1 / 44

Maailmapoliitika. Rahvusvahelised suhted

Maailmapoliitika valdkonnad. Teooria (lhenemise phivalikud, koolkonnad)Rahvusvahelised toimijad, institutsioonid ja rhmitusedMaailmassteem: riik-suurregioon-maailmleilmastumine: sisu, vljakutsed, ksitlemise vimalused ja piiridVlispoliitikaRahvusvaheline anarhia ja selle piiramine: konf

oke
Download Presentation

Maailmapoliitika. Rahvusvahelised suhted

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


    1. Maailmapoliitika. Rahvusvahelised suhted Poliitika ja valitsemise aluste 12. loeng Leif Kalev

    2. Maailmapoliitika valdkonnad Teooria (lähenemise põhivalikud, koolkonnad) Rahvusvahelised toimijad, institutsioonid ja rühmitused Maailmasüsteem: riik-suurregioon-maailm Üleilmastumine: sisu, väljakutsed, käsitlemise võimalused ja piirid Välispoliitika Rahvusvaheline anarhia ja selle piiramine: konflikt ja julgeolek Lisaks õigus, majandus, ajalugu, geograafia

    3. Maailmapoliitika juhtkoolkonnad 20. sajandi avapool: kontseptuaalne realism (konservatism) vs idealism (liberalism) 1950.-60. aastad: realismi ülemvõim 1970.-80. aastad: uusrealism vs uusliberalism (neo-neo väitlus ja hiljem süntees) 1990.-2000. aastad: neoneo (=empiiriline realism) vs konstruktsionism jt uued suunad 2010. aastad: globalism, mis sisaldab nii empiirilist realismi kui konstruktsionismi

    4. Koolkondade lühitutvustus 1 Kontseptuaalne realism: riikide omahuvid, sõjaoht, võimalik eesmärk jõutasakaal Idealism: riikide võime koostööks, riikidevahelise lepingusüsteemi arendamine maailmarahu süsteemiks Uusrealism: riikide omahuvid, eesmärk jõutasakaal, aga lisaks riikidele ka teised toimijad, lisaks sõjale ka rahvusvahelised koostöö- ja normimehhanismid

    5. Koolkondade lühitutvustus 2 Uusliberalism ehk uusinstitutsionalism: olulised rahvusvahelised režiimid, mitte ainult lepingutes kirjasolev, praktiline koostöö edendab maailmarahu Konstruktsionism: rahvusvaheline tegelikkus kui kujutletud, sotsiaalselt konstrueeritud reaalsus, identiteetide, huvide jne pidev ümbermõtestamine Postmodernism: võimu ja ametliku tegelikkuspildi kriitika muinasjuttudena

    6. Koolkondade lühitutvustus 3 Kriitiline teooria: moonutusi tootvad süvastruktuurid, nt marksismi puhul majanduslik ebavõrdsus ja feminismi puhul sooline ebavõrdsus. Väga suur kirjusus Strukturalism: maailmapoliitikat seletab paremini süsteemiteoreetiline kui toimijast lähtuv vaatenurk Üleilmastumise teooriad: maailm hallatavama reaalsusena ja tükati tervikuna toimiva süsteemina. Üleilmsed valitsemismudelid (global governance). Väga suur kirjusus

    7. Rahvusvahelise poliitika toimijad Põhilised toimijad on riigid Teised toimijad on: Riikidevahelised rahvusvahelised ühendused ja institutsioonid, millest mõned (nt Euroopa Liit) on muutumas riigiülesteks, st samuti esmatasandi subjektideks Ajalooliselt riikidega võrdsustatud subjektid (Püha Tool ja Vatikani riik, Malta Ordu e johanniidid e hospidali-vennad, Punase Risti Rahvusvaheline Komitee) Valitsusvälised rahvusvahelised ühendused Rahvusvahelised e hargmaised suurettevõtted (MNC-d) Tunnustatud valitsuste välised kehamid: rahvuslikud jm vabastusliikumised, mässulised, de facto valitsused Üksikisikud alati vaieldava subjektideringina

