“Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”

1. “Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel” Kaisa Rahuoja

2. Sissejuhatus • Oma töös uurisin ühe inimese näitel, kuidas ajutiselt Eestisse saabuja omandab eesti keelt, mis valmistab talle raskusi ja milline on tema sõnavara. Lisaks grammatilistele küsimustele pöörasin tähelepanu ka sellele, kuidas võõramaalane kohaneb eesti kultuuriga, mis talle meeldib ja mida ta võõrastab. Kaisa Rahuoja

3. Miks valisin selle teema? • Uuritav on 17-aastane Slovakkiast pärit tütarlaps, kelle nimi on Daniela Botikova. • Daniela oli 2008/09 õppeaastal Kuusalu Keskkooli 11. b õpilane. • Daniela emakeel on slovaki keel. • Slovaki keel kuulub Indo-Euroopa keelkonda, lääne-slaavi keelte hulka. Kaisa Rahuoja

4. Miks valisin sellise teema? Kaisa Rahuoja

5. Miks valisin sellise teema? (järg) • Huvitav, uudne lähenemine • Isiklik teemakäsitlus • Uued rahvusvahelised tutvused,kokkupuude võõra kultuuriga • Huvi selle vastu, kuidas välismaalased eesti keelde ja kultuuri suhtuvad Kaisa Rahuoja

6. Uurimustöö etapid • Intervjuud Danielaga – lindistamine ( 3x) • Intervjuu Daniela eesti keele õpetajaga • Lindistusandmete analüüs ja järelduste tegemine – must töö. • Tekstilise osa kirjutamine • Töö tehniline viimistlemine ja korrektsuse tagamine Kaisa Rahuoja

7. Töö struktuur • Vahetusõpilase eesti keel 1.1. Keeleoskuse hindamisest 1.2. Foneetika ja grammatika 1.3. Sõnavara 2. Vahetusõpilase eesti meel 2.1. Kohanemine võõra kultuuriga 2.2. Eesti ja eestlus välismaalase pilgu läbi 3. Tuleviku tuuled 4. Kokkuvõte Kaisa Rahuoja

8. Vahetusõpilase eesti keel • Uurimustöös pole põhjalikult kajastatud uuritava kirjutamis- või lugemisoskust, vaid on keskendutud just suulisele väljendusele. Eksamikeskuse enesehindamise skaala põhjal hindab Daniela ise oma võimeid järgmiselt, mõistmine: kuulamine B2, lugemine B1, rääkimine: suhtlus B2, suuline esitlus B1, kirjutamine A2. Kaisa Rahuoja

9. Kõige raskem • Käänded – eriti mitmuses “Mul ei ole loomad.” • nud/tud tegevusnimed jm tegusõnalõpud “ Ma ei teadsin” • Väike sõnavara – eestlaste suuline kõne on sünonüümivaene ja üheülbaline Kaisa Rahuoja

10. Tüüpilised vead • Jagasin vead järgmistesse kategooriatesse: • Foneetika - täishäälikute ja sulghäälikute hääldus erineb eestlaslikust. • Käänamine – Nimisõna jääb käänamata. • Tegusõna – sarnase tähendusega sõnadega eksimine. • Eitus – moodustab lisades jaatavale vormile vaid ´ei´ või ´mitte´. • Ajad – eri lausepooltes erinev aeg. • Sõnastus - vale sõnade järjekord lauses. • Ühildumine – lauseliikmete arv ei ühildu. Kaisa Rahuoja

11. Tüüpilised vead • Jooksen – juuksen; aga- g-häälik heliline. • Kohtusin seal oma sõbrad; Mul ei ole loomad. • Ma ei teadsin; peadsin • Ma ei olen õppinud; ma ei teadsin • Ma arvasin,et rohkem inimesi tuli • vaheaeg sügis – omadussõna nimisõna ees. • Kool, kus mu sõbrad õpib. Kaisa Rahuoja

