1 / 37

Arvutiriistvara alused 1. loeng

Arvutiriistvara alused 1. loeng. 12. veebruar 2002. a. Urmas Tamm. Töökorraldus. 10 loengut (12. veebruar – 16 aprill) 8 praktikumi (6. märts – 30. aprill) Arvestuse saamiseks peab: tegema ära kõik kodused tööd käima kohal kõikides praktikumides (praktikume järele teha ei saa).

cameo
Download Presentation

Arvutiriistvara alused 1. loeng

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Arvutiriistvara alused1. loeng 12. veebruar 2002. a. Urmas Tamm

  2. Töökorraldus • 10 loengut (12. veebruar – 16 aprill) • 8 praktikumi (6. märts – 30. aprill) • Arvestuse saamiseks peab: • tegema ära kõik kodused tööd • käima kohal kõikides praktikumides (praktikume järele teha ei saa)

  3. Töökorraldus (järg) • Kogu loengukursuse info saab olema: • http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/ara/ • Minu emaili aadress on: • urmast@ut.ee

  4. Arvutustehnika ajalugu

  5. Esimesed arvutusmasinad • 1623 Wilhelm Schickard leiutas mehaanilise arvutusmasina • 1642 Blase Pascal valmistab mehaanilise arvutusmasina “Pascaline”

  6. 1694-1804 • 1694. aastaks konstrueeris Leibniz oma arvutusmasina • Leibniz pakkus välja ka kahendarvutuse • 1728 Falcon projekteeris esimesed programmeeritavad kangasteljed • 1804 Jaquard leiutas programmeeritavad kangasteljed

  7. 1822-1884 • 1822 Babbage avaldab esimese mehaanilise kompuutri • 1822 – 1884 leiutati kirjutusmasin, telefon, telegraaf • 1884 Hollerith patenteeris 5 x 9 perfokaardi, kus iga auk kandis oma tähendust

  8. 1886-1920 • 1886 Hollerith konstrueerib esimese elektromehaanilise loendus ja sorteerimismasina • 1896 asutas ta oma firma TMC (Tabulating Machine Company) • 1920 CTRC nimetatakse ümber IBM’iks (International Business Machines Corporation)

  9. 1904-1939 • 1904 John Fleming patenteerib esimese vaakumlambi: dioodi • 1906 Lee DeForest patenteerib kolme elektroodiga vaakumlambi: trioodi • 1939 asutavad William Hewlett ja David Packard firma Hewlett Packard

  10. 1943 • 1943 esimesed elektronarvutid arvutid – Harvard Mk1 ja Colossus

  11. 1946 • 1946 ENIAC (Electronic Numerical Integrator and Computor) • Koosnes 19000 lambist • Kaalus üle 30 tonni • Tarbis 25 kW • Tegi üle 100 000 kalkulatsiooni sekundis

  12. 1946-1948 • Peale ENIACi loodi palju uusi mudeleid • MARK 2 • AVIDAC • Z22 • IBM 603 Calculator • BINAC • Mark 2’ga tuli kasutusele ka sõna “bug”

  13. 1948-1954 • 1948 Bell’i labori teadlased leiutasid transistori (TRANSfer reSISTOR) • Loodi UNIVAC 1 (UNIVersal Automatic Computer) • 1952 pakub Dummer välja, kuidas valmistada trükiplaate • 1954 alustab Texas Instruments ränitransistorite tootmist.

  14. 1953 • 1953 IBM 650 • kasutas andmekandjana nii magnetlinti kui perfokaarte • kahe aastaga müüdi ligi 1000 masinat • see oli esimene nn. miniarvuti • 1953 Massachusetts’i ülikoolis valmistatakse esimene transistoritel põhinev arvuti: TX-O

  15. 1956-1959 • 1956 IBM’ilt esimene kõvaketas RAMAC 305 • 1957 asutatakse DEC (Digital Equipment Corporation) • 1957 IBM’ilt programmeerimiskeel FORTRAN (FORmula TRANslation) • 1958 Texas Instruments valmistab esimese mikroskeemi • 1959 IBM’ilt esimene transistoritel põhinev kommertsarvuti IBM 7090/7094

  16. IBM 7090 • IBM 7090 • Programmeerimiskeel: FORTRAN • Mälu 32 kilobaiti • Sooritas 210 000 liitmist või lahutamist sekundis • Magnetkandja mahutas rohkem kui 32000 10 kohalist arvu

