LASTE ASENDUSHOOLDUSE KVALITEET – kutsealase hariduse ja laste hoolekande võimalus 5. moodul

1. LASTE ASENDUSHOOLDUSE KVALITEET – kutsealase hariduse ja laste hoolekande võimalus 5. moodul KOGUKONNATÖÖ JA ENESEJUHTIMINE

2. KOGUKONNATÖÖ

3. Vajadus tagada lapsele talle sobiv kasvukeskkond sunnib teatud puhkudel kasutama bioloogilisi vanemaid asendavaid institutsioone. Nende tegevuse tõhusust saab tõsta mitmeti sh seadusandlust parandades, spetsialiste koolitades ja motiveerides, institutsioone arendades jne. Kuid vaatamata sellele, kus konkreetselt laps kasvab, toimub see ikkagi teatud sotsiaalses keskkonnas, mida kujundav ja mõjutav üksus võiks olla kogukond. Nimetatud süsteemi rolli asendushoolduse tõhustamisel käsitleb alljärgnev õppematerjal ning kõigepealt mõned teemaga seotud mõisted.

4. Kogukond – inimesed ja/või pered, kes läbi ühiste mälestuste, igapäevaste kontaktide ning tuleviku väljakutsete moodustavad efektiivsemalt koostoimiva süsteemi. Kogukonnatöö – eesmärgistatud, professionaalne tegevus kogukonnas sotsiaalse kapitali kasvatamiseks. Käesoleva teema kontekstis – nii asendushoolduse vajadust ennetav kui ka vastavat teenust tõhustav tegevus. Sotsiaalne kapital – kogukonnaliikmete vahelisel usaldusel ning jagatud väärtustel põhinev koostöövõime ühiste eesmärkide saavutamisel. Asendushooldus – lapse kasvamine asutuses (lastekodus) või hooldusvanemate kodus. Tugipere – lastekodus kasvavale lapsele aeg-ajalt pakutav võimalus viibida hoolivas ja toimetulevas perekonnas.

5. I Ideaal– lapsel on kodus tema vajadustele vastav kasvukeskkond ja asendushooldust ei olegi vaja. Tegelikkuses kõik lapsevanemad ei suuda, ei oska, ei taha või ei saa pakkuda lapsele vajalikku arendavat ja kaitsvat keskkonda. Põhjused võivad paikneda nii peres sees kui ka tulla väljaspoolt sellise tugevusega, et nõrk pere jääb sellele alla. Allpool neist teatud valik.

6. Nõrgad pered Tendents perekondade lagunemisele ohustab laste turvatunnet. Nõrk/lagunev pere vähendab lapse võimalusi saada vajalikku hoolt ja kaitset. Vaesusest, hoolimatusest ja oskamatusest jäävad rahuldamata laste tervise- ja arenguvajadused. Pahatihti on pere ise lapse füüsilise, emotsionaalse ja/või seksuaalse väärkohtlemise paik. Vanemate hõivatusest ja stressist tingitult jääb laps üksi. Sotsiaalselt ebaküpsete vanematega kodu ei loo lapses väärtuste mõõdupuud. Elustiili muutustest tingituna väheneb laste vastupanuvõime haigustele.

7. Kool ei tule toime Kool on distantseerumas kasvatamisest, piirdudes vaid õpetamisega. Kool ei kaitse õpilast: siin leiab aset väärkohtlemine kaaslaste ja õpetajate poolt, sh väiksema sissetulekuga perede laste alavääristamine, vägivald nõrgemate kallal. Pearaha nimel ülepaisutatud klassi õpitingimused kahjustavad tervist ja vähendavad võimalusi individuaalseks tööks, lapse tunnustamiseks. Kool on loobumas koostööst koduga: e-õpilaspäevik ei asenda kodukülastusi, probleemi üleandmine sotsiaaltöötajale ei vähenda vajadust koostöö järele. Õpetajaskond vananeb, alla vajaduse jõuab kooli noori pedagooge.

