90 likes | 449 Views
TARTU ALEKSANDER PUŠKINI KOOL. Keelekümbluskonverents „Nuti keelekümblus“ 12.-13.09.2014 Käärikul Maksim Zinakov. Kool eile ja täna. 2007 – Tartu Vene Lütseum, mis loodi Slaavi ja Puškini gümnaasiumide liitmise tulemusel. 1. aastal eesti keeles: Eesti keel
E N D
TARTU ALEKSANDER PUŠKINI KOOL Keelekümbluskonverents „Nuti keelekümblus“ 12.-13.09.2014 Käärikul Maksim Zinakov
Kool eile ja täna 2007 – Tartu Vene Lütseum, mis loodi Slaavi ja Puškini gümnaasiumide liitmise tulemusel. 1. aastal eesti keeles: • Eesti keel • Kehaline kasvatus (mõnes klassis) • Muusika (mõnes klassis)
Alates 2008/2009. õppeaastast hakkas eesti keeles õpetatavate ainete maht kasvama. Kool pakkus erinevate ainete eestikeelse õppe võimalusi, lapsevanem valis ained. Lähtuvalt vanemate soovidest tekkisid klassidevahelised segarühmad.
Gümnaasiumi kümblusmudel 2011/2012. õppeaastal, seoses üleminekuga eestikeelsele aineõppele, mõtlesime välja oma kümblusmudeli gümnaasiumiõpinguid alustavate õpilaste jaoks. • Tõstsime eesti keele tunnid esimesele õppeaastale (12 tundi nädalas). • Moodustasime tasemerühmad (põhikooli eesti keele lõpueksami tulemuste põhjal).
Ühes rühmas õpetas 4 õpetajat. • Iga õpetaja õpetas oma kursust (suuline väljendusoskus; kirjalik eneseväljendus; tekstiõpetus ja grammatika). • Aasta lõpus sooritasid õpilased B2 tasemeeksami koos 12. klassi õpilastega. • Teisel aastal oli võimalus valida eesti keel valikkursusena (C1 ja B2). • Eestikeelne aineõpe startis teisel õppeaastal.
Hiliskeelekümblus 2011/2012. õppeaastal liitus kool hiliskeelekümblusprogrammiga, startis üks klassitäis 5. klassi õpilasi. Igal õppeaastal on lisandunud 1 kümblusklass. Vene keeles – vene keel, kirjandus, matemaatika. Loodame järgmisel õppeaastal avada vähemalt ühe varajase kümblusklassi.
Täna • Kõikides klassides vähemalt 40% eestikeelset aineõpet. • Keelekümblusklassides toimib tihe õpetajatevaheline koostöö. • Õpetajad saavad tuge rühmanõustamistel. • Kõik õpetajad on läbinud LAK-õppe metoodika koolituse, paljud on käinud erinevatel keelekümbluskoolitustel. • Lapsevanemate, õpilaste ja õpetajate hoiakud ning rahulolu seoses eestikeelse aineõppega on muutunud.
Toimib tihe koostöö eesti koolidega (üritused, õpilasvahetused, projektid jmt). • Õpetajad kasutavad paljusid võimalusi õpilaste keelekeskkonnas viibimiseks (õppekäigud, külalised, üritused jmt). • Õpilaste keeleoskus pareneb. • Õpilastes on tekkinud julgus ja tahe kandideerida eestikeelsetesse gümnaasiumidesse.