  17. 1961-1964 • 1961 Fairchild Semiconductors laseb välja esimese kommertsmikroskeemi • Teletype laseb välja mudel 33 terminali – klaviatuuri ja perfolindiga • Douglas Engelbart võtab patendi hiirele • 1963 DEC müüb oma esimese miniarvuti • 1964 Gordon Moore väidab, et transistorite arv mikroskeemides kahekordistub iga 18 kuu järel. (Moore seadus)

  18. 1964-1969 • 1964 John Kinley ja Thomas Kurtz avaldavad BASIC (beginners all-purpose symbolic instruction code) programmeerimiskeele • 1965 IBM laseb tootmisse System/360 • 1967 IBM leiutab floppy ketta System/370 jaoks • 1968 Robert Noyce ja Gordon Moore asutavad Intel Corporation’i • 1969 Intel alustab esimese mikroprotsessori väljatöötlust

  19. 1969-1971 • 1969 HP tuleb arvutitööstusse maailma esimese teadusliku lauakalkulaatoriga: HP9100A • 1969 katsetatakse ARPANET’i • 1971 esimene mikroprotsessor on sündinud: Intel 4004 • Intel tutvustab ka 1kB suurust RAM mälu

  20. 1971 • 1971 Belli laborid tutvustavad esimest UNIXi versiooni • Bill Gates ja Paul Allen hakkasid oma vabast ajast otsima PDP-10 vigu • TI tutvustab nn. ühekiviarvutit, kus on üle 15000 transistori • XEROXis lükatakse kõrvale “notebook” arvuti projekt ja alustatakse Alto arendamist

  21. 1972-1974 • 1972 Intel esitleb 8008 protsessorit • Atari toodab esimese TV mängu • 1973 XEROX esitleb Alto arvutit ja graafilist kasutajaliidest • Digital Research avaldab CP/M (control programm/monitor) operatsioonisüsteemi • IBM valmistab esimese kõvaketta IBM 3340 • 1974 Intel’i protsessor 8080 • IBM loob esimese RISC tehnoloogial põhineva arvuti ServiceFree

  22. 1974 • Bill Gates ja Paul Allen asutavad firma Traf-O-Data • XEROX esitleb Ethernet standardit ja WYSIWYG tekstitöötlustarkvara • Motorola esitleb protsessorit 6800 • Brian Kerighan ja Dennis Ritchie loovad C porgrammeerimiskeele • Intel 8080 põhinev arvuti Altair 8800

  23. 1975-1979 • Intel tutvustas arendusvahendit Intellec 4 • Zilog alustas tegevust ja toob turule Z80 protsessori Intel vastab 8085’ga • Müügile tulid esimesed odavad arvutid Sinclair ZX80/ZX81, RadioShack TRS-80 • Turule tulid ka Apple ja Commodore • Bill Gates ja Paul Allen asutavad Micro-soft’i • TI valmistab esimese 16 bitise protsessori TMS9900

  24. 1975-1979 • Intel toob turule protsessorid 8086 ja 8088 ning Zilog Z8000 • IBM alustab personaalarvutite tootmist IBM PC ja IBM XT • Microsoft kirjutab Altairile ja Applile BASICu, CP/M põhistele arvutitele FORTRANi • Apple II’le kirjutati tabelarvutusprogramm VisiCalc (Dan Brikclin ja Bob Frankston) • IBM PC’le ilmub palju programme ja tulevad ka turule kloonid – “IBM compatible”

  25. 1975-1979 • IBM ja Digital Research ei jõudnud CP/M opsüsteemi osas kokkuleppele ja IBM sõlmis lepingu hoopis Microsoftiga • Turule tuleb Compaq • XEROX jäi turul tahaplaanile peale Alto projekti lõpetamist • Zilog hakkas oma turuosa kaotama kuna Z8000 ei olnud ühilduv Z80 • Motorola tutvustas oma 16bitist protsessorit 68000 • Hayes ja Seagate valmistavad Apple II’le 300 baud’ise modemi

  26. 1980-1985 • Radio Shack, Apple, Sinclair ja Commodore jätkavad edukalt • Intel lisab 8086 juurde matemaatikaprotsessori 8087 • Microsoft avaldab oma UNIXi – Microsoft XENIX OS • Seagate Technology tõuseb oma kõvaketaste tootmisega turuliidriks • Sony tuleb turule 3,5” ketastega ja koos Philipsiga töötatakse välja CD