8. Erivajadusi arvestav õpetamine on vähe diferentseeritud. Tööks erivajadustega lastega loodud internaatkoolid on pigem käitumisprobleemidega õpilaste ärapaigutamise kohad kui sihtrühma rehabilitatsiooniasutused. Kool ei vastuta lapse õpiprotsessis püsimise eest, väljalangemus on suur. Koolide hoolekogude töö on suuresti formaalne. Tundide ja koolibussi vahelise aja veedab palju lapsi omapead. Napib kohti õpilaskodudes, eriti vene keelt kõnelevatele lastele. Osa õppeprogramme on ülepaisutatud ja aine käsitlus käib üle jõu nii lapsele kui tema (isegi kõrgharitud) vanematele juba põhikoolis. Kool kui institutsioon tõrjub edutuid ja probleemseid lapsi, vastupidised näited on vähe. Vähenenud ja ebapiisav on kooli roll klassivälise tegevuse korraldamisel. Klassijuhatajad ja õpetajad on oma kasvatusmuredega tihti üksi; võrgustikutöö ei ole paljudel puhkudel käivitunud. Enamikus koolidest puudub võimalus pääseda sotsiaaltöötaja jutule.

9. Osa meediast toetab tänava mõju Meedia eksponeerib ohtralt vägivalda ning orienteerib enam edule ja lõbule kui perekonna ning humanistlike väärtuste hoidmisele, propageerib vajadustest mittelähtuvat tarbimist – raiskamist, mitte kokkuhoidu. Lapsi/peresid/õpetajaid/sotsiaaltöötajaid käsitlevates lugudes on mõnel puhul kõmu ja müügihuvi tõrjunud kõrvale printsiibi mitte kahjustada last. Etteheidetavale osapoolele ei oakuta võimalust vastulauseks.

10. Ühiskond ei hooli oma rollist Puudub selgelt sõnastatud poliitiline visioon ja avalik mõttevahetus teiseneva ühiskonna sihist, lapse eluks ettevalmistamisel ei ole võtta vajalikku orientiiri. Tänavapildist ja naabruskonnast on kadumas korrale kutsuv möödakäija, anonüümsuse ja mittesekkumise kasv ohustab lapse soovitavas suunas sotsialiseerumist. Orientatsioon kiirele edule ja teistest sõltumatusele toodab individualismi ja vähendab valmisolekut altruismiks ning solidaarsuseks. Võimu teostajate eetilise ja õigusliku hinnanguta jäävad skandaalid, korruptsioon, raiskamine, onupojapoliitika ning sundparteistamine avaliku sektori ametikohtade täitmisel jpm analoogilist on oluliselt nõrgendanud kodu ja kooli kasvatuslikku mõju. Enamasti pole omavalitsustel piisavaid võimalusi pakkumaks tõhusat abi kasvatusraskustes peredele.

11. Puudub riiklik kvaliteedikontroll sotsiaalteenuste osutamise üle lastele/peredele, samuti pole käitumisprobleemidega laste resotsialiseerimist võimaldavad praegused (internaat)koolid kuigivõrd efektiivsed. Enamikus – ja eriti väiksemates omavalitsustes- puudub lastekaitsetöötaja. Vabatahtlik lastekaitse on pigem projektide käivitamise kontor (muidugi ka vajalik tegevus) kui survegrupp ja aktiivne laste õiguste eest seisja. Otsustajad ei pea haridusvaldkonna vajadusi prioriteetideks.

12. A. Iseseisev töö. Loetleda ülal nimetamata jäänud tegureid, mis ka negatiivselt mõjutavad lapse kasvukeskkonda: …………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………… Kokkuvõtteks – lapse vajadus asenduskodu järele on tagajärg. Kogukonnatöö võib seetõttu jagada kaheks: leevendamaks ülalmainitud (ja ka mainimata) põhjuste mõju ning teiseks – tõstmaks nii kodu asendavate institutsioonide (sotsiaalteenuste) kui ka sellega seoses tehtavate otsuste kvaliteeti.

13. II Kogukonnatöö asendushoolduse vajaduse vähendamisel. 2.1. Toetada lapsi kasvatavaid peresid. Riigi tasemel kaitsta perekonda: - kalgi, liberaalse maailmavaate/sotsiaalpoliitikaatomiseeriva mõjueest, - lapse kasvukeskkonda risustava, tarbimist, edu, üleolekut, vägivalda jms propageeriva meedia eest.