    8. Riik maailmasüsteemi toimijana Suveräänsus: Sisemine: tegevusvõime ja –ulatus Välimine: tunnustatus, liikmelisus süsteemis, enese kehtestamise vahendid Riigiidentiteet: sidusus, püsivus, keskkonnataju – piljardilaud vs komplekssus Riigivõimu suhtestumine avarama ja kohalikuma võimuga, mitmetasandiline valitsemine

    9. Toimijate suundumusi Riikide arvu kahanemine 19. saj ja kasv 20. saj, hetkel u 200 riiki. Desuveräniseerumine Maailmas hetkel u 8000 keelt, millest u 700 põhikeelt. Rahvuslus Impeeriumid, suured ja väikesed riigid, tugevad, nõrgad ja ebaõnnestunud riigid Riikide ühendused (IGO) ja lepingud: algus, ÜRO ajajärgu kasv (ka regionaalsed) Mitteriiklikud ühendused (INGO) vs GONGO, QUANGO, DONGO, MNC, terrorivõrgustikud

    10. Rahvusvahelised organisatsioonid Ühinenud Rahvaste Organisatsioon: maailma riikide keskühendus ÜRO allühendused (UNESCO, ILO, UNICEF, FAO jt). Eraldi: Punane Rist Regionaalsed liidud (NATO, EN, OSCE, Araabia Liiga, ASEAN, ARO, Aafrika Liit jt) Riikide lepingusüsteemid (režiimid) OECD, G8, G48, IMF, WB, WTO, GATT Hargmaised ettevõtted (UNCTAD: 1970 7000, 2000 50 000) Vabaühingud: Greenpeace, ATTAC, al-Qaida

    11. Režiimid (näited) Makrotasemel (poliitika): 19. saj: Püha Liit, Euroopa Kontsert Rahvasteliidu süsteem 20. saj esipoolel ÜRO maailmarahu mudel alates 20. saj keskpaigast Tematiseeritud tasemel (majandus jm): Bretton Woodsi süsteem (WB, IMF) WTO süsteem Euroopa Nõukogu süsteem (inimõigused)

    12. Koostöömudeleid Young: hegemooniliselt loodud, läbirääkimis-tel kujundatud ja isetekkelised režiimid Liidud: ajalooliselt nt Napoleoni-vastane liit, maailmasõdade liidud, külma sõja kaks leeri ja mitteühinemisliikumine jne. Nüüd ARO, Aafrika Liit, ASEAN jne Integratsioonipiirkonnad (spillover e lisamõju) Kultuuripiirkonnad (Huntington) Suurintegratsioonipiirkonnad (Ameerika, Euroopa, Aasia)

    13. Maailmasüsteem Kolm võtmeprotsessi Riiklikkus: riikide tegevusloogikad, enesepilt, võimalused, vahendid – suveräänsuse ulatus Regionaliseerumine: koondumine piirkondlikesse ja/või kultuurilistesse suurregioonidesse. Erinevad tasandid EL-ist ja NAFTA-st alustades Üleilmastumine: maailm praktiliselt ja kujutluslikult hallatavama reaalsusena ja tükati tervikuna toimiva süsteemina. Kultuuriline ja majanduslik, üleilmsed valitsemismudelid

    14. Riik ja riikidesüsteem Modernse riigi suveräänsus sõltub algusest peale refleksiivselt jälgitud riikidevaheliste suhete komplektist. „Rahvusvahelised suhted” ei seo valmiskujul riike, mis suudaksid oma suveräänsust säilitada ka ilma nendeta – nad on alus, millel põhineb rahvusriikide toimimine. (Giddens 1985: 263-264) Riik omandab tähenduse riikide süsteemis

    15. Westfaali mudel 1 Maailm jaguneb suveräänseteks riikideks, mis ei tunnusta kõrgemat võimu ja võistlevad võimu pärast Õigusloome, vaidluste lahendamine ja õiguse elluviimine on valdavalt riikide asi Riikide erimeelsused lahendatakse sageli jõuga, määrab tegelik tugevus. Jõu kasutamist piiravaid rahvusvahelisi reegleid on vähe ja nad on nõrgad Ühine prioriteet on minimeerida tõkked riigi tegevusvabadusele