12. Suuline kõne • Vestlused toimusid: • 19.10.2008 • 09.11.2008 • 29.11.2008. Kaisa Rahuoja

13. Sõnavara I vestluses • Nimisõnad: nimi, aasta, kodu, Slovakkia, siin, Kuusalu, viiul, Eesti, keel, vend, õde, nüüd, ülikool, Brno, vanemad, õpetaja, loom, kass, kool, matemaatika, tund, inglise, saksa, vene, , Kolgaküla, bänd, isa, sõber, muusika, Tallinn, päev, kord, nädal, alguses, paar, direktor, õpilane, raamat. • Tegusõnad:olema, pärit olema, meeldima, mängima, teadma, oskama, lugema, õppima, hüppama, hammustama, käima, kohtuma, tegema, jooksma, pidama, arvama. • Omadussõnad:hästi, raske, halb, tore, sarnane, parem, väike, vana, suur. • Asesõnad:mina, palju, see, kas, mis, eile, nad. • Arvsõnad:seitseteist, üheksateist kolm, teine. • Muud sõnad:ja, ka, nii, peale, sest, kõik, ainult, aga, natukene, pärast, iga, väga, tagasi. Kaisa Rahuoja

14. 2. Kohanemine võõra kultuuriga • Eestlased hoiavad omaette… • …söövad väga palju liha. • Kohanemist raskendasid ka keelebarjäär ja koduigatsus Kaisa Rahuoja

15. Koolielu Daniela lõi kaasa mitmetel kooliüritustel: • Kooliballi korraldamine • Spordivõistlused • Esinemised koolikooriga • Muusikalised etteasted erinevatel üritustel • Lisaks käis muusikakoolis ja pilliorkestris. Kaisa Rahuoja

16. Eestist ja eestlusest • „Kõik eestlased on patrioodid! Väga uhked selle üle, kus nad sündinud on . Minu maal küll keegi ei kuuluta seda. Võib-olla ainult vanad inimesed.“ • „Ma ei osanud siis ju peaaegu üldse eesti keelt, aga ma ümisesin lauludele kaasa.” - osalemisest öölaulupeol. • Tüüpiline eestlane on neiu arvates sihikindel, töökas ja väljakujunenud isikliku arvamusega. Kaisa Rahuoja

17. 3. Tuleviku tuuled • Daniela tahab: • Rakendada eesti keele oskust YFU vabatahtlikuna, • Õppida arstiks • Eesti sõpradega ühendust pidada Kaisa Rahuoja

18. Järeldused • Vahetusõpilase keeles edasijõudmine sõltub suurel määral tema õpihimust ja huvist külastatava maa vastu. Loomulikult lisanduvad sellele ka iga inimese vaimse võimekuse potentsiaal ja muud eritingimused, mistõttu pole uurimusest kasumlik teha väga üldistavaid järeldusi. Kaisa Rahuoja

19. Vahetusõpilase programmi raames, mis keskendub eelkõige võõra kultuuri tundmaõppimisele ja elementaarse keeleoskuse saavutamisele, ei tasu loota suuri edusamme külastatava maa keele grammatika ja kirjutamisoskuse arenemisele, kui sellele väljaspool programmi lisatähelepanu ei pöörata, sest keele areng toimub peamiselt kuulamisel ja meelde jätmisel. Lugemisoskus kujuneb rahuldav. Kaisa Rahuoja

20. Sõnade hääldus ei saavuta emakeelekõnelejale omast puhtust, kõlama jääb aktsent, mis küll aja jooksul leevendub. • Kõige raskem on vahetusõpilasel omandada eesti keele käänetesüsteemi, tegusõnade erinevaid funktsioone ja nüansirohket omadussõnavara. Probleeme võib tekkida ka sarnase tähenduse või sarnase kõlaga sõnade eristamisel. Kaisa Rahuoja

21. Võõra kultuuriga kohanemine on keeruline ja väga individuaalne protsess, milles vahetusõpilane toetub valdavalt korraldavalt organisatsioonilt saadud toetusele ja infole. Kohalikelt oodatakse avameelsust ja lahkust, aga midagi spetsiifilisemat nad kultuurišoki leevendamiseks tavaliselt teha ei saa. • Kool ja perekond mängivad vahetusõpilase elus kõige suuremat rolli, seetõttu tuleb ka neid enne külalise saabumist põhjalikult ette valmistada. Seegi on korraldava organisatsiooni ülesanne. Kaisa Rahuoja

22. Vahetusõpilane tahab edaspidises elus kasutada oma eesti keele oskust vabatahtlikuna. Seetõttu võib teda pidada eesti kultuuri edendajaks välismaal ja inimeseks, kes suunab edaspidigi inimesi Eestiga tutvust tegema. Seetõttu peaks eestlased südameasjaks võtma välismaalase õiglase ja sõbraliku kohtlemise, sest tekkinud kontaktid on kasulikud nii Eesti riigile kui üksikisikutele. Kaisa Rahuoja

23. Tänan kuulamast! Kaisa Rahuoja