  27. 1980-1985 • Digital Research avaldab CP/M 8086 ja 8088 süsteemidele • Asutatakse mitmed praegu tuntud firmad Silicon Graphics, Sun Microsystems, Symantec, Adobe, Creative Labs jne. • Intel jätkab – toob turule 80186 ja 80188 veidi hiljem 80286 • Chips and Technologies esitleb esimesi tugikiibistikke

  28. 1980-1985 • Ilmuvad Word Perfect ja Lotus 123 • IBM toob turule IBM PC-AT seda alles 1985 • Apple tuli turule Apple Macintosh’iga • UNIXile tutvustatakse X-Windowsi • Bjarn Stroustrup defineerid C++ keele • Microsoft esitleb Windows 1.0 • Sony ja Philips esitlevad CD-ROMi • Intelil ilmub 80386

  29. 1986-1989 • Compaq toob müügile Deskpro 386 • IBM hakkab kaotama monopoliseisust • Microsoft avaldab MS-DOS 3.0, Windows 2.0 ja 1988 MS-DOS 4.0 • IBM paiskab müügile PS/2 seeria • Esitletakse VGA standardit • IBM ja Microsoft avaldavad OS/2

  30. 1986-1989 • Tim Bernes-Lee loob WWW (World Wide Web) • Intel toob turule 80486 • Creative saab hakkama esimese SoundBlaster kaardiga • DEC ühines Compaq’ga • Commodore, Sinclair, Altair, Acorn, Radio Shack ja Xerox hakkasid kaotama oma turuosa. • Ka Applel ei läinud niiviisi nagu varem

  31. 1990-1994 • Microsoft laseb välja Windows 3.0 ja MS-DOS 5.0 • Intel tuleb turule Pentium protsessoriga • Soomlasest tudeng Linus Torvalds avaldab Linux 0.02 • WWW alustab oma võidukäiku • IBM ja Apple alustavad Microsofti DOSi ja Windowsi vastu uue operatsioonisüsteemi PINK loomist • Microsoft vastab Windows NT väljatöötamisega • Apple kaebab Microsofti kohtusse graafilise liidese ülesehituse pärast

  32. 1990-1994 • 1992 Microsoft avaldab Windows for Workgroups’i • MIPS ja DEC toodavad esimesed 64 bitised protsessorid • Netscape Corp. Avaldab Netscape 1.0 veebibrauseri • Microsofti MS-DOS 6.22 jääb viimaseks • Tarkvaratööstus hakkab põhiliselt orienteeruma Windows platvormile

  33. 1995-1996 • Microsoft avaldab Windows 95 ja Office 95 • Intel toob turule Pentium Pro • Netscape loob JavaScript’i ja Netscape 2.0 • Sun töötab välja Java programmeerimiskeele • Alustavad sellised veebifirmad nagu Yahoo, Altavista, Amazon, RealAudio

  34. 1995-1996 • Microsoft toob turule Windows NT 4.0 • Corel ostab Novellilt WordPerfecti, Quattro Pro ja Perfect Office • Apple ostab NeXT Software Company • Microsoft hakkab Netscapele konkurentsi pakkuma

  35. 1997 • Intel lisab oma protsessoritele MMX käsustiku ja toob turule Pentium II protsessori • Microsoft avaldab Office 97 • IBM Projekteerib DeepBlue superarvuti • Apple sattub finantsraskustesse ja Microsoft ostab 100000 Apple aktsiat • Steve Jobs tuleb Applesse tagasi • Amazon avab veebipoe

  36. 1998 • Microsoftil ilmub Windows 98 • Turule tulevad esimesed digitaalfotoaparaadid • Apple laseb müügile iMac’i • USA valitsus alustab kohtuasja Microsofti vastu • AOL ostab Netscape

  37. 1999-2000 • Linux jõuab Kernelini 2.2.0 • Intel avaldab Pentiun III protsessori • Microsoftil tuleb müüki Office 2000 ja Windows 2000 • Pihuarvutite turg hakkab kiiresti kasvama • Bill Gates annab Microsofti presidendi koha Paul Allanile • IBM valmistab Blue Gene • Protsessorite kiirus ületab 1GHz piiri

More Related