    16. Westfaali mudel 2 Riigipiire ületavad õiguserikkumised on vaid asjaosaliste mure, rahvusvahelist ühishuvi siin ei tunnustata Kõiki riike käsitletakse õiguslikult võrdsena, õiguslikud reeglid ei arvesta tugevuserisusi Rahvusvaheline õigus on suunatud minimaalsete kooselureeglite kehtestamisele, riikide ja rahvaste püsivamad sidemed on eesmärgiks üksnes niikaua, kuni see võimaldab saavutada sõjalised eesmärgid

    17. Varasemad riikide suhetemudelid Tsivilisatsiooniline (andamiimpeeriumid, linnriigid): tsiviliseeritud ala vs barbarite ala, ühes ühed ja teises teised reeglid. Barbarite ala võib jõudumööda tsiviliseerida Kristliku maailmariigi mudel: üks jumal, üks valitseja (või kaks: sau ja mõõk, paavst ja keiser). Taevane ja maine linn. Kristliku tsivilisatsiooni ala ja veel valgustamata ala, kus elavad õnnetud metslased ja saatana käsilased. Kristlikul valitsejal ja tema alamatel on kohustus viia jumala valgustus metslasteni ja hävitada saatana käsilased. Paavsti ja keisri, samuti keisri, kuningate ja madalamate valitsejate õiguste täpne jaotus ühtses süsteemis

    18. ÜRO maailmarahu mudel Riigid otsustavad oma siseasjade üle ise Riigid elavad teineteisega rahus naabritena Riigid hoiduvad teineteist jõuga ähvardamast või jõudu tarvitamast Riigid ühendavad jõu rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks Relvajõudu rakendatakse vaid üldistes huvides ÜRO julgeolekunõukogu loal või agressiooni tõrjumiseks ÜRO edendab kõigi rahvaste majanduslikku ja sotsiaalset arengut

    19. Muutused riikidevahelises poliitikas Sõjaliste ohtude ümbermõtestamine: tavasõ-dade ähvarduse vähenemine ning madala in-tensiivsusega konfliktide (terrorism, „majan-dussõda”, väljast toetatud sissisõda, propagan-dasõda) ja riskide (nt keskkonnaõnnetused) esiletõus. Tuumaähvardus tasakaalustajana? Majanduslik maailmastumine. Majandus-tegurite tähtsuse tõus sõjaliste ja poliitiliste arvel. Rahvusvaheliste ettevõtete mõju tõus. Ülemaailmsete probleemide teadvustamine ja vastavad lepingud, nt keskkond. Riigiüleste ühenduste areng

    20. Uus maailmakord? ÜRO Julgeolekunõukogu on andnud nõusoleku rahvusvaheliste jõudude sissetungiks Afganistani pärast 11.09.2001 rünnakuid ning mõnedesse Aafrika riikidesse massimõrvade ärahoidmiseks Teatud juhtudel võib sekkuda ka siseriiklike inimõiguste kaitseks Teatud juhtudel võib sekkuda ohu ennetamiseks: tuuma-, keemia- või bioloogiarelvad, terrorism USA on eiranud ÜRO Julgeolekunõukogu lõpliku sõna õigust riikidele kallaletungimisel (Iraak), ent on kasutanud ulatusliku liitlasriikide rühma abi ning teiste riikide teadlikku mittesekkumist Kosovo küsimus, Abhaasia, Osseetia jne ÜRO roll muutunud ebamäärasemaks

    21. Maailmastumise uued vastasseisud Üliriik Ameerika Ühendriigid Tugevad riigid (JN 4, Saksa, Jaapan) Stabiilsed riigid (Šveits, Eesti, Singapur jt) VS Paariariigid ja kokkuvarisenud riigid 4GW, neljanda põlvkonna sõda (fourth-generation warfare), terroristirünnakud Ülemaailmsed võrgustikud, mis püüavad inimeste liikumist teatava paindliku kontrolli all hoida?

