Eesti tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs

1. Eesti tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs Andres Võrk (PRAXIS, TÜ) Maris Jesse (PRAXIS) Indrek Roostalu (PRAXIS, TÜ) Tarmo Jüristo (LHV)

2. Jätkusuutlikkus meie töös • Tervishoiu rahastamissüsteem on jätkusuutlik, kui ühiskond on majanduslikult ja sotsiaalselt võimeline katma tulevikus kulud, mis on vajalikud ühiskonna vajadusi rahuldava tervishoiuteenuste taseme saavutamiseks. • Majanduslik jätkusuutlikkus • Oma majanduse võime piisavaid ressursse luua • Sotsiaalne (poliitiline) jätkusuutlikkus • ühiskonna rahulolu tervishoiu rahastamise viiside ja tasemega • Ühiskonna vajadus • Objektiivsed tegurid (haigestumus) • Eelistused ja ootused tervishoiule

3. Jätkusuutlikkuse mõjutegurid JÄTKU-SUUTLIKKUS TULUD KULUD • Ravikindlustusmaks • maksubaas • - maksumäärad • Vajadus • - Rahva tervis • Rahva vanus • Eelistused Tervishoiupoliitika • Erasektori panus • tulude areng (keskmine, jaotus) • omaosalus Tööpoliitika Rahvastikupoliitika • Hinnad • Ressursside hinnad • Tervishoiusektori efektiivsus Eelarve- ja maksu- poliitika Muu REA ja KOV panus

4. Töö ülesanded • Anda hinnang Eesti tervishoiu rahastamisele rahvusvahelises võrdluses • Tausta-analüüs: kus asetseme? • Analüüsida seniste rahastamisallikate dünaamikat ja osakaalu tervishoiu kogukuludes (1998-2003) • Kas tervishoiu rahastamine on vähenenud või suurenenud? Miks? Omaosaluse mõju leibkondadele? • Simulatsioon kohustusliku ravikindlustuse laekumise kohta aastani 2050 • Kas on oodata ravikindlustuse rahade kasvu või kahanemist? • Anda hinnang tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkusele • Kas praegune süsteem on jätkusuutlik?

5. Tervishoiu kogukulud SKPs on olnud suhteliselt stabiilsed Allikas: Sotsiaalministeerium: Tervishoiu kogukulud, Statistikaamet

6. Rikkamatel riikidel suhteliselt suuremad kulud; % SKPst varieerub samal rikkuse tasemelEesti ei ole erand Allikas: European Health for All Database, WHO/Europe

7. Eestis avaliku sektori roll tervishoiu finantseerimisel keskmine Allikas: WHO, 2004

8. Avaliku sektori fookus tervishoiult kõrvale nihkunud Allikas: European Health for All Database, WHO/Europe; Sotsiaalministeerium; Eesti Pank

9. Tervishoiukulude finantseerimise struktuur Allikas: Sotsiaalministeerium

10. Tervishoiukulude osakaal leibkondade kogukuludes kasvab Eestis Allikas: Statistikaamet, Eurostat

11. 15% 12% 9% Suurte kuludega leibkondade osakaal 6% 3% 0% I - vaeseim II III IV V - rikkaim Kulukvintiilid 1995 2001 2002 Suurte tervishoiukuludega leibkondade osakaal kasvab(Suured kulud: peale minimaalse toidukorvi arvestamist üle 20% kuludest tervishoiule) Allikas: Habicht jt 2005

12. Pikaajalist arengut mõjutavad tegurid • Rahvastiku areng • Vahepealne väga madal sündimus • Sündimuse mõõdukas tõus • Oodatava eluea tõus

13. Rahvastik kahaneb ja vananeb Rahvastiku soovanuskoosseis: prognoos aastani 2050 Allikas: ESA, PRAXIS

14. Pikaajalist arengut mõjutavad tegurid • Rahvastiku areng • Vahepealne väga madal sündimus • Sündimuse mõõdukas tõus • Oodatava eluea tõus • Tööturu areng • Potentsiaal hõivemäärade tõusuks • Hõivatute osakaal rahvastikus võib tõusta lähiaastail laulva revolutsiooni põlvkonna tõttu • Majandusarengud • Produktiivsuse ja hinnataseme konvergeerumine arenenud riikide tasemele

