ABIKÕLBLIKKUSE REEGLEID TUTVUSTAV SEMINAR LÄÄNEMERE PIIRKONNA PROGRAMM 2007 – 2013

1. ABIKÕLBLIKKUSE REEGLEID TUTVUSTAV SEMINAR LÄÄNEMERE PIIRKONNA PROGRAMM 2007 – 2013 Ain Ehasalu Siseministeerium Interreg programmide järelevalve büroo Detsember 2010, Tallinn

2. ERDF toetused • Eesti partnereid, kes on saanud rahastamisotsuse kolme vooru peale kokku 96 (I voor 37, II voor 28, III voor 31) • Eesti partneritele eraldatud eelarve* kokku 13 934 122 eur (I voor 5 133 204 eur, II voor 4 627 090 eur, III voor 4 173 828 eur) • Keskmine projekti pikkus 36 kuud. I vooru partnerid on 18 kuuga kasutanud 25% eelarvest

3. Võrdlus teiste riikidega (JTS andmed)

4. Aruannete kontroll

5. Aruannete kontroll II

6. Projekti kitsaskohad • Rahade laekumise periood liiga pikk (69%). Arvestama peab vähemalt 1 aastaga. Arvestada, et summa väheneb cost sharingu osa võrra. • Kolme pakkumise reegli järgimine, eriti alla 1000 eur piirmära tülikas (50%) – märksõnad: piirmäära tõstmine, majanduslikult soodsaim pakkumine, dokumenteerimine, riigihangete seadus § 3 ja 37, raamleping, follow-up lepingud. • Personalikulude arvestus on aeganõudev ja keeruline, osaliselt selle tõttu, et osalise tööajaga projektitöötajate puhkusetasud ei ole abikõlblikud. (50%) – Märksõnad: tööajatabelite lihtsustamine, arvestuse loogika • Eelarve ja tegevuste muutmine on liiga aeganõudev ja keeruline (46%)- Märksõna: flexibility rule • Muud dokumendid – liiga palju pabereid ja tõendusmaterjali tuleb esitada (38%): Märksõna: FLC kaalutlusõigus

7. Projekti raamatupidamise kitsaskohad • Mitteabikõlblike kulude hilisem väljavõtmine projekti kulude hulgast tihti võimatu (eelarve aasta saab läbi, pannakse lukku, vm põhjus) • Projekti töötasu raamatupidamises ja time-sheetide alusel ei klapi omavahel, sest raamatupidamine ei kasuta 6 kuu keskmist tunnitasu. Vajalik hilisem korrigeerimine.

8. Rahastamine • Riigiasutused – sildfinantseerimine. • Keskkonnaprojektid – KIK keskkonnaprogramm, kaasrahastamine • Vajadusel sildfinantseerimise rahastamine pangast lühiajalise laenu abil. • Planeerimine ja veelkord planeerimine.

9. Sildfinantseerimine I • Riigieelarve seadus § 36¹ • Vastavalt riigieelarve seadusele eksisteerib riigiasutuste jaoks võimalus välisabi sildfinantseerimiseks. (riigi poolt asutatud sihtasutused, äriühingud välja arvatud) • Eesmärk on võimaldada riigiasutustel teha EL toetusest kaasfinantseeritavate projektide kulutusi esmalt sildfinantseerimise arvelt, et: • tagada käibevahendid projekti elluviimiseks, kuna ERDF toetus laekub tagantjärele • hoida ära üheaastase eelarvestamise põhimõttest tingitud kulude taastamise probleemi (järgmisel kalendriaastal laekuv ERDF toetus arvestatakse automaatselt riigi tuludesse)

10. Sildfinantseerimine II • Taotlemine käib läbi haldusala /valitsemisala ministeeriumi taotlust toetavate dokumentide alusel (Grant Contract, Partnership Agreement, Data Form, sildfinantseerimise taotlus, rahavoogude plaan, taotleja kinnitus, vajadusel muud dokumendid). Ministeerium saadab ametliku taotluse Rahandusministeeriumile • Taotlus tehakse üheks kalendriaastaks ning kinnitatakse VV korraldusega. Kasutamata jääk tuleb eelarve aasta lõpus tagasi kanda. Sildfinantseering ise tuleb tagastada VV korralduses näidatud tähtajaks. • Taotletav summa maksimaalselt 85% rahavoogude plaanis aastaks kavandatud kuludest (ERDF toetuse osa katteks ). • Taotlemine võtab aega 1-2 kuud • Täpsem informatsioon: www.siseministeerium.ee/sildfinantseerimine

11. KIK kaasrahastamine • KIK rahastab Eesti partnerite keskkonnaga seotud projektide omaosalust. (max 15% kogu eelarvest). • Taotlemiseks tuleb täita KIKi taotlusvorm. Alates 2011 on taotlemine elektrooniline (läbi veebikeskkonna), jälgi KIK kodulehte- info avaldatakse vähemalt 1 kuu enne vooru tähtaega- 15.02.2010. • Muutub kohustuslikuks KIK eelneva nõusoleku küsimine (arvamuse saamiseks esitada taotlus enne põhirahastajalt otsuse saamist). • Taotlusi tingliku rahastusotsuse saamiseks võib esitada jooksvalt, otsused tehakse KIK nõukogus (toimuvad üldjuhul kord kahe kuu jooksul). • Esimesel võimalusel esitada põhilepingud (Grant Contract, Data Form, Partnership Agreement). • Positiivse otsuse korral sõlmitakse kaasfinantseerimise leping. Maksetingimused ja aruandluse kord lepitakse eelnevalt kokku, lähtudes põhirahastaja tingimustest ja projekti ajagraafikust. • Kulude abikõlblikkuse hindamine ning aruandlus toimub projekti põhirahastaja tingimuste kohaselt. • Täpsem info:* http://www.kik.ee/et/taotlejale/keskkonnaprogramm.html

12. Pangalaen • Lühiajaline laen sildfinantseeritava summa ulatuses. • Vajalik taotlusvorm ja rahastamisotsus. Pank vaatab rahavooge ja üldjuhul nõuab ka tagatist. Sisuliselt ei erine tavalise laenu taotlemisest, tagatise nõuded võivad olla natuke leebemad, hinnastamisel erinevusi ei ole. • Sõlmitakse finantseerimisleping ja raha makstakse välja • Esitada aruanded • EL toetuse laekumisel laen koos intressidega tagasi maksta

13. Suured tänud kaasa mõtlemast

14. Palgakulu arvestuse käik