14. Iseseisev töö, lisage oma ettepanekud riigile ………………………………………………………………………………… Kuidas saab kogukond mõjutada riigi poliitikat ning meediat? Ettepanekud: …………………………………………………………………………………

15. 2.2. Kohaliku omavalitsuse ülesanded ja võimalused juhtida kohapealset elu nii, et laps saaks kasvada oma bioloogiliste vanemate juures. Materiaalne toetus lastega peredele toetamaks õppevahendite muretsemist, ringides osalemist, transporti, koolitoitu jne. NB - siia kuulub ka kontroll nii riiklike kui kohalike sotsiaaltoetuste sihipärase kasutamise üle. Moraalne toetus. Tugeva kodu, pere-elu ja lastega tegelemise väärtustamine. Sotsiaalteenused peredele, kus olemasolev kasvatuslik suutlikkus ei ole piisav. Eriti oluliseks tuleks pidada erinevate valdkondade spetsialiste kaasavat võrgustikutööd ja selle koordineerimist konkreetset juhtumit haldava juhtumikorraldaja poolt. Tugiisik kasvatusraskustega perele peaks igal puhul olema kättesaadav juba enne lapse suunamist õpilaskodusse või asendushooldusele ning pere toetamine( õpetamine, arendamine, suunamine, kontrollimine jms) peab edasi kestma ka ajal, kui laps ajutiselt elab mujal.

16. Kuna suure osa oma päevast veedab laps haridus- või koolieelses asutustes, siis neis hooliva, sõbraliku keskkonna kujundamisel võib olla määrav mõju nii kodust kui tänavalt lähtuvate negatiivsete mõjude pehmendamisel. Eriti tähtis on lapsevanemate kaasamine nimetatud asutuste juhtimisse hoolekogude kaudu. KOV’e lastekaitse teenistuse tõhusus (sh volitused, motivatsioon, väljaõpe, ressursid jne) ning selle eeldusena munitsipaalpoliitikute arusaamad on võtmetähtsusega.

17. C. Iseseisev töö – mis peaks olema linna/valla tasandil tehtud vähendamaks vajadust asenduskodu järele?. Mis on tänased peamised probleemid? ………………………………………………………………………………… Ja mida saavad ühe konkreetse valla/linna inimesed (kogukond) ise teha, et lapsi ära asenduskodusse ei peaks paigutama? ………………………………..…………………………………………………

18. 2.3. Küla, ühtekuuluv linnaosa on see kogukond, kus tuntakse üksteist ja kus ennetav kogukonnatöö võiks anda suurima efekti nõrkade perede toetamisel nii, et lapsed saaksid tublideks kodanikeks ja tulevasteks pereinimesteks kasvada oma kodus. D. Iseseisev töö. Mida saaksid teha/peaksid tegema naabrid ja teised kogukonna liikmed, et nende keskelelav pere oma lastele piisavalt hea kodu oleks ? …………………………………………………………………………………

19. III Kogukonnatöö asendushooldust toetamas. Kui kõikidele eelnevatele jõupingutustele vaatamata laps ikkagi peab oma bioloogiliste vanematega koos elamise asemel pikemat või lühemat aega kasvama asenduskodus, siis on kogukonnatöö eesmärkideks toetada nii lapsele osutatavat teenust kui ka bioloogilisi vanemaid. Ja et lapse “päris kodu” ning teenuse osutamise koht võivad asuda erinevates kogukondades, on erinevad eesmärgid ja sisu ka toetavatel tegevustel.

20. 3.1. Asenduskodu (vastavat teenust saavat last) toetav kogukonnatöö. Eeltingimuseks on kogukonna kursis hoidmine asendushoolduses toimuvaga. Koos asjaolude pideva selgitamisega ning tagasiside hankimise ja analüüsiga võiks oodatav tulemus olla: • hoidumine sildistamisest, uudishimutsemisest/õelutsemisest a la “miks nad küll selle kasulapse oma perre võtsid, kas tõesti raha pärast?” või “jälle on klubi sein täis soditud, küllap lastekodu omade töö”. • kogukonna poolt pakutavad informatsioon ja toetused/teenused/võimalused on kättesaadavad kõikidele lastele ühtemoodi. • kogukonna liikmete seast on leitud tugipered pakkumaks lastekodus elavatele lastele võimalust veeta nädalavahetused ja/või koolivaheajad perekonnas.

