1 / 16

Seosed artikulatsioonihäirete ja hambumusanomaaliate vahel

Seosed artikulatsioonihäirete ja hambumusanomaaliate vahel. Ingrid Kokmann STOM II Tartu 2012. Sissejuhatus. Hambumusanomaaliate ja artikulatsioonihäirete vaheliste seoste kohta on vastakaid arvamusi Põhjus – paljudel inimestel on dentoalveolaarsest häirest hoolimata normaalne kõne

tuan
Download Presentation

Seosed artikulatsioonihäirete ja hambumusanomaaliate vahel

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Seosed artikulatsioonihäirete ja hambumusanomaaliate vahel Ingrid Kokmann STOM II Tartu 2012

  2. Sissejuhatus • Hambumusanomaaliate ja artikulatsioonihäirete vaheliste seoste kohta on vastakaid arvamusi • Põhjus – paljudel inimestel on dentoalveolaarsest häirest hoolimata normaalne kõne • Üldiselt arvatakse, et teatud seosed kehtivad

  3. Konsonandid eesti keeles • Eesti keele kõige keerulisemad häälikud on ahtushäälikud /s/, /r/, /l/, /t/ ja /n/ • Moodustatakse hammaste või hambasompude piirkonnas ja nimetatakse vastavalt dentaalideks või alveolaarideks • Konsonanti hääldades toetub tööelund täielikult või osaliselt vastu tugielundit ja moodustusasend on kindlamini fikseeritud

  4. Konsonandid eesti keeles • Kõige sagedasem kaashäälik eesti keeles on /s/ • Häälikuid iseloomustavad teatud tunnused, mis võimaldavad häälikutel kõnet kuulates vahet teha • Eesti keeles tuleb olulist tähtsust omistada hääliku kestusele, kuna see on sõna tähenduse eristamise aluseks

  5. Häälikute moodustamise alused • Kõne füsioloogilise poole moodustavad respiratsioon, fonatsioon ja artikulatsioon • Häälikumoodustuse juures eristatakse aktiivset ehk tööelundit (keel, huuled, kurgu nibu, häälepaelad, pehme suulagi) ja passiivset ehk tugielundit (hambad, ninaõõs ja kõva suulagi) • Olulisim roll häälikute hääldamisel on huultel ja keelel

  6. Häälikute moodustamise alused • Selge hääldus sõltub kõneelundi normaalsest ehitusest, kõneorgani elastsusest ja liikuvusest, kõneleja foneetilisest ja grammatilisest teadlikkusest (kuidas tekib üks või teine häälik, kuidas kõlab) ja hääldamiseks valmisolekust • Ilma hammasteta poleks mõeldav selge hääldamine ega korrektne, esteetiline kõne

  7. Häälduspuuete seos hambumusanomaaliatega • Häälduspuue, mis on põhjustatud ebakorrapärasest hambumusest, kuulub mehhaanilise düslaalia valdkonda • Valehambumus võib hääldamisel takistada keelel moodustada ahtust või sulgu selleks ettenähtud kohas või viisil ning sellega seoses muudab või takistab hääldamisel õhujoa liikumisteed

  8. Eesmine lahihambumus • Kirjanduse andmetel seostatakse häälduspuudeid kõige enam eesmise lahihambumusega - lahihambumus, mille korral puudub vastashammaste vahel kontakt

  9. Eesmine lahihambumus • Kõige sagedasemaks häälduspuudeks eesmise lahihambumuse korral on interdentaalne sigmatism • Kuigi /s/ moodustatakse erinevates keeltes isemoodi, on korrelatsioon eesmise lahihambumuse ja lateraalse või interdentaalse sigmatismi vahel kõigis keeltes tugev

  10. Progeenia • Ka progeeniat iseseisvana - alumised hambad ülemistest eespool - on erinevates keeltes täheldatud rohkem koos /s/ valehääldusega, kuigi palju esineb ka /r/, /l/, /n/ ja /t/ häälduspuudeid

  11. Prognaatia • Vähesemal määral avaldub sigmatism ka prognaatia - ülalõug alumisest tunduvalt eespool - puhul

  12. Häälduspuuete seos hambumusanomaaliatega • Rohkesti on täheldatud hääldusprobleeme ka hammastevahelise ruumiülejäägi korral • Mõned uurijad on arvanud, et nii suurte hammaste vahede kui ka puuduva intsisiivi korral esineb rohkelt just /s/ häälduspuudeid • Ruumiülejääki ülemiste intsisiivide vahel on erinevates keeltes seostatud ka /l/, /n/ ja /t/ häälduspuuetega ning pisut ka interdentaalse ja lateraalse /r/-ga

  13. Häälduspuuete seos hambumusanomaaliatega • Leitud on ka, et häälikute /s/, /r/, /l/, /n/ ja /t/ valehääldust saab seostada eesmise ja lateraalse risthambumusega. • Risthambumusel on ülalõug võrreldes alalõuaga kitsam ning seetõttu asuvad hambad ruumipuuduse tõttu rohkemal või vähemal määral puseriti

  14. Kompenseerimine • Hambumusanomaalia võib, aga ei pruugi tekitada häälduspuuet • Kirjanduse andmetel suudab inimene kõneorgani eripärast lähtuvalt teha keele ja huultega automaatselt kompensatoorseid liigutusi • Selline kompenseerimisvõime oleneb ka inimese intelligentsusest, emotsionaalsest seisundist ja sotsiaalsest kuuluvusest

  15. Kokkuvõte • Hääldamise ja hambumuse vahelisi seoseid on maailmas uuritud juba 20. sajandi alguskümnenditest peale, kuid kindlaid seoseid pole siiani lõplikult välja selgitatud • Leitud on, et konkreetsetest häälduspuuetest on sigmatism ainus, mida saab otseselt seostada eesmise vertikaalse lahihambumuse või progeeniaga

  16. Kasutatud kirjandus • Oks, I, Jagomägi,T. (2006). Seosed artikulatsioonihäirete ja hambumus-anomaaliate vahel. Eesti Arst 85 (6), 379-383 • Randlepp, M (2010). Hambumusanomaaliaga 14-19 aastaste Eesti noorte häälduspuuded. Tartu Ülikooli Haridus- ja Sotsiaalteaduskonna Erapedagoogika osakonna magistritöö.

More Related