja sotsiaalselt tundlikele elanikkonna gruppidele võimalus majanduslikult toime tulla • Saavutada oluline tõus organisatsioonide suutlikkuses oma töötajate tervist planeeritult arendada • Soodustada tööhõive kasvu tööealises elanikkonnas

38. Tervise säilimist ja arenemist soodustava elu-ja töökeskkonna tagamine • Tagada nii transpordi- kui elukeskkonna saaste pidev vähenemine • Tagada linnaelanike varustamine kvaliteetse joogiveega, koolieelsete ja koolilaste kvaliteetne toit ja suplusvee kvaliteet • Saavutada rohe- ja rekreatsioonialade laienemine, heakord ja turvalisus ning liikluskeskkonna kõrgem ohutustase • Integreerida õpilaste ja töötajate tervist toetavate meetmete rakendamise monitooring koolide ja ettevõtete töökorraldusse • Saavutada linnakeskkonnas turvalisuse ja ohutuse järjepidev tõus

39. Tervislike valikute ja eluviisi soodustamine • Saavutada tõus Tallinna täiskasvanud elanikkonna ja noorukite kehalises aktiivsuses • Saavutada toitumiskäitumises positiivsed suundumused • Saavutada langussuundumus sõltuvusainete (suitsetamine, alkohol, narkootikumid) kasutamises • Soodustada turvalist seksuaalkäitumist eesmärgiga vähendada seksuaalsel teel levivate haigestumist • Soodustada linlaste turvakäitumist liikluses, olmes ja vaba aja veetmisel.

40. Vajadustest lähtuva, õiglase ja tulemusliku tervishoiusüsteemi arendamine Kindlustada kõigile abivajajatele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus Meetmed: Esmatasandi tervishoiuteenuste, eriarstiabi, hooldus- ja taastusravi teenuste arendamine Inimestele finantskaitse tagamine

41. Paikkondliku arengu protsess Kohaliku organisatsiooni käes on hulgaliselt võimalusi oma elanikkonna eluviisi tervislikumaks muutmise eesmärgil püüda mõjutada antud keskkonda Keskkonnamuutus mõjutab kohalikke väärtushinnanguid, norme ja traditsioone See omakorda mõjutab inimeste suhtumisi ja käitumisi Tervis ja elukvaliteet

42. Tervislik ja turvaline paikkond: • Kohaliku omavalitsuse kohustused ( nt hea sõidutee) • Kohalike elanike osalemine - iga paikkondlik programm eeldab elanike aktiivset osavõttu • Paikkonna kõigi sektorite haaratus- koostöö üldise tervisliku seisundi ja turvalisuse parandamise huvides • Tervist ja turvalisust arvestav poliitika

43. Oluline on: • Anda elanikkonnale tervise alast informatsiooni • Nõustada oma tervisega toimetulekuks • Pakkuda võimalusi oma tervise arendamiseks • Arendada pakutava esmatasandi abi kvaliteeti, kättesaadavust, efektiivsust

44. Paikkondlik areng • Paikkondlik areng - protsess, mille käigus püütakse saavutada muutusi paikkonna inimeste heaolus, elukvaliteedis ja tervises paikkonnas kehtivate normide ja väärtushinnangute muutustega • Paikkonna arengu mõiste kätkeb endas arusaama, et inimeste käitumist ja suhtumisi mõjutab oluliselt keskkond (ka sotsiaal-psühholoogiline), milles nad elavad, õpivad, töötavad ja armastavad.

45. Paikkonnas peituvad võimalused • Omavalitsuste keskendumine paikkonna tugevatele, mitte nõrkadele külgedele • Inimeste aktiivsus ja osalusmäär on tõenduspõhiselt seotud paikkonna inimeste elukvaliteedi ja tervisega • Tervise arendamise sotsiaalse süsteemi loomine

46. Tänan kuulamast!