    22. Paaria- ja kokkuvarisenud riigid Paariariigid (rogue states): tugev autoritaarne võim oma elanike üle, teiste riikide suhtes vaenulikud, tõenäoliselt rahastavad terroriste (Kuuba, Põhja-Korea, Iraan, Liibüa) Kokkuvarisenud riigid (failed states): vägivaldne anarhia, hõimude ja sõjapealikute võitlus, oht selle tõttu, et ei suuda oma ala kontrollida ja terroriühendused saavad kasutada tugipunktidena (Angoola, Afganistan, Burundi, Elevandiluurannik, Kolumbia, Kongo DV, Libeeria, Sierra Leone, Somaalia, Sudaan, Zimbabwe. Küsimärgiga: Albaania, Bosnia, Gruusia, Iraak, Jeemen, Nigeeria, Pakistan, Zimbabwe) Chomsky: mõlemad ennekõike USA vaatenurgast

    23. Eripiirkondi maailmas ÜRO halduses alad (Kosovo, varem Afganistan jt) Antarktika eriseisund Sõjaväebaasid ja elaniketa saared (Diego Garcia) Maailmastumise jõukus- ja eluviisierisuste, aga ka rahvamõrvade tõttu kasvab pidevalt sisserändesurve nn tuuma riikidele: erivööndid ja laagrid Rahvuslike vabastusliikumiste kontrollitud alad: nn Somaalimaa, Ida-Kongo, Aceh, Tšetšeenia (osalt) jt Maksuparadiisid ja tagaotsitavate asüülid: Bahama, Mani saar jt Olematud riigid: Patagoonia, platvormid ja pisisaared, talud, Kuu, Marsi, Veenuse jt erastamine

    24. Poliitilised süsteemid tänapäeval Andrew Heywoodi viisikjaotus: Lääne polüarhiad (arenenud demokraatiad) Kesk- ja Ida-Euroopa uued demokraatiad Ida-Aasia režiimid Islamirežiimid Sõjaväevalitsused

    25. Euroopa ühinemine Sõjajärgne ühistöövaimustus ja üksikud lepped (söe-, terase-, ja tuumaenergiaühendus) Rooma lepingu aeglane rakendumine u 1960-1990: vabakaubandus, ühine tolliruum, ühised majanduspoliitikad, lõpuks ühine majandusruum Uued ambitsioonid ja valdkonnad: 1987 Ühtse Euroopa Akt ja järgnenud lepingud. Euroopa Ühend-riikide idee ja kõhklused liikmesriikides (ÜK, Taani) Laienemised: 1973 EFTA, 1981-85 Kreeka ja Pürenee endised diktatuurid, 1995 endine Lääne-Ida puhverala (Põhjamaad ja Austria), 2004 Kesk- ja Ida-Euroopa Valitsustevaheline koostöö vs liitriik või tsentraliseeritud riik vs Kodanike Euroopa

    26. Euroopa Liidu põhimärksõnad Riikidevahelised aluslepingud: Rooma, Maastrichti, Amsterdami, Nizza Euroopa Liidu põhiseadusleping, reformileping Ühisõigus (aquis communautaire): määrused, direktiivid, otsused ja soovitused Poliitikad: liidu ja liikmesriikide pädevusjaotus Ühise välis- ja julgeolekupoliitika probleemid Isikute, kaupade, teenuste ja tööjõu vaba liikumine. Ühine majandus- ja viisaruum (Schengeni leping) Euroopa Liidu kodakondsus ja põhiõiguste harta

    27. EL-i kesksed institutsioonid Euroopa Ülemkogu ja Ministrite Nõukogu Euroopa Komisjon President; välis- ja julgeolekupoliitika volinik Euroopa Parlament Euroopa Kohus Esimese astme kohus Euroopa vahemees (ombudsman) Euroopa Keskpank Majandus- ja sotsiaalkomitee Keskaudiitorteenistus

