LASTE ASENDUSHOOLDUSE KVALITEET – kutsealase hariduse ja laste hoolekande võimalus 5. moodul

1. LASTE ASENDUSHOOLDUSE KVALITEET – kutsealase hariduse ja laste hoolekande võimalus 5. moodul KOGUKONNATÖÖ JA ENESEJUHTIMINE

2. RISKIHINDAMINE

3. Riski definitsioon Tõenäosus, et toimub mingi sündmus, millel on võimalikud kahjulikud/ kasulikud tagajärjed inimeselel enesele või teistele

4. Riskijuhtimise korra eesmärk on: • riskihindamise ja sekkumiste kaudu inimesele endale või ühiskonnale tekitatava kahju ennetamine või vähendamine • suurendada turvalisust ühiskonnas • ära tunda, ennetada ja aidata riski juhtida

5. Risk kui nähtus • Mida saab määratleda kavandatud tegevusest / tegevusetusest sündiva tõenäolise kasu ja tõenäolise kahju võrdlemise ning tasakaalustamise kaudu • Kus eesmärgiks on suurendada tõenäolise kasu ja vähendada tõenäolise tõsise kahju teket

6. Riskihindamine ja -juhtimise tegevussammud • Riskihindamine (nt andmelehe täitmine ja riskinäitajate hindamine) • Riskijuhtimise plaani koostamine • Riskijuhtimise plaani täitmine, täitmise kontroll • Vajadusel plaani täiendamine/muutmine

7. Riskihindamine • Teatud käitumise võimalike tagajärgede kohta informatsiooni kogumine ja analüüs • Isikuga seonduvate spetsiifiliste riskitegurite ja nende võimaliku esinemise konteksti tuvastamine • Järjepidev protsess (kuna nii keskkonna tingimused kui ka isik muutub) • Protsess hindamaks tõenäosust, et isik/olukord kahjustab last praegu või tulevikus.

8. Riski määr Riski puhul on kaks muutujat: • Tulemus, mis võib olla kasulik või kahjulik • Tõenäsus, mis võib olla kõrge või madal RISK = TULEMUS x TÕENÄOSUS AJAFAKTOR

9. Riskihindamine • On pidev protsess, riskiindikaatorite muutumisel / ilmnemisel toimub riskiplaani ümbervaatamine • Toimub üldise teenuse planeerimise raames, on vaid üks osa üldises hindamise protsessis

10. Riskihindamise etapid/liigid laste hoolekandes • Ennetav riskihindamine • Esmane riskihindamine • Pikaajaline riskihindamine

11. Ennetav riskihindamine Eesmärgiks on ettte näha ja ennetada lapsele suunatud riske ühiskonnas nö riskiperede määratlemine ning neile suunatud teenuste osutamise kaudu

12. Esmane riskihindamine Eesmärgiks riskijuhtumite tuvastamine ning väljaselgitamine, kes on selle eest vastutav ja milline on riski taasesinemise tõenäsus juhul kui olukorda ei sekkuta

13. Esmase riskihindamise protsess • Määratlemine, millega on tegemist? (kahtlus, tõendatud väärkohtlemine või hooletussejätmine) • Faktide kogumine • Otsuse langetamine lapse turvalisuse (võimaliku edaspidise riskiolukorra) osas

14. Oluline informatsiooni kogumisel • Millise väärkohtlemise või selle esinemise tõenäosusega on tegemst? • Millal oli tõendusmaterjalide põhjal toimumise aeg? • Mis tingimustes see väidetavalt toimus? • Kes oli väidetav väärkohtleja ja kas ta eitab toimunut? • Kas oli sündmusel tunnistajaid (sõltuvalt toimumisest peres või väljaspool perekonda)? • Milline on pere teise vanema suhtumine toimunusse/toimuvasse, kes ei väärkohelnud last? • Kuidas tagatakse lapsele turvalisus?

15. Pikaajaline riskihindamine • Keskmes on riski maandamiseks või ennetamiseks ettevõetud meetmete rakendamise tulemuslikkuse hindamine • Eesmärgiks on riski vähendamine mitte selle ellimineerimine • Hindamine on seotud sekkumisega

16. Riskihindamise kvaliteet Riskihindamise kvaliteet sõltub kättesaadava info hulgast ja kvaliteedist! • Intervjuu kliendiga • “Informaatorid”- lähedased, võrgustik • Dokumentaalsed tõendid • Vaatlus

17. Riskihindamine. Teabeallikate kasutamine • Maksimaalne taustiformatsiooni kogumine enne hindamist – isiku minevik, tema poolt öeldu, käitumise ja seisundi vaatlus, lahknevused öeldu ja vaatlusinfo vahel, psühholoogilised ja füsioloogilised testid, meditsiiniline vaatlus • Klienditöö täpne ja detailne dokumenteerimine • Tihedad kontaktid ning selge tavitamiskord kõigi kliendiga seotud inimeste vahel

18. Teabe dokumeteerimine Kliendi toimikus peab olema registreeritud: • Tuvastatud riskid ja sellekohased tõendid, oht elule või tervisele. Tähelepanu tuleb pöörata mitte üksnes tehtud kahjul vaid ka potensiaalsele kahjule • Riski juhtimise plaan/tegevuskava • Plaaniga seotud isikute/asutuste andmed • Läbivaatamise kuupäev • Regulaarsed sissekanded plaani täitmise osas

19. Riskijuhtimine • Riskijuhtimine tähendab riskihindamise protsessis tuvastatud kahjutekitamise riski juhtimist • Riski juhtimise instrumendid: - riskijuhtimise plaan - tööjuhendamine ja supervisioon otseselt kliendiga tegelevale personalile

20. Riskijuhtimise plaan • Plaani koostamisse kaasata võimalusel kõik osapooled sh laps ja tema vanemad • Määrata kindlaks plaani kestus • Määrata kindlaks iga tegevuse eest vastutaja • Kirjeldada selle süsteemi jälgimist, määrata järelevalve eest vastutajad, mis võimaldaks vajadusel sekkuda

21. Riskijuhtimine on kõige efektiivsem kui siis, kui seda toetab: • Info jagamine asutuse sees ja asutuste vahel • Mitme asutuse puhul on rollid/ vastutus selgelt mõistetud ja kokku lepitud • Riskihindamise ja juhtimise koolitus • Jagatud vastutus, selge struktuur ja selge aruandluse kord

22. Riskijuhtimise vajalikkus: Õige riski juhtimine: - tõstab kliendi iseseisvust ja lapse turvalisust - suurendab valikuvõimalusi ja osalust - aitab võidela “sildistamise” ja sotsiaalse eraldatuse vastu