Paljukultuurilise Eesti ilu ja valu

2. PaljukultuuriliseEesti ilu ja valu Anu Realo Tartu Ülikool

3. Ettekande põhiteemad • Kas Eesti on paljukultuuriline riik? • Millised on Eestis elavate inimeste väärtushinnangud ja kuidas need on viimase kümnendi jooksul muutunud? • Millised on Eesti ja eestlased teiste rahvuste pilgu läbi?

4. 1. KAS EESTI ONPALJUKULTUURILINE RIIK?

5. JAH Objektiivselt Kas Eesti on paljukultuuriline riik?

6. Millised rahvused Eestis elavad? Kokku 142 rahvuse esindajaid, neist umbes poolte ehk 72 rahvuse puhul vähem kui 10 inimest Allikas: Eesti Statistikaamet 2004 (seisuga 31.03.2000)

7. 20% elanikkonnast eestlased 54% elanikkonnast eestlased 98% elanikkonnast eestlased

8. JAH EI Objektiivselt Subjektiivselt Kas Eesti on paljukultuuriline riik?

9. Eestlaste osakaal rahvastikus 2000

10. Eesti elanikkonna emakeel 2000

11. Eesti elanikkonna võõrkeelte kasutus 2003(kasutab pidevalt/aegajalt)

12. Eesti elanikkonna võõrkeelte oskus 2003(Saab aru/räägib-loeb/valdab vabalt)

13. Telekanalite vaatamine Eestis 2003

16. Kokkuvõte (1) • Hoolimata sellest, et Eestis elab 142 rahvuse esindajaid, ei näi Eesti paljukultuurilise riigina.Üldiselt elavad siin vaid eestlased, ja mõnel juhul ka mitte-eestlased (kelle all enamasti peetakse silmas venekeelset elanikkonda).

17. 2. MILLISED ON EESTIS ELAVATE INIMESTE VÄÄRTUSED PRAEGU JA KÜMME AASTAT TAGASI?

18. World Values Survey www.worldvaluessurvey.org

19. World Values Survey The World Values Surveyon sotsiokultuurilise ja poliitilise muutuse ülemaailmne uuring, mida viiakse läbi maailma juhtivates ülikoolides töötavate uurijate võrgustiku poolt. Uurimuses osalevad rahvuslikult esinduslikud valimid ligi 80 riigist kõigilt kuuelt asustatud kontinendilt. Alates 1981. aastast on läbi viidud neli uurimuste lainet (viimane 1999-2001), mis võimaldavad täpseid võrdlusi nii ajalises kui kultuurilises lõikes. Prof Ronald Inglehart University of Michigan, USA

20. Ingleharti väärtuste skeem

21. Traditsioonilisus vs ilmalikkus-ratsionaalsus Eestis, sarnaselt Skandinaavia maadele … • ei rõhutata religiooni tähtsust, • peetakse oluliseks individualistlikke püüdlusi, mitte sotsiaalset konformsust, • ei usuta, et on olemas absoluutne hea ja absoluutne halb, • ei peeta oluliseks autoriteedile allumist, • ollakse madalama rahvusliku uhkusega, • ei ole perekonnal keskne roll: elu peamine eesmärk ei ole saavutada oma vanemate uhkust ja rahulolu oma tegude üle.

22. Ellujääminevs eneseväljendus Eestis, nagu ka teistes eks-kommunistlikes maades … • on suhteliselt madal subjektiivse heaolu tase, • inimestel on viletsam tervis, • ei usaldata eriti üksteist, • ollakse suhteliselt ebatolerantsed teiste gruppide suhtes, • valitseb sooline ebavõrdsus, • rõhutatakse materialistlikke väärtusi, • on madal keskkonnakaitsealane aktiivsus ja teadlikkus, • kasin poliitiline aktiivsus ja Isikliku vastutus.

