1 / 13

Tiina Merkuljeva ja Signe Vesso 26.04.2014

Lastekaitsetöötajate professionaalsuse ja tööalase toimetuleku toetamine järjepideva töönõustamise kaudu Eesti sotsiaalteaduste IX aastakonverents 2014. Tiina Merkuljeva ja Signe Vesso 26.04.2014. Sissejuhatuseks.

dean-merritt
Download Presentation

Tiina Merkuljeva ja Signe Vesso 26.04.2014

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Lastekaitsetöötajate professionaalsuse ja tööalase toimetuleku toetamine järjepideva töönõustamise kauduEesti sotsiaalteaduste IX aastakonverents 2014 Tiina Merkuljeva ja Signe Vesso 26.04.2014

  2. Sissejuhatuseks • Senine peamine praktika - tagajärgedega tegelemine laste ja peredega seonduvalt ei ole jätkusuutlik. • Uue laste- ja perepoliitika (2012-2020) keskmeks on ennetuslik lähenemine. • Erilise tähelepanu all on lastekaitsetöötajate (LK) professionaalsus ja nende tööalase toimetuleku toetamine järjepideva töönõustamise (TN) kaudu. • TN võimalused on täna piiratud, põhjused: sotsiaal- ja lastekaitsetöö vähene väärtustamine ühiskonnas, selgete ootuste ja nõuete puudumine LK töötaja ametile, vähene teadlikkus TN kasudest ja vajalikkusest abistavate elukutsete puhul, kindla rahastamisskeemi puudumine, et tagada TN regulaarsus.

  3. Lähteülesanne Eesmärk: selgitada välja, millisele praktikale on LK valdkond siiani tuginenud LK töötajate professionaalsuse tagamisel ja millised on TN praktika sisseviimise võimalused. Sellest tulenevalt töötada välja LK töötajatele suunatud TN süsteem. Uurimisülesanded: 1. LK töötajate TN võimaluste hetkeolukorra kaardistamine kohalikes omavalitsustes. 2. LK töötajate TN vajaduse väljaselgitamine. 3. LK töötajate TN süsteemi kirjeldamine. Töö tellijaks oli Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium. Töö teostajaks oli Rahvusvaheline Supervisiooni ja Coachingu Instituut.

  4. Töönõustamise (TN) olemus ja funktsioonid TN on regulaarne nõustamisprotsess - kohtutakse teatud kokkulepitud perioodi järel. TN aitab ennast ja enda tööviise analüüsida, saada toetust, leida uusi lahendusi tekkinud olukordadele. TN viib läbi vastava ettevalmistuse saanud asutuseväline töönõustaja. On kahes vormis: Individuaalne ja rühma töönõustamine.

  5. Töö teostamise protsess ja metoodika

  6. Uuring 1 - elektroonilineküsitlusajavahemikus01.02.2013 kuni 23.02.2013 Eesmärk: Selgitada välja, mil viisil on hetkel toetatud LK töötajate tööalane toimetulek. Saada sisendit LK töötajatelt TN süsteemi loomiseks. Uurimisülesanded: 1. Selgitada välja LK töötajate eelnevad kogemused TN-ga seoses. 2. Selgitada välja LK töötajate ootused TN-le. 3. Selgitada välja LK töötajate professionaalsuse toetamine töökohtadel (eelnevad kogemused). 4. Selgitada välja LK töötajate ootused professionaalseks toetuseks töökohtadel.

  7. Valim ja meetod • LK töötajate seas läbiviidud, milles osales 106 LK töötajat. Küsimustik saadeti 226 inimesele, vastuseid laekus 106, mis moodustab 46,46% üldvalimist. • Valikvastustega küsimustik, mis koosnes 12-st põhiküsimusest ja lisaks sellel olid ka vabade vastustega küsimused.

  8. Tulemused (ülesanne 1) 1. LK töötajate eelnevad kogemused TN-ga seoses. Regulaarne TN-nikogemus on vaid 7,16 % vastanutest. Üksikute TN-päevade kogemus on 17,34% vastanutest, mis annab mõningase ettekujutuse TN-tehnikatest ja lähenemisviisidest, kuid ei anna kogemust TN-protsessist ja seega ei ole osalejad kogenud TN pikaajalisi kasusid. Rühma TN asendavad hetkel erinevad kogunemised, nõupidamised, koosolekud, ümarlauad, arutelud ja vestlused. Üksikutel juhtudel on nimetatud kovisiooni. Samas peetakse regulaarset TN vajalikuks.

  9. Tulemused (ülesanne 2) 2. Supervisiooni vajadused TN vormide ja teemade lõikes (% n=106)

  10. Tulemused (ülesanne 2) • Kõige kaalukamaks pidasid LK töötajad grupi TN teemasid (keskmine 83,0%), • seejärel individuaal TN teemasid (keskmine 76,17%), • kaalukuselt kolmandal kohal on võrgustiku TN (keskmine 75,84%) ja • viimaseks jääb meeskonna TN (keskmine 59,80%).

  11. Tulemused (ülesanne 3 ja 4) 3. LK töötajate professionaalsuse toetamine töökohtadel (eelnevad kogemused). • Selgus, et ligi 60% vastanutest puudus regulaarsete organisatsioonisiseste toetusvõimaluste kogemus (arenguvestlused, mentorlus, kovisioon, individuaalne tööjuhendamine, rühma tööjuhendamine). 4. LK töötajate ootused professionaalseks toetuseks töökohtadel. • kõige kõrgem on vastanute vajadus kovisiooni järele (80,2%). Peaaegu võrdselt tunnetatakse vajadust mentorluse (52,8%) ja arenguvestluste (51%) järele.

  12. Väljundid 1. Töötati välja TN korraldusmudel. 2. TN koordineeriva keskuse funktsioonid ja pädevus – puudus vastutaja. 3. Kirjeldati töönõustajate pädevus 4. TN teenuse kasutaja roll - LK töötaja roll. 5. KOV roll TN teenuse võimaldajana. 6. TN teenuse mahud ja vajalikud spetsialistid. 7. Töötati välja pilootprojekt. 8. Tehti ettepanek formaliseerida TN-ne. Kokkuvõtvalt loodi terviklik mudel, mis on aluseks praktikale ja võimaldab LK valdkonnal teha paradigma muutus tagajärgedega tegelemisest – ennetamisele.

  13. Täname kuulamast!

More Related