Majandusõpetus ja ettevõtlus 2013

1. Majandusõpetus ja ettevõtlus2013

2. Piret Pihel • SAK juhataja • Lektor, õppejõud, kutseõpetaja, õpetaja • Tartu Ülikool, majandusgeograaf • Tartu Ülikool, koolikorralduse magistriõpe • Tallinna Ülikool, koolijuhtimine • Täiendkoolitus ettevõtlusvaldkonnas • Kogemus eraettevõtjana aastast 1993 • Geograafiaõpiku ja TV autor (IX kl)

3. SAK missioon Olla regionaalsel tasandil toeks Eestile vajalike arengute elluviimisel ettevõtlus-, mittetulundus- ja omavalitsussektorites

4. Ettevõtjatele suunatud tegevus • Nõustamine ja info jagamine • Koolitused, klubid • Algatame projekte ja aitame neile kaasa

5. MTÜ suunatud tegevus • Info ja nõustamine (sh toetusvõimalused) • Koolitused • Projektide algatamine ja neile kaasa aitamine

6. Kohalikele omavalitsustele suunatud tegevus • Info ja nõustamine (sh toetusvõimalused) • Abi arengukavade ja strateegiate koostamisel • Projektide algatamine ja neile kaasa aitamine • Erinevate sektorite ühishuvid

7. Kava • Ettevõtlus ja ettevõtlikkus • Majanduse areng ja ressursid, sh tööjõud, kapital, looduslikud ressursid • Majandussektorid • Saaremaa majandus • Toetusvõimalused ettevõtjatele • Konkurentsieelis ja innovatsioon

8. Kodutöö • Projekt sotsiaalvaldkonna edendamiseks • Kokkuvõte • Eesmärk • Vajaduse põhendus • Sihtrühmad • Rollide jaotus • Eelarve • Jätkusuutlikkus • Tähtaeg 18. mai

9. Ettevõtja – kes ja miks? • isiklik huvi, kasumi teenimise motiiv • loovus, innovaatilisus • initsiatiivi ülesnäitamine, aktiivne tegutsemine • millegi uue planeerimine, käivitamine, organiseerimine • aktiivne osalemine ettevõtlustegevuses • riski, vastutuse võtmine

10. Äriseadustik Ettevõtja on nii äriühing kui ka füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks Äriühingud täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts Tegutseda saab FIE-na

11. Ettevõtjad / Palgatöötajad • Ettevõtja on iseendale nii tööandja kui palgamaksja saades samal ajal tulu ka kasumi arvelt. Viimane on tasuks ettevõtlikkuse rakendamise ja tehtud investeeringute eest • Palgatöötaja müüb oma võimet teha tööd ja saab ettevõtja käest palka Ettevõtjaks olemist eelistab Eestis 3% elanikkonnast, USA-s 60 %

12. Ettevõtja demograafiline profiil • Sündimise järjekord Esimesena sündinud lapsed kalduvad olema suurema vastutustundega ja on enim saavutustele orienteeritud, nende hulgas on ettevõtjate protsent kõrgem. • Sugu Meeste seas ettevõtjaid kaks kuni kolm korda rohkem kui naiste seas. Eestis naisettevõtjate osa umbes kolmandik. • Töökogemus Töökogemus väikeettevõtetes või varasem ettevõtluskogemus • Haridus Kõrgema haridustasemega inimeste seas on keskmisest rohkem ettevõtjaid. • Perekond Ettevõtjatest vanemate laste seas on ettevõtjaid rohkem

13. Ettevõtja isiksuse profiil • Vaimne võimekus - loovus, intelligentsus, analüüsivõime • Saavutusvajadus ning teotahe– valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada • Sõltumatuse taotlus – ettevõtja tahab olla “ise enda boss”, ta on sageli küllaltki individualistlik • Suhtlemisoskus – • Enesekindlus, otsustusvõime, optimism • Eesmärkide seadmise oskus ja tegutsemine • Valmisolek riskida ja tegutseda ebakindluse tingimustes • Kalduvus kiiresti otsuseid langetada ja tegutseda

14. Edu tagab soov olla ettevõtja! Hüved • Sõltumatus, suurem otsustusvabadus !!! • Suurema sissetuleku võimalus !!! • Rahuldust pakkuv töö !!! • Ühiskonna tunnustus Väljakutsed/probleemid • Eneserealiseerimine, oma annete rakendamine • Kohanemine muutuste ja ebakindlusega • Valmisolek riskide võtmiseks • Mitmekesiste oskuste vajadus • Läbikukkumise, pankrotistumise võimalus • Suurem töökoormus, pinge, stress • Vähem aega pere, sõprade ja hobide jaoks • Administratiivse töö suur koormus, bürokraatia

15. KONKURENTSIVÕIME Konkurentsivõime on võime toota kaupu ja teenuseid, mis on müüdavad rahvusvahelisel turul, tagades samal ajal elanikkonna stabiilse kasvava heaolu.