23. Kolm tähtsaimat asja elus (märts 2004) 1. töö 2. puhkus 3. haridus 1. töö 2. elukaaslane 3. haridus 1. töö 2. haridus 3. elukaaslane 1. puhkus 2. kodu 3. heategevus 1. vaba aeg 2. puhkus 3. meelelahutus 1. heategevus 2. sõbrad 3. vaba aeg

24. Kolm tähtsaimat asja elus (märts 2004) 1. töö 2. puhkus 3. haridus 1. töö 2. elukaaslane 3. haridus 1. töö 2. haridus 3. elukaaslane 1. puhkus 2. kodu 3. heategevus 1. vaba aeg 2. puhkus 3. meelelahutus 1. heategevus 2. sõbrad 3. vaba aeg

25. Kolm tähtsaimat asja elus (märts 2004) 1. töö 2. puhkus 3. haridus 1. töö 2. elukaaslane 3. haridus 1. töö 2. haridus 3. elukaaslane 1. puhkus 2. kodu 3. heategevus 1. vaba aeg 2. puhkus 3. meelelahutus 1. heategevus 2. sõbrad 3. vaba aeg

26. Kuidas ja kas väärtused muutuvad?

27. Eesti elanike väärtushinnangudaastail 1991-1995 BALTCOMi uurimus:Väärtuste muutus Eestis 1991-1995 Lauristin, M., Vihalemm, P., Rosengren, K. E., Weibull, L. (1997) (toim).Return to the Western world. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

28. Eestlaste väärtushinnangud 2003 Mina.Maailm.Meedia uurimus:Eesti elavik 21. sajandi algul (jaanuar 2003) Kalmus, V., Lauristin, M., & Pruulmann-Vengerfeldt (2004) (toim.). Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

29. Eestlaste väärtushinnangud 1991-2003 Allikas: BALTCOM; MeeMa

30. Eesti-venelaste väärtushinnangud 1991-2003 Allikas: BALTCOM; MeeMa

31. Eesti elanike väärtushinnangud 2003 Allikas: MeeMa

32. Eluga rahuolu % Euroopas 2003-2004 Allikas: Eurobarometer

33. +17% Eluga rahuolu % Euroopas 2003-2004 Allikas: Eurobarometer

34. Elu läheb järgmise 12 kuu jooksul paremaks Allikas: Eurobarometer

35. +17% Elu läheb järgmise 12 kuu jooksul paremaks Allikas: Eurobarometer

36. Kokkuvõte (2) • Aastatel 1991-2003 on Eesti elanike jaoks muutunud olulisemaks väärtused, mida iseloomustab püüd nautlemisele ja enesekehtestamisele. • Võrreldes eestlastega, on Eesti venekeelse elanikkonna väärtused aastatel 1991-2003 teinud läbi suurema muutuse. • Eestlaste väärtushinnangud tegid läbi olulise muutuse taasiseseisvuse algperioodil (1991-1995), viimase kaheksa aasta jooksul on väärtused püsinud suhteliselt stabiilsetena. • Lähiaastad võiksid kaasa tuua nihke usalduse, heaolu, tolerantsuse ning teiste post-materialistlike väärtuste suunas.

37. 3. MILLISED ON EESTI JA EESTLASED TEISTE RAHVUSTE PILGU LÄBI?

41. “ … Üldiselt arvab Eestis töötav sakslane, et siin veedetud aeg on üks osa tema elu “kullafondist”, kuigi siin on hoolimatud ja tuimad inimesed ning halb leib. Ilmselt kaaluvad Eestiga seonduvad sümbolid ja assotsiatsioonid need negatiivsed pooled siiski üles. Kui palusin Paulil kiiresti nimetada Eesti ja eestlastega seonduvaid märksõnu, nimetas ta lehmi, puid ja kauneid naisi …” (Kaari Kiitsak-Prikk, 2004) “… Pärast suvevaheaega naaseb Minna jälle tagasi Tartusse jätkama oma õpinguid. Tal on jäänud veel kaks aastat õppida. “Pärast Soomes veedetud suve igatsen juba siinse rahuliku elu järele,” ütleb Minna ning lisab: “Mulle tundub, et taevas on Eestis sinisem kui mujal. Sama sinine nagu Navitrolla maalidel.” Sellega väljendab Minna ilu, mille ta on Eestis tabanud, aga mis on veel paljudele soomlastele tabamata.” (Mona Louhisola, 2000)

