JUHTIMISE JA VALITSEMISE EETIKA

1. JUHTIMISE JA VALITSEMISE EETIKA 4 teema Virve Siirde

2. MORAALI TÜÜBID • Moraal esineb väga erinevates vormides, tema väärtus sõltub sellest, kui palju temas on ehtsa eetose sugemeid, kas ja mil määral on ta seotud inimeseks olemise küsimustega. • Moraali põhitüübid jaotatakse kahte rühma: * Aktiivsed moraalitüübid; * Passiivsed moraalitüübid.

3. Aktiivsed moraalitüübid on sellised, mis püüavad mingil viisil eetose ja moraali vahelist konflikti lahendada. • Passiivsed moraalitüübid hoiavad konflikti lahendamisest kõrvale, püüavad põgeneda elu probleemide eest. Vahel öeldakse, et nad kasutavad passiivse vastupanu meetodit.

4. Aktiivsematest moraalitüüpidest on tuntumad järgmised neli: * Otstarbemoraal; * Kohusemoraal; * Autoriteedimoraal; * Meelsusmoraal. Passiivsetest moraalitüüpidest on tuntumad järgmised kaks: * Isiksusmoraal; * Naudingumoraal.

5. AKTIIVSED MORAALITÜÜBID 1. OTSTARBEMORAAL • Otstarbemoraal lahendab probleeme praktilise, kaalutleva mõistuse abil. Põhireegliks: "otstarve pühitseb abinõu". • Konflikti korral selgitatakse välja, milline lahendus on kõige otstarbekam, otsesem, loogilisem. • Eesmärgiks on saavutada minimaalsete kulutustega maksimaalseid tagajärgi. • Ei pooldata jõhkrust ja vägivalda, kuid enese alistumist loetakse väga solvavaks.

6. Eesmärgid on "mina" kesksed, sageli egotsentrilised. • Võrdväärse tähenduse omavad mõisted kasu ja omakasu. See on ärimoraal. • Au ja kuulsus omavad väärtust vaid majanduslikust küljest. • Õnn tähendab isiklikku naudingut. • Peamiseks on tänapäev ja argielu. Tal puuduvad kaugemad eesmärgid. Probleemid väljaspool argielu teda ei huvita. • Ta on valmis sööma ja salgama. • Hea ja kurja vahelises võitluses otsib endale mugavama koha.

7. 2. KOHUSEMORAAL • See on sõdurimoraal, mille põhimõisteks on kuulekus. Keskseks sõnaks "peab". • Kõik konfliktid lahendatakse oma kohuse printsiipidest lähtudes, tunnistamata teisi võimalusi. On olemas üks ainuõige ja ainuvõimalik tee, ka siis kui tulemused on negatiivsed. • Kaotus ei ole solvav, peaasi, et oleks täidetud kohustus.

8. Kui ülekaal kaldub pimedale kohustusele, unustatakse tõelised eesmärgid. • Inimesel kaob otsustusvõime ja ta muutub orjaks. • Kui aga ülekaal kaldub vastutusele, siis kaob pikkamisi kohusetunne. • Sellel moraalitüübil on oma sisemine vastuolu. Tõe ütlemise kohustus on vastuolus säästva armastuse kohustusega. Kohusemoraal on võimetu seda lahendama. Kohusemoraal ei tunne kompromisse.

9. 3. AUTORITEEDIMORAAL • Selle moraalitüübi kandja väljendab ainult "vaieldamatuid" kõlbelisi tõdesid, mis tulenevad autoriteetselt isikult. • Kõlbeline kasvatus tähendab siin allumist autoriteedile - sisuliselt on see drill ja dressuur. • Psühholoogilised ja pedagoogilised õpetused on võimalikud autoriteedi kaudu - paeluva eeskuju kaudu. Igasugune tarkus ja teadmised pärinevad vaid temalt. • Autoriteet on oluline poliitikas, kus see sageli esineb ainuvalitseva moraalitüübina.

10. Peamine on autoriteedi ülerõhutamine, tema tunnistamine ainuvalitsejana. Selline käsitlus kaotab vabaduse, ta muutub pealesuruvaks ja rõhuvaks, ettekirjutavaks ja käskivaks. • Ta sekkub kõikjal ja igal juhul. Peab hajuma kahtlus, et tema kõrval on veel teisi võimalusi ja lahendusi. • Autoriteedimoraaliga kaasneb alati bürokraatia ja bürokraatlik aparatuur, arvutud määrused ja eeskirjad, normid ja standardid. Samuti tugev kontrollisüsteem.

11. Kui autoriteedimoraal on seotud mingi kindla isikuga, siis muutub ta peatselt "jumalaks". • Peale selle isiku surma säilib vaid mälestav šabloon. • Autoriteedi üheks olulisemaks probleemiks on teise autoriteedi tekkimise vältimine tema kõrvale. • Autoriteedimoraali iseloomustab sallimatus, see annab talle fanatismi ilme. Autoriteet - see on nõue ainukehtivusele.

12. 4. MEELSUSMORAAL • See on ainuke kõlbeline moraal. Oluline ei ole tagajärg, vaid teo kõlbelisus. • Kavatsus peab olema kooskõlas sisemise häälega - eetosega. • Isik ei eksi oma südametunnistuse vastu. Kui sisehääl lubab tegutseda, kuid tulemused ei vastanud ootustele, siis pole see isik süüdi. Süüdi on midagi muud, objektiivsed põhjused, mille eest isik ei vastuta. • Meelsusmoraal on alati aktiivne, sageli ägedalt ründav. Suured humaansed teod on alati kantud meelsusmoraalist. Inimene saab jääda eetiliseks niikaua kuni ei kasutata vägivalda.

