390 likes | 849 Views
Mis on ühiskond. Ühiskond on kogu olemasolev suhete võrgustik inimeste vahel. Ühiskonna komponentideks pole niisiis mitte inimesed, vaid suhted nende vahel /…/
E N D
Ühiskond on kogu olemasolev suhete võrgustik inimeste vahel. Ühiskonna komponentideks pole niisiis mitte inimesed, vaid suhted nende vahel /…/ Nähtav ja käegakatsutav inimeste kogum ei ole ühiskond; see on rahvahulk. Rahvahulka saab erinevalt ühiskonnast kokku koguda, laiali ajada, fotografeerida või maha nottida. Kultuur on ühiskonnaliikmete käitumise sisemised ja välimised reeglipärasused, välja arvatud need, mis on selgelt päriliku loomuga /…/ kultuur kätkeb väärtusi. Arnold Toynbee (1889-1975), “Uurimus ajaloost”, lk.51
Ühiskonnaelu valdkonnad Valitsemine Haridus Majandus Kultuur Tervishoid
Identiteet - teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetesKollektiivne identiteet- ühtekuuluvustunne, mis seob grupi liikmed “meie” teadvusega ja ühise väärtussüsteemiga- kollektiivset identiteeti toetab ja põhjendab kultuurikogukonna ühismäluJuri Lotman nimetab niisugust kollektiivsete tähenduste kogumit semiosfääriks (kr. k. sema – märk). Semiosfäär koosneb keelelistest ja mittekeelelistest märkidest ning neist moodustatud sõnumitest ja tekstidest
Kultuur Kultuur on inimeste võimete ja oskuste ning tema tegevuse tulemuste kogusumma Antiigileksikon Kultuur moodustub oma tervikus teadmistest, uskumistest, kõlblusest , saavutustest, kommetest ja mitmesugustest võimetest ja harjumustest, mis on inimese kui ühiskonna liikme poolt omandatud. Antropoloog Edward Burnett Tylor (1832-1917) Selle, et lapsed õpivad teatud ajal teatud kava kohaselt teatud asju, määrab loodus. See, mida nad õpivad, jääb kultuuri pärusmaaks. Politoloog Francis Fukuyama
Subkultuurid – peavoolu kultuurile vastanduvad allkultuurid The Beat Generation - biitnikud
Rahvuskultuurid18. sajandi lõpust on suuremaid etnilisi kogukondi määratletud rahvustenaRahvuskultuuri võib käsitada kui ühele etnilisele kogukonnale eriomast religioossete, maailmavaateliste ja argipraktiliste uskumuste, veendumuste ja käitumispõhimõtete kogumit
Tsivilisatsioonid Tsivilisatsioon on - suurim kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna seas. - inimühiskond (ka paikkondlikult v. mingil ajaloo arenguastmel) koos oma ainelise ja vaimse kultuuriga. (Eesti keele seletav sõnaraamat)
Tänapäeval enim viidatud tsivilisatsiooniteoreetik on Samuel Huntington (1927-2008), Harvardi ülikooli professor. Peateos Tsivilisatsioonide kokupõrge, ilmus artiklina 1993 ja sai raamatuks välja arendatud 1996.
Tsivilisatsioonid tänapäeva maailmas Samuel Huntingtoni järgi (1996).
Geert Hofstede (Hollandi sotsioloog ja kultuuriuurija)kultuuridimensioonide mudel • Individualism/kollektivism • Maskuliinsus/feminiinsus • Ebakindluse vältimine • Väike/suur võimukaugus
Kultuuride jaotus lähtudes hoiakutest, uskumustest ja väärtustest RonaldIngelhart, (Michigani ülikooli professor)
Ühiskonna tüübid • Agraarühiskond • Tööstus- ehk industriaalühiskond • Postindustriaalne ehk teenindusühiskond • Infoühiskond • Teadmusühiskond
Demokraatia maailmas Full democracies—scores of 8 to 10. Flawed democracies—scores of 6 to 7.9. Hybrid regimes—scores of 4 to 5.9. Authoritarian regimes—scores of 0 to 3.9.