Tehniline joonestamine

1. Tehniline joonestamine Siim Leiten

2. Programm • 24.01.-07.02.2012 käsitsi joonestamine (12 tundi). • Loengud. • Tunniülesanded. • Kodutööd (4...5). • Teooriatöö. • 21.02.-06.03.2012 Solidworks (8 tundi).

3. Programm • Õppeplaan, joonestusvahendid (TKK foorum). • Jooniste vormistamine (formaadid, mõõtkava, jooned, normkiri). • Kujutised. Kujutiste projekteerimine, vaated, lõiked. • Lihtsustused ja tinglikkused joonisel. • Jooniste mõõtmestamine. • Keevisõmblused. Pinnakaredused. Tolerantsid ja istud. • Eskiis. • Koostejoonis.

4. Õppematerjalid • Technical Graphics (E.T. Boyer, F.D. Meyers, F.M. Croft jr, M.J. Miller, J.T. Demel), 1991. • Ehitusjoonestamine (U.Asi). • Tehniline joonis (J.Riives, A.Teaste, R.Mägi), 1996. • Tehnilise joonestamise ülesannete kogu (J.Bahnov), 1990.

5. Õppematerjalid • http://www.koolielu.edu.ee/tehnotiiger/joonestamine_oppekava.pdf • http://www.ene.ttu.ee/leonardo/kommunikatsioon/Tehn_Kommunikats4.pdf • http://www.koolielu.edu.ee/tehnotiiger/joonestamine_opilase_raamat.pdf

6. Jooniste vormistamine - formaadid • Põhiformaadid saa-dakse mõõtmetega 841 x 1189 mm paberi järkjärgulisel poolitamisel. • Suhe

7. Jooniste vormistamine - raamjooned • Raamjoon joonestatakse laia (vähemalt 0,5 mm) pidevjoonega vähemalt 10 mm kaugusele formaadi servadest A4, A3, A2 puhul (20 mm A1 ja A0 puhul). • Tsentrijooned.

8. Jooniste vormistamine - mõõtkava • Mõõtkava ehk mõõtsuhe ehk mastaap (eseme ja kujutise suuruse jagatis. • Enimkasutatavad suhted 10:1, 5:1, 2:1, 1:1, 1:2, 1:5, 1:10. • 1:2 või 2:1?

9. Jooniste vormistamine - kirjanurk • All paremas servas, määrab ära kuidas joonist ees hoida. • Mõõdud (7 x 178 mm, SFS/ETF), , maks.laius 180 mm.

10. Jooniste vormistamine – pinna jaotus

11. Jooniste vormistamine – pinna jaotus

12. Jooniste vormistamine - kirjanurk • Erisümbol kirjanurka: a) esimese ruuminurga projektsioonmeetodi tunnus (h=kirjasuurus, D=2h ja H=D; b) kolmanda ruuminurga projektsioonmeetodi tunnus

13. Jooniste vormistamine - normkiri • Kasuta abijooni. • Kasuta suuri tähti (!). • Jälgi tähtedevahelist kaugust.

14. Jooniste vormistamine - normkiri

15. Jooniste vormistamine - normkiri • Joonisel kirjutatakse kogu tekst normkirjas. Kiri peab olema kogu joonise ulatuses ühetüübiline - kas A- või B-tüüpi ja loetav (ka pärast joonise paljundamist). • A-ja B-tüüpi kirjades on tähe kõrgus jagatud vastavalt 14-ks ja 10-ks osaks. Kiri võib olla püstine või kaldkiri.

16. Jooniste vormistamine - normkiri • Kirja suuruseks loetakse suurtähtede kõrgust h millimeetrites. Kehtestatud onjärgmised suurused: 2,5; 3,5; 5; 7; 10; 14 ja 20 mm. Väiketähtede kõrgus ei tohi ollaväiksem kui 2,5 mm. Seega kirja suurusega 2,5 saab kirju- tada vaid suur- tähtedega.

17. Jooniste vormistamine – normkiri • Enamkasutatava B-tüüpi normkirja suur- ja väiketähtede, numbrite ja sümbolite kujunäide:

18. Jooniste vormistamine – joonte liigid • Joone laius valitakse, olenevalt joonise suurusest ja tüübist, järgnevast reast: 0,13 mm; 0,18 mm; 0,25 mm; 0,35 mm; 0,5 mm; 0,7 mm; 1 mm; 1,4 mm; 2 mm. • Kitsa ja laia joone laiuste suhe on 1:2.

19. Jooniste vormistamine – joonte liigid

20. Jooniste vormistamine – joonte liigid

21. Jooniste vormistamine - kujutised • Kujutised esitatakse ristprojektsioonis omavahel mõtteliselt seotud projektsioonide näol. • 1.ruuminurga meetod / 3.ruuminurga meetod. • Ei näidata ekraanide piirjooni, telgi, sidejooni.

22. Jooniste vormistamine - kujutised • Minimaalne (kuid piisav) kujutiste hulk • Jäta ruumi mõõtmete jaoks.

23. Jooniste vormistamine - kujutised

24. Jooniste vormistamine - kujutised • Mitme vaatega saab kirjeldada järgmist objekti?

25. Jooniste vormistamine - kujutised

26. Jooniste vormistamine - vaated • Põhivaated (eest-, pealt-, vasakult-, paremalt-, tagalt- ja altvaade),

27. Jooniste vormistamine - vaated • Projektsiooniliselt sõltumatud vaated. • Tähistus (suurus, asukoht, asend) • Suund

28. Jooniste vormistamine - vaated • Lisavaade • Juhul kui põhivaates on kuju ja/või mõõtmed moonutatud. • Suund ja märgistus.

29. Jooniste vormistamine - vaated • Kohtvaade • Juhul kui eseme teatud sümmeetriline element on ühemõtteliselt arusaadav geomeetriline vorm.. • Lähtestatakse kriipspunktpeenjoone abil. • Projekteeritakse 3.ruuminurga meetodil.

30. Jooniste vormistamine - vaated • Lõige • Eseme sisemise ehituse näitamiseks. Saadakse eseme mõttelisel lõikamisel tasapinnaga. • Lõigatud pind viirutatakse. • Lõiked pealkirjastatakse.

31. Jooniste vormistamine - vaated • Lõiked mitme tasapinnaga

32. Vaatega ühendatud lõiked • Eset lõigatakse teatud osas. Lõiget ei tähistata. • Poolvaatlõige • Ainult sümmeetriliste kehade puhul. • Lõikeosa eraldusjooneks sümmeetriatelg. • Poolvaatlõige • Kohtlõige • Kohtlõige eraldatakse vaatest pideva vabakäejoonega.

33. Ristlõiked • Kujutis, mis saadakse eseme mõttelisest läbilõikamisest tasapinnaga. • Ristlõike ülesanne on selgitada eseme läbilõigatud koha geomeetrilist kuju moondevabalt. • Ristlõikel näidatakse üldjuhul ainult lõikavale tasapinnale langevaid eseme elemente.

34. Ristlõiked – väljatoodud rl

35. Ristlõiked – pealejoonestatud rl

36. Väljatoodud element • Õmbritsetakse pideva peenjoone abil tõmmatud ringiga. • Tähistus. • Paigutus.

37. Lihtsustused • Keelatud lõiked (võllid, spindlid, tihvtid, poldid, kruvid, needid, liistud jne). • Katkestused (võll, varras, keps jne). • Korduvad elemendid (korrapärasus). • Sümmeetrilised kujutised