    28. Globaalprobleemide põhirühmad Üleilmse suurusjärgu julgeolekuohud (relvakasutus ja sellega ähvardamine, massihävitusrelvad) Maailma majandus- ja arenguväljakutsed Maakera toorainevarude kahanemise mured Üleilmsed keskkonnaprobleemid Inimõigus-, pagulas- ja rändeprobleemid Üleilmsete nakkushaiguste tekke ja leviku oht Muud üleilmse suurusjärgu mured

    29. Välispoliitika Sisend (ühiskond+rahvusvaheline keskkond): väärtused, normid, mängureeglid, ohud, väljakutsed, võimalused, toetused, vastuseis, ainelised ja inimressursid jne Riigivõimu siseprotsessid: poliitika väljamõtle-mine, suunavõtud, üld- ja tegevuseesmärkide määratlemine, strateegia ja taktika kujunda-mine, poliitika teostumise järelevalve, ressursside kasutuse jälgimine ja korraldus Otsused ja tegevused, võimalik tagasiside

    30. Riikidevaheline suhtlus Riigid tunnustavad teineteist de iure ja de facto. Abistavad oma kodanikke välismaal Riigipeade jt juhtide vastastikused külastused, erimissioonid, läbirääkimised Riigipeast välisministeeriumi juhtrolli ja tänase laiema institutsionaalse välissuhtluseni Vahetatakse esindajaid. Tavaliselt suursaadikuid (erakorraline ja täievoliline suursaadik). Võib olla saadik mitmes riigis korraga Teised tavalised esindajad: konsulid, asjurid Suhtlus järgib diplomaatilist protokolli Rikkumise korral järkjärgulised sanktsioonid

    31. Rahvusvahelise poliitika märksõnu Jõutasakaal ja liidud Hegemoonia (unipolaarsus), bipolaarsus, multipolaarsus Külm sõda, pingelõdvendus (détente), uus maailmakord Rahvaste enesemääramisõigus Uuskolonialism, arengukoostöö jt teooriad Wallersteini maailmasüsteemi mudel: tuum-perifeeria-poolperifeeria

    32. Anarhia ja konfliktid Anarhia kui normaalolukord, väljakutseks konfliktid, vasturohuks haldamine, jõutasakaal Konflikt kui poliitiline protsess, milles osapooltel on haakumatu suhtumine ja vastanduv käitumine: konfliktiolukord: esitatakse nõudmised ja eeldused, mida pole võimalik mõistliku aja jooksul vastastikku täita konfliktne käitumine: sõjategevus jne konfliktidiskursused, identeteedid ja kujutlused

    33. Riikidevahelised vaidlused Tüliga riikide vahel on tegemist siis, kui: riikide vahel on lahkarvamus faktis, õiguslikus või poliitilises küsimuses on tegemist huvide vastuoluga ühe riigi õigustatud nõue lükatakse teise riigi poolt tagasi või kaheldakse õigustatuses Õiguslike ja poliitiliste tülide eristamine sõltub suuresti riigi suvast, põhialuseks on normide või normivaidluse olemasolu õiguslikes tülides

    34. Konflikti väline dünaamika Mitteavalik diplomaatiline vastandumine Avalik diplomaatiline vastandumine Bilateraalne IGO tasemel Diplomaatilised sanktsioonid Majanduslikud sanktsioonid Sõjaline mobiliseerumine Sõjaline konflikt Vaherahu Rahuleping

    35. Konfliktiennetusredel

    36. Riigi enesekaitsevahendid Vaidluste lahendamise meetodite kasutamine (vt. järgmine slaid) Hoiatused, noodid jm. diplomaatilised vahendid Retorsioon e. vastuabinõu Repressaal e. surveabinõu Sõda: Enesekaitse e. hädakaitse Rünnak e. intervensioon – pole tänases rahvusvahelises õiguses lubatud, va. ÜRO heakskiidul

    37. Vaidluste lahendamise meetodid Poliitilised meetodid (pole õiguslikult siduvad) Läbirääkimised Head teened Vahendus Uurimine Lepitus (lepitusmenetlus) Õiguslikud meetodid (põhimõtteliselt siduvad) Menetlