Klastrite olemustest Miks ja kuidas teha koostööd? Pärnu puiduklaster

1. Klastrite olemustestMiks ja kuidas teha koostööd?Pärnu puiduklaster Toomas Kuuda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Pärnu esindus

2. Millises seisus on täna paljud ettevõtted? • kriis on üle elatud • siseturu mahud vähenenud • vähene likviidsus • välisturule minekuks napib oskusi • majanduslik olukord sunnib leidma uusi lahendusi • tegutsetud on omaette, kardetud konkurentsi, puudub koostöökogemus • vähene toote- ja tehnoloogiaarendus • praktiliselt puudub koostöö ülikoolide ja teadusasutustega

3. Arenenud riikides on aeg näidanud • Majanduslik edu ei ole mitte niivõrd madalad maksud,kuivõrd kõrge lisandväärtusega tootmine • “Kui naabril läheb hästi, siis läheb ka minul hästi” • Väga tähtis on ettevõtte omaniku/juhi mõttemaailm ja kompetentsus • Majandusarengu eesmärgil ajavad riigi- ja erasektor ühte asja

4. Mis tagab ettevõtetele pikaajalise edu? KAKS MÄRKSÕNA – RAHVUSVAHELISTUMINE ja INNOVATSIOON • Siseturule orienteeritus on lühiajaline võimalus - välisturg on peamine võimalus - seal konkureerides on vaja palju enam koostööd ettevõtete vahel (strateegilised partnerlused, haruliitude tegevus) ja toetust riigilt (turu-eelsed vahendid) • Spetsialiseerumine väliturgudel võimaldab kasutada mastaabiefekti eeldab sihtturgude tarbijate nõudluse väga põhjalikku analüüsi head koostööd koduturul tegutsejate vahel võimaldab kujundada tipptasemel tööjõu võimaldab muutuda tehnoloogia kohandajaks ja hiljem ka loojaks Allikas: U.Varblane 2009

5. Mis on konkurentsivõime siinkandis?

6. “Välis”keskkonna mõjud • Ükski majanduskeskkond ei ole neutraalne ja kõiki majandustegevusi ühtmoodi soosiv • Looduslikud ja teadlikult loodud “mittelooduslikud” asukohaeelised • Globaalne konkurents • Mida arenenum tööstus/majandus, seda enam on üksikud ettevõtted sõltuvad nii konkurentide, seotud toetavate majandusharude ja institutsioonide (sh. haridus, teadus jne) arengust Allikas: M.Tiits 2008

7. RIIKLIK STRUKTUURIPOLIITIKA SÕLTUVALT TÖÖSTUSTEVANUSEST Autod Teras Arvutid Pooljuhid Paber Lennuk id Autod Pooljuhid N ÕUDLUS Nõudlus Söetööstus versus Laevaehitus valitsuse sekkumine Biotehnologia Kosmos V ALITSUSE SEKKUMINE Alg Täis Lõpp Tööstuslik elutsükkel Allikas: Okimoto 1989

8. Mida on vaja teha, et olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline? • Kohanemine uue olukorraga maailmamajanduses • Majanduse restruktureerimine, ettevõtete muutumine • T&A, uued tehnoloogiad ja tootearendus • Eesti tuleb kriisist välja eksportida! • Inimressursside areng, haridus ja ümberõpe • Juhtide ja omanike kompetents • Tööjõuturu paindlikkus • Investeeringud on hädavajalikud! Euro aitab! • Koostöö • “Kriisiolukord” on soodus aeg muutusteks!

9. Mis määrab praegu edasist arengut? • Majanduse rahvusvahelistumise kasv, ettevõtete välisturgudele orienteeritus on paratamatu - teadmusmahukate ja kõrge tootlikkusega teenuste arendamisele • Mida teha? • Mõelda, miks ja kuidas saavad välisturud meile kasulikud olla ja millised turud sobivad • Turgudel sobivate nishide/segmentide otsimine ja neile sobivate toodete ja teenuste arendamine (eeldab senisest laiemat partnerite kaasamist arendustöösse) • Sihtturgudele sisenemisel palju nii palju ühistegevust kui võimalik (nt. kuidas Soome VKE lähevad Indiasse) EAS ja välismin-i , linnade esindused ja liidud peaks koos tegutsema • Kasutada välisinvestorite teadmised ja oskused ära globaalsetesse väärtusahelatesse minekul • Arendada töötajate teadmisi ja oskusi, et suuta müüa keerukamat toodet (nt. masinaehitusliidu kogemus) Allikas: U.Varblane 2009

10. Mis määrab praegu edasist arengut? • Kuivõrd kiiresti suudame aidata kaasa juhtide, ettevõtjate teadmiste arendamisele • juhtimislikud oskused (kuidas juhtida kasvavat firmat, investeeringute tasuvuse juhtimine jne) • maailmaturu alased teadmised ja oskused • tehnoloogiate alased teadmised • organisatsiooni juhtimise oskused • protsesside juhtimise oskused • Kuivõrd kiiresti suudame muuta avaliku sektori : • suhtumist riigi rolli majanduses • soovi rääkida oma ettevõtjatest partneritega • kujundada tugevaid partnereid Allikas: U.Varblane 2009

11. Definitsioone (1) • CLUSTER - A NUMBER OF THINGS OF THE SAME KIND, GROWING OR HELD TOGETHER (Webster’s Universal College Dictionay, 1997) • Klaster- Geograafiliselt lähestikku paiknevate ühe valdkonna tootmisele spetsialiseerunud ettevõtete ja institutsioonide (nt ülikoolide, arenguagentuuride, kaubanduskodade) kooslus, mis teeb koostööd ja samas konkureerib sisemiselt (Michael E. Porter 2000)

12. Definitsioone (2) • Võrgustik – ettevõte äriline koostöö, tarneahelad • Klaster – võrgustik + avalik sektor + haridusasutused + administreerimine • Triple Helix – sektoriülene era-, avaliku sektori haridus- ja teadusasutuste koostöö üldiseks majandusarenguks (ehk ka klaster + klaster + ...)

13. Definitsioone (3) • Tööstusklastreid (industry clusters)võib defineerida kui ettevõtete ja mitteäriliste organisatsioonide võrgustikku, mille liikmeksolemine on olulise tähtsusega iga ettevõtte individuaalsele konkurentsivõimele. Ühendavateks elementideks on näiteks ühine tootmisahel, ühised tehnoloogiaallikad, ühised turustuskanalid ja tarbijad, sarnase tööjõu vajadused jne (Enright, 1996)

15. Definitsioone (4) • But what exactly are these clusters? “They are combinations of industries and firms which are tied together by knowledge and product flows. There are many inter-connections between firms, technological spillovers and externalities. It is not only economic, but includes social and environmental benefits although measured in economic terms only. In a cluster there are many personal contacts which make the whole total more than the addition of the individual parts: 2+2=5!”(Pekka Ylä-Anttila, ETLA 1996)

16. Definitsioone (5) • KLASTRI GEOGRAAFILINE ULATUS VARIEERUB LINNAST REGIOONI, TERVE RIIGI JA RIIKIDE GRUPINI • See võib olla Pärnu, Pärnumaa, Eesti ja Läänemere Tuumregioon • Horisontaalne klaster – ühte tüüpi tooteid valmistamisel põhinev kooslus • Vertikaalne klaster – väärtusahelal põhinev kooslus

17. Klastrit iseloomustavad (1) • evolutsiooniliselt arenenud sektoriläbised ettevõtlusvõrgustikud • HEA ettevõtluskeskkond (miljöö), mis tagab uued niššid (uutele) ettevõtetele ja uute klastrite tekke; • koostöö ja konkurentsi balansseeritus: teatud tasemel toimuv koostöö on konkurentsi aluseks ja tagab innovatsiooni; • spetsialiseerumise, teadmiste ja oskamise (know how) kasvu ning tehnoloogilise arenguga loodav mastaabisääst; • klastrites toimuv innovatsioon ja õppimine, mis tagab toodete ja tootmisstruktuuride jätkuva uuendamise