15. Tulude laekumine • Ravikindlustuse laekumine sõltub rahvastiku- ja majandusarengust • hõivatute arv oluline • REA ja KOV panus poliitiline otsus • Raske prognoosida • Inimeste omaosalus samuti poliitiline otsus • Omaosaluse suurendamisel piirid • Tervishoiukulude jaotus väga ebaühtlane • Eesti leibkondades kulude osakaal tervishoiule EL15 keskmisel tasemel

16. Jätkusuutlikkuse mõjutegurid JÄTKU-SUUTLIKKUS TULUD KULUD • Ravikindlustusmaks • maksubaas • - maksumäärad • Vajadus • - Rahva tervis • Rahva vanus • Eelistused Tervishoiupoliitika • Erasektori panus • tulude areng (keskmine, jaotus) • omaosalus Tööpoliitika Rahvastikupoliitika • Hinnad • Ressursside hinnad • Tervishoiusektori efektiivsus Eelarve- ja maksu- poliitika Muu REA ja KOV panus

17. 115.0 110.0 105.0 100.0 95.0 90.0 85.0 80.0 1995 2000 2005 2010 2015 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2050 Aasta Konstantne hõive Kasvav hõive Konstantne hõive, 14% ravik. maks Ravikindlustuse laekumine inimese kohta(võrreldes keskmise palgaga, 2004. aasta=100) Allikas: ESA; Praxise arvutused

18. Hindasid mõjutavad tegurid • Tervishoiu hinnatase suhteliselt (võrreldes üldise hinnatasemega) madalam kui EL15s • Hinnakasv kiirem kui THI • Ka Euroopas kasvavad hinnad tervishoius kiiremini kui keskmiselt • Palkade kasv viimastel aastatel kiirem • Sisemine tervishoiutöötajate surve • Lähisriikide tööturgude surve • Tehnoloogia kiire areng • Raske hinnata – kallim kuid efektiivsem

19. Hinnang jätkusuutlikkusele (1) • Sotsiaalne/poliitiline jätkusuutlikkus • Rahulolematus tervishoiu osas on suurenenud (ootused, vajadus) • Reaalselt tervishoiukulud on suurenenud vähe • Ainult tööjõu maksustamine suurendab pingeid ühiskonnas • Praegune finantseerimisskeem ei suurenda % SKPst (ei vähenda erinevust EL15-ga ka rikkuse kasvades)

20. Hinnang jätkusuutlikkusele (2) • Majanduslik jätkusuutlikkus • Rahvastiku vananemine • Nõudlus tervishoiuteenuste järele kasvab • Sh elukvaliteeti tõstvad teenused • Tööjõu suhteline osakaal väheneb • Tööjõu maksustamisele tuginev finantseerimine pikaajaliselt viib langusele • Ravikindlustuse laekumine inimese kohta võib kasvada lähiaastail, alaneb aastast 2015-2020 • Probleem süveneb, kui tervishoius kasvavad hinnad kiiremini kui keskmine palk

21. Kokkuvõtvalt • Avaliku sektori osakaal (HK, REA, KOV) tervishoiu finantseerimisel on vähenenud 1998-2003 • Senine tase on suudetud säilitada inimeste omaosaluse suurendamisega • On suurendanud leibkondade vaesusriski • Ravikindlustuse reaalne laekumine inimese kohta võib suureneda ca aastani 2015-2020, pärast seda alanemine tingituna hõivatute suhtelisest vähenemisest • Mittetöötavate eakate osakaal rahvastikus suureneb pikaajaliselt • Tervishoiukulude tõus • Tervishoiuteenuste hindade tõus kiirem üldisest hinnatõusust • Palgasurve, tehnoloogia areng, elukvaliteeti tõstvate teenuste suurenemine • Senise ressursside pikaajalise taseme säilitamiseks • A) suurendada REA ja KOV osakaalu • B) laiendada maksubaasi tööjõu maksustamisest väljapoole

22. Tänan tähelepanu eest!

23. Eesti tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs Andres Võrk (PRAXIS, TÜ) Maris Jesse (PRAXIS) Indrek Roostalu (PRAXIS, TÜ) Tarmo Jüristo (LHV)