21. kogukonna liikmed teavitavad KOVi sotsiaaltöötajat või lastekaitse spetsialisti ilmingutest, mis võivad viidata asendushooldusel olevate (ja muidugi ka teiste) laste väärkohtlemisele. • kogukonna liikmed on kõikidele lastele solidaarselt tunnustust ning sotsiaalset kontrolli ja eneseteostust pakkuv kasvukeskkond. E. Iseseisev töö: mida veel annaks teha? ……………………………………………………………………

22. 3.2. Asenduskodus elava lapse bioloogilisi vanemaid toetav kogukonnatöö. Arvestades iga lapse vajadust tunda end kuuluvana lähisugulaste ringi on asendushoolduse edukus suuresti sõltuvuses sellest, kuivõrd tugevneb tema bioloogiliste vanemate sotsiaalne aktsepteeritavus ja valmisolek jälle oma lapsele kodu pakkuda. Perekonna senine allakäigu lugu on tavaliselt hästi teada ja luuseri silt talle kõvasti külge jäänud, tõenäoliselt on tolle pere lastega olnud probleeme nii koolis kui tänaval. Ja ometi peavad kogukonna eestvedajad/arvamusliidrid leidma enestes jõudu minna perele (tihti on see üksikema) appi.

23. Solidaarsus võiks väljenduda järgmises: • hoidumine sildistamisest, parastamisest, hukkamõistmisest jne. • takistatakse loomupärase (ja ka õpitud) abituse süvenemist. • on leitud tugiisik toetamaks seda perekonda. • on kohapealseid ettevõtjaid kaasates leitud toetuste asemele aktsepteeritavam sissetuleku allikas, vajadusel ka toetatud töö põhimõtteid rakendades. • kaitstakse perekonda kõmujanuse meedia eest, • tehakse tihedat koostööd KOVi, tööturuameti jt institutsioonide spetsialistidega. • õpetatakse ja aidatakse bioloogilistel vanematel käituda oma asendushooldusel viibiva lapse suhtes nii, et see julgustaks teda ja toetaks asenduskodu püüdlusi. • antakse perekonnast ajutiselt eemaldatud lapsele tunda, et ta kuulub oma päritolu järgsesse kogukonda.

24. F. Iseseisev töö - mida veel annaks teha? …………………………………………………………………………………

26. Kokkuvõtteks. Laps on nii oma kodus kasvades kui asendushooldusel olles osa teda ümbritsevast kogukonnast. See võib oma hoiakutes ja reaktsioonides olla tõrjuv, ükskõikne või hooliv. Neist vaid viimane omab positiivset kasvatavat mõju – st kogukonnatöö strateegiline eesmärk on ühist elukeskkonda jagavate inimeste sidususe ja koostöövõime tõstmine koos sotsiaalse vastutustunde arendamisega.

27. Soovitatav kirjandus Colton, M. jt (2001) An introduction to Working with Children. Palgrave. Pp 167 – 213. Fukuyama, F. (2001) Sotsiaalne Kapital ajakirja Direktor maikuu lugemislisas. Hill, M. toim. (2000) Local Authority Social Services,Blackwell. Pp 68 -80. Medar, M., Medar, E. (2007) Riigi ja kohalike omavalitsuste poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja –teenused. TÜ Kirjastus. Lk 38 - 56. Ojala, I. (2002) Asendusema ja olematud lapsed. Logos. Parve, V. (2008) Külaseltsid – hoolekande kasutamata ressurss ajakirjas Sotsiaaltöö nr 1 Siplane, A. (2005) Eesti kasulaps 2005. Eesti Kasuperede Liit. Siplane, A. (2006) Kasulaps iseseisvas elus. Eesti kasuperede Liit. Soonets, R. jt (2007) Lapse väärkohtlemine II. Tartu.