13. Üheks probleemiks selle moraalitüübi juures on inimeste emotsionaalsus. Enamik inimesi teeb otsuseid peamiselt emotsioonide põhjal. Seega, konflikti diagnoosimisel ja otsuse tegemisel ei ole nad suutelised kuulama oma südamehäält ning otsustama tunnetuse põhjal. Kui enam vaimutuli ei põle, kaldutakse keskpärasusse, ühinetakse halli massiga ja toimitakse nagu kõik teised. Siis ei tegelda enam tõsiste konfliktidega.

14. Põhiraskuseks sellel moraalitüübil on vastuolu individuaalsuse ja üldkehtiva vahel. Kuidas toimida siis, kui minule kasulik ei sobi ühiskonnale. Tavaliselt kaldutakse individualismi. Suletakse end mingisse pühaks kuulutatud situatsiooni. Lõpuks tekib võltsmoraal, esiplaanile kerkivad egoistlikud huvid. KIRJELDATUD MORAALITÜÜBID EI ESINE KUNAGI PUHTAL KUJUL. Olukordade muutumisel tuleb paratamatult üle minna ühelt moraalitüübilt teisele.

15. PASSIIVSED MORAALITÜÜBID Passiivsed moraalitüübid on sellised, kus hoitakse eemale konflikti lahendamisest. • Sisuliselt tähendab see osavõtmatust sotsiaalsete probleemide ja ligimise hädade lahendamisel. • See on elamine enesele, mis lõpuks taandub egoismiks. • Kui selline inimene kavatseb olla kõlbeline, peab ta paratamatult ennast petma.

16. 1. ISIKSUSEMORAAL • Isiksusemoraal taotleb oma kõlbelise täiuslikkuse üleolekuga enda kindlustamist konflikti vastu. • Domineeriv on passiivsus, loobumine igast omaalgatuslikust tegevusest konflikti lahendamiseks. • Selline isik põgeneb igal võimalikul juhul konflikti lahendamise eest ning taandub iseenda varju. • Tema kõlbeline meelsus on pedantne, väikekodanlik, vooruslik, mõõdukas.

17. Selline inimene suundub alati üldise kursi järgi, hoidub jämedatest eksimustest, kuid ei pelga ka libastumist. Peaasi, et säiliks kodurahu. • Sellist inimest on võimalik lepitada nii jumala kui kuradiga. • Sellesse tüüpi kuuluvad elust eemaldunud askeedid, elu põlgavad pessimistid ja skeptikud - isikud, kes ei taha teistega koos elada ning ei tunne huvi nende vastu. • Isiksusemoraali kandjad võivad olla variserid.

18. 2. NAUDINGUMORAAL • Naudingumoraal on tüüp, kus esineb kaks alajaotust: a) Esteeditsev ehk "kauni hinge" tüüp; b) Vitaalse orientatsiooni tüüp. Esteeditseva moraalitüübi eetilisus on väljendatav mõistetega headus ja ilu. Tähenduselt peetakse neid võrdseteks. Vitaalse orientatsiooni moraalitüübi kandja elu eesmärgiks on nauding ja lõbu.

19. a) ESTEEDITSEV MORAALITÜÜP • Elu mõte pole mitte tegelemine konfliktidega, vaid passiivne nauding. • Sellist isikut iseloomustab peen elustiil, püüe osa saada kõigest kaunist ja ülevast. • Teda valdab rahuldamata naudinguiha ja tema suhtumine tegelikkusesse on üleolev ning alahindav. • Elusfääri kõrgpunktiks on vaimsed kõrgustikud, eriti kunst ja filosoofia, ideaaliks aga inimesed, kes seda loovad.

20. Elu peab muutuma häirimatuks enesenautimiseks, sõltumatuks tegelikkusest ja konfliktidest elus. Siin on eemaldumine konfliktide lahendamisest veelgi suurem kui isiksusemoraali puhul. • Praktikas sobib selline ideaal vaid puhkusesilmapilkudeks, konfliktides tekkinud pingete maandamiseks, mitte aga argieluks. • Eetiliselt tähendab esteeditsevale moraalitüübile toetumine lahenduse edasilükkamist.

21. b)VITAALSE ORIENTATSIOONI MORAALITÜÜP • Selle moraalitüübi kandja elu eesmärgiks on nauding ja lõbu. Siin ei tunnistata mingeid eetilisi norme, kõik kõlbelised pidurid on kadunud. Inimene sööstab himust naudingusse ja naudingust himusse. • Sellise moraalitüübi kandjateks võivad olla võimuihas türann, saamahimuline spekulant, “Don Juan". • Neil kõigil on oma moraal ja see on suunatud maksimaalse lõbuhulga saamisele. • Ei loobuta moraali põhitõdedest nagu otstarbekus, kasulikkus. Nauding ei tohi kahjustada teda ennast. • Kuna moraali keelud-käsud piiravad sageli naudingut, siis heidetakse need kõrvale.

22. Passiivse moraalitüübi kandja on eetose mahasalgaja ja mittekuulaja. • Reaalne elu on konfliktide lahendamise tee. Pühakuks võib jääda vaid väljaspool ühiskonda, väljaspool inimlikke hädasid ja konflikte. • Ühiskonnas elav ja tegutsev isik, kes jääb kõikidele probleemidele passiivseks pealtvaatajaks, on igal juhul ebaeetiline.