1 / 7

§10. Aurumine ja kondenseerumine.

§10. Aurumine ja kondenseerumine. lk 40 - 43. Vett gaasilises olekus me ei näe. Aurumine ja kondenseerumine. Teekannust väljuvat “auru” näeme väga väikeste veepiiskade kogumina. Veeaur, mis on nähtamatu, kondenseerub puutudes kokku jaheda õhuga.

cassia
Download Presentation

§10. Aurumine ja kondenseerumine.

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. §10. Aurumine ja kondenseerumine. lk 40 - 43

  2. Vett gaasilises olekus me ei näe. Aurumine ja kondenseerumine Teekannust väljuvat “auru” näeme väga väikeste veepiiskade kogumina. Veeaur, mis on nähtamatu, kondenseerub puutudes kokku jaheda õhuga. Kondenseerumine – jahtumisel koguneb osa veeaurust piiskadesse.

  3. Aurumine ja kondenseerumine Vedelikust väljunud molekulid moodus-tavad vedeliku auru. Nähtust, kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks, nimetame aurumiseks. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest. Õhus leidub alati veeauru. Mida rohkem on veeauru seda niiskem on õhk.

  4. Aurumine ja kondenseerumine Aurumise kiirus sõltub õhuniiskusest. Aurumise kiirus sõltub vedeliku temperatuurist. Vedelikust väljumiseks peab osake tegema tööd, seda teeb ta kineetilise energia arvel. Aurumise kiirus sõltub ainest.

  5. Aurumine ja kondenseerumine Aurumisel vedelik jahtub. Sest vedelikust lahkuvad keskmisest kiiremini liikuvad osakesed. Aurustumissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub või antakse massiühiku vedeliku aurustumiseks või kondenseeru-miseks jääval temperatuuril.

  6. Aurumine ja kondenseerumine Aurustumissoojus sõltub temperatuurist, seetõttu antakse see kindlal temperatuuril. Keemissoojus – vedeliku aurustumis-soojus keemistemperatuuril. Aurumise pöördprotsess on kondensee-rumine. Gaasiline aine muutub vedelikuks. Auruvad ka tahked ained – sublimeerumine.

  7. Aurumine ja kondenseerumine Küllastunud veeaur – veeauru max kogus õhus antud temperatuuril. Atmosfääris on korraga umbes 12 900 km³ vett. Kui see vesi korraga maha sajaks, kataks ta kogu maapinna 2,5 cm paksuse kihina. ülesanded kogust 18: 1 - 43

More Related