18. Klastrit iseloomustavad (2) • osalejate ruumiline lähedus • ühtne sotsiaalne ja kultuuriruum - eeldus sotsiaalse ja kultuurilise kapitali tekkeks: võrgustike kasvamisel klastriteks ning suhete vormumine institutsioonideks, normideks ja väärtusteks • ettevõtlikkus, õppimine ja innovatsioon, millest saab regiooni elulaadi ja (mikro)kultuuri osa; • normide-väärtuste raamistik tagab stabiilsuse,teadmiste ja inimkapitali taastootmise • institutsionaalse õppimine võime, millega seda raamistikku jätkuvalt ja loovalt uuendada

19. Klastri suurusest • Milline on “õige” suurusega klaster?– Mõistlik mastaap varieerub olenevalt valdkonnast väga suurel määral • Millisel strateegia kujundamise tasandil töötame? • Kas see katab olulise osa fookuses oleva valdkonna ettevõtete tarneahelast? • Peamine mõista klastri fookuses oleva tööstuse äriloogikat • Klaster peab suutma teenindada kõiki sinna kuuluvaid ettevõtteid

20. Klastrid ja regiooni maine • Edukad, oma tooteid hästi müüvad klastrid levitavad regioonis olevat elu- ja mõttelaadi ning taastoodavad ja laiendavad nii endale eksporditurge kui ka ustavaid tarbijaid • Samas loovad klastrid regioonile mainet kui konkurentsiressurssi, mis: • parandab kapitali kättesaadavust; • soodustab inimeste sisserännet; • suurendab otseinvesteeringute mahtu. • Kui regioonil on juba hea maine siis annab seda tootemärgi arenduses veelgi kasvatada

21. Ettevõtte koha muutmine väärtusahelas Allikas: U.Varblane 2009

22. Klaster kui väärtusahel... • Klaster on väärtusahel majanduses, mis ulatub üle organisatsioonide ja statistiliste majandussektorite piiride • Klaster on analüütiline kontsept: väärtusahela “liikmed” ei pruugi klastri mõistega tuttavad olla ja ei peagi... • Väärtusahelad / klastrid väikeriigis võivad olla piiriülesed • Rahvusvaheliste ettevõtete filiaalide vaheline kaubavahetus • Allhange • .... • Kus Teie ettevõtte väärtusahelas asub...? Allikas: M.Tiits 2008

23. Klastrite ehitamine Avaliku võimu (riigi/regiooni/linna) majanduspoliitika saab toetada klastrite kujunemist: • Regulatsioonidega (nt EAS Klastrite arendamise toetus) • Majandusinfo edastamisega • Faktorarendusega (infra) • Teadus ja poliitika, tööjõu ja innovatsiooni ettevalmitus • Välisotseinvesteeringute kohaletoomine (mitmekesistamine, mahtude suurendamine) • Ekspordi soodustamine (müügitöö, brändiarendus)

24. Kohaliku avaliku sektori kaasamine? • Liberaalne majanduspoliitika “nähtamatu käsi” • Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus • Piiratud ressursid ja võimalused • Sõltuvus maksutulust? • Majandusbuum tekitas teisi harjumusi

25. Avalik võim klastrite arendamisel 1 (Porter, 2000) Nõudlustingimused (turg) • Kehtestada proaktiivsed standardid • Soodustada uuendust, innovatsiooni • Toodete ja teenuste testimise/sertifitseerimise toetamine • Osaleda turul nõudliku ostjana • Aktiviseerida (regiooni )ühismarketingi

26. Avalik võim klastrite arendamisel 2 (Porter, 2000) Ettevõtete konkurents ja strateegiad • Luua klastreid assisteerivad institutsioonid • Kaasata klastrisse (välis)otseinvesteeringuid • Soodustada klastrite eksporti • Kõrvaldada takistused kohalikult konkurentsilt