16. Konkureerida saab • Toote tasemel • Firmade tasemel • Tööstusharude tasemel • Riikide tasemel

17. Toote tasemeluudsus/hind/erilisus/

18. Konkurentsieelise saab anda • Loodusvarad • Ulatuslikud investeeringud haridusse, avalikku sektorisse ja infrastruktuuri • Innovatsioon • Vahendid teadus- ja arendustegevusele

19. INNOVATSIOON • … on leiutise, avastuse, uue või olemasoleva teadmise uudne kasutamine majanduslikus protsessis. • Innovatsiooni kutsuvad esile ettevõtjad, innovatsioon kui konkurentsieelise saavutamine.

20. Ettevõtja – kes ja miks? • isiklik huvi, kasumi teenimise motiiv • loovus, innovaatilisus • initsiatiivi ülesnäitamine, aktiivne tegutsemine • millegi uue planeerimine, käivitamine, organiseerimine • riski, vastutuse võtmine

21. Kuidas leida ideed?

22. Toode on eriline! Mis on Saaremaal / Muhumaal erilist? • Saarelisus • Merelisus • Kaali kraater • Praamid • Kala • Suur Tõll ja Piret • Euroopa geograafiline keskpunkt • Loodusharuldused • Orhideed ja umbrohi

23. Saarlane (humoorikas ja muhe) • Ö maa, Mönus, löbus • Toit ja õli • Loomingulisus • Spaad • Vananaiste suvi • Arensburgi meridiaan Brändistrateegia töörühm, sept 2009

24. Eesti turismisümbolid • Pärimuskultuur • Tähtpäevad, kombed • Kangelased • Rahvariided, rahvuslikud mustrid • Kadakas • Saun • Sepikoda

25. Toit • Puhas ja rahvuslik tooraine • Värske suitsukala • Klassikaline ja pidulaud, põnevad restoranid • Kodused hoidised • Räimetoidud • Kama, must leib • Õlu, viin, vana Tallinn

26. Loodus • Saared • Pankrannik, joad • Rahvuspargid, looduskaitsealad • Rändrahnud • Kadakas • Loomad, linnud • Valged ööd • Meteoriidikraater • Golf • RMK • Rabad • Mänd

27. Turismi puhul on väga oluline Seos paikkonnaga: kohalikud legendid, kombed, tavad kohalik, mingi tähendusega objekt, muster jms kohtadega seotud traditsioonid kohalik kogukond Vähem anonüümsust, rohkem isikupära: Tooteinfo (kontaktid, märk) Põnev esitlus Stiilne müüja/grupijuht, stiilne keskkond, stiil pisiasjadeni välja

28. Innovaatiline idee!

34. Elu on pidevas muutumisesminevik-olevik-tulevik

35. SaaremaaTänased trendid- homne reaalsusRahvastik - väheneb - vananeb- koondub

36. Rahvaarv väheneb Rahvaloenduse andmeil on toimunud vähenemine - 4634in võrra, so -13% (2000-2011- 35 951-lt 31 317-le)

37. Rahvastikuregistri andmetel: 2000 (39 463) võrreldes 2012 (35 581) vähenenud 3882 in võrra (-9,8%)

38. Elanike arvu prognoos Saare maakonnas, baastsenaarium (ilma rändeta), 2012=100%. Allikas: Geomedia OÜ, 2012

39. Joonis. Elanike arvu prognoos Saare maakonna KOVides, baasstsenaarium (ilma rändeta), 2012 aasta= 100%. Allikas: Geomedia OÜ, 2012

41. Rahvastik vananeb tüüppereks noor mees oma vana emaga???????????????

42. Kõige enam on vähenenudlaste osatähtsus (2000-2011 20% lt -14%ni) • Eakate osakaal (so 65+) on samal ajavahemikul kasvanud (16%-lt 21%-le) • Sündide-surmade suhe on linnas püsinud 1,0 ümber, maal kõikunud 0,5-0,7 vahel • Keskmine saarlane on keskmisest eestlasest 2 aastat vanem • Sünnitusealiste naiste (20-45) osakaal rahvastikust Kuressaares 15,3 %, Kaarma vallas 15,68 %, teistes valdades keskmiselt 9,68 %.

46. Rahvastik koondub • Rahvaarv on 2000-2012 suurenenud vaid Kaarma ja Ruhnu valdades. Ülejäänud on kõik kaotanud inimesi. Kuressaare vähenemine on proportsioonides olnud üks väiksemaid.

48. Majandus • SKT/el III kohal, kiiremaid SKT kasve 2005-2009 • Kõrge ettevõtlusaktiivsus (59 ev 1000 el kohta), tööstuse eksport / el IV kohal • Selged spetsialiseerumise trendid, suured transpordiinvesteeringud (riik, laevakompanii)

49. Tugev keskus • Kuressaare on arvestatava suurusega tõmbekeskuseks kogu Eestis mastaabis • Rahvastikust 42% elab Kuressaares • 2700 inimest maalt käib iga päev linnas tööl • Kuressaarega on seotud igapäevaselt üle 60% maakonna elanikest (nad käivad seal tööl või kasutavad nii avaliku kui ka erasektori teenuseid)