42. Kommunikatsioonivõimetu eestlane “… Alati kui küsid “Kuidas läheb?”, tuleb vastuseks: “Normaalselt.” Inimesed suudavad rääkida ilmast, seenelkäigust ja see ongi kõik. Selline tüüpiline tore dialoog: Rasmus: “Mida nädalavahetusel tegid?” Eestlane: “Suusatamas käisin.” Rasmus: “Oo, vahva, kas pere oli kah kaasas?” Eestlane: “Jah.” Rasmus: “Oli mõnus lumi?” Eestlane: “Normaalne.” Rasmus (tunneb juba end päris idioodina): “Kas olid valgustatud rajad?” Eestlane: “Vist jah.” Rasmuse meelest hakkadki sellise vestluse käigus idiootseid küsimusi esitama ning tunned ennast kohutavalt rumalana. Talle tundub, et ka peredes ei suhelda omavahel, ei räägita asju lõpuni ning tulemuseks ongi lahutused ja enesetapud …” (Anu Kivilo, 2004)

43. Eesti töökultuur “ … Kirjeldades oma muljeid Eesti töö­elust, ütleb ta viisakalt, et töötamine Eestis on olnud mitmes mõttes huvitav kogemus. Peale organisatsiooniliste erinevuste, nt struktuuris ja rahastamises, toob Brenda peamise aspektina välja vähese kommunikatsiooni. “Ameerikas on meil alati regulaarsed koosolekud, nõupidamised. Minu jaoks on see nii loomulik. Siin [Eestis] töötame seitsmekesi kahetoalises kontoris, käimas on mitmed projektid ja üritused, aga ikka ei tea, mida teine teeb. Ei ole arutelusid projektide käigu kohta, ei ajurünnakuid, ideede vahetust jne. Minu ettepanek hakata korraldama regulaarseid koosolekuid kukkus läbi, kuna enamik töötajatest arvas, et see toob kaasa uut tööd. …” (Eha Paas, 2001)

44. Eestlane kui ideaalne tööloom “Positiivsena toob Rasmus välja eestlaste usaldusväärsuse. Nimelt ei ole ta pidanud ühegi kultuuriasutusega tegema ühtegi kirjalikku lepingut mingite ürituste korraldamise asjus. Ja kõik on toiminud. Samuti imestab ta, kuidas ta võib pühapäeval helistada vabalt ükskõik millise ministeeriumi ametnikule, et see aitaks tolliprobleeme lahen­dada ja et mingi küsimuseta helistatakse kuni ministriteni välja, et asi korda saaks. Kõigil on mobiilid 24 tundi sees ning kõik võtavad seda iseenesestmõistetavalt. “Kas pole ideaalne maa, kus tööd ja karjääri teha?” …” (Anu Kivilo, 2004)

45. Kiiduväärt punktuaalsus “…ainuke asi, mida Paul sooviks Eestist lahkudes endaga kaasa viia ja mida õppida, on täpsus, punktuaalsus. Ta on juba hakanud nautima õigel ajal algavaid kohtumisi, korralikult ja põhjalikult järjestatud dokumente, faktiparandusi jutu sees. …” (Kaari Kiitsak-Prikk, 2004)

46. Kokkuvõte (3) • See, kuidas teist rahvast ja kultuuri nähakse, sõltub paljuski vaatleja päritolumaast, tema väärtushinnangutest, eelnevast elukogemusest. • Üks, millest pea kõik lood räägivad, on eestlaste suletus, külmus, reserveeritus, omaette hoidmine ehk “nagu kiht jääd.” Lugudest koorub välja üksmeelne peegelpilt kurbkurjade nägudega maailma ja iseendid tõsiselt võtvatest inimestest. • Kes jääkihist läbi murda suudavad, tõlgendavad seda tagantjärele mõnikord ka positiivses kontekstis: kui otsekohesesust, siirust ja tagasihoidlikkust. Ehkki väike naeratus ja veidi enam avatust ei teeks ka otsekohesuse juures halba.

47. Eesti sisemine ilu ja valu “… Nüüdseks peab ta Eestit väga kauniks maaks, iseloomustades seda kui enesessetõmbunud ilu. Seda maad peab õppima tundma ning peab olema aega jälgida. /…/ Mis Rasmust aga tõeliselt häirib, on see, kuidas me ise ei hoia oma loodust, kuigi me selle ilust nii kõlava­sõnaliselt räägime. Me püüame jätta teistele pilti, et oleme looduserahvas ja hoolime loodusest väga. “Aga miks on siis metsa all nii palju rämpsu, alates minemavisatud külmkappidest ja lõpetades mätta alla pistetud plastmassist Coca-cola pudeliteni!?” küsib ta emotsionaalselt …”” (Anu Kivilo, 2004)

48. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!