27. Avalik võim klastrite arendamisel 3 (Porter, 2000) Toetavad ettevõtted ja koostöö • Klastris osalejate kokkusaamiste korraldamine, selle sponsoreerimine • Klastrispetsiifilised jõupingutused, et meelitada ligi allhankijaid ja teenustepakkujaid teistest paikadest • Klastriga seotud vabatsoonide, tööstusparkide rajamine

28. Avalik võim klastrite arendamisel 4 (Porter, 2000) Sisendtegurid • Luua spetsiifilised koolitusprogrammid • Tagada kohalik arendustegevus ja innovatsioon klastriga seotud tehnoloogiates • Toetada klastriga seotud info kogumist ja analüüsi • Soodustada spetsialiseeritud transpordi, ITC ja muu infrastruktuuri arengut

29. Hea näide: Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooniettevõtete Liidu (ITL) fookusvaldkonnad 2009-2011 • IKT sektori tööjõud ja haridus – Sten Tamkivi • Eksport – Rain Laane • Liidusisene koostöö ja koostöö teiste erialaliitudega – Teet Jagomägi, Enn Saar • Elektrooniline side – Tõnu Grünberg • Infoühiskond ja selle areng Eestis – Urmas Kõlli • Eriprojektid – Markus Nisula • ITL-i ja IKT sektori maine – Taavi Kotka • IT ettevõtete sotsiaalse vastutusega seotud tegevuste suurendamine – Seth Lackman

31. Pärnu puiduklaster - taust • Pärnumaal 33% Eesti metsaressursist • Tugevad traditsioonid • Ca80 erinevas suuruses puidutööstuse ettevõtet • Mitmekesine tooteportfell ja vertikaalne väärtusahel • Puidutööstuses ja mööblitootmises on tööhõive maakonna suurim • 2008.a lõpus avanes EASi klastrite arendamise programm

32. Ühisosa • Paljud ettevõtete tegevused kattuvad • Partnerid, kes jagavad samasid väärtusi • Kogutud info jagamine omavahel loob sünergiat • Toodete ja teenuste sidumine annab lisandväärtust • Kulude kokkuhoid läbi ühise töö parema korraldamise • Koos õppimine-arenemine nii turustamise kui ettevõtluse (toote- ja tehnoloogiaarengu) kontektis

33. EAS Klastrite arendamise programm • Eeltaotlus 10.2008 – 07.2009: - Ettevõtete andmebaas - Klastrimajanduse selgitustöö, partnerite leidmine - Õppereis Rootsi • www.woodcluster.ee • Katusorganisatsiooni MTÜ Eesti Puukoda loomine • Täistaotlus: • toimiv puidusektori katus- jaarendusorganisatsioon • ühisturundus • klastriülesed arenguprojektid • tööjõu areng ja kvalifikatsioon • Tootmisressursside jagamine

34. Täna • 13 liiget, juhatus ja juhatuse esimees • Ühisturundusprojekt • 336 tuh krooni, 50% EAS • 06.2010 – 06.2011 • 7 partnerit • Trükis, koduleht • Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa • Stockholm Furniture Fair, Feb 08.- 12. • Laiendada kontaktide ja klientide võrgustikku • Muutuda koos atraktiivseks ja usaldusväärseks suurematele klientidele • Äridelegatsioonid (sõprus)linnadesse ja maakondadesse • “Klastri” toode? Turundus- ja arendusorganisatsioon?

44. Kogemusi ja soovitusi • Pikk raha – kasusaamine aastatega • Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt • Hakkajad, tegusad, targad ja koostöövalmid ettevõtjad • 15 – 25 liiget, kasu tunnetatav (või mõõdetav) • Tasakaalukas ja neutraalne juhtimine • Pidev ühistegevus, vältige jututuba! • Huvid ei kattu kunagi 100% • Muutused aja jooksul • Turundus on oluline, aga IKEA jaoks pole klastrit vaja • Pidev areng ja uued väljakutused • Kergelt ei tule midagi!

45. Tänan Teid Teie aja eest! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Pärnu esindus 443 0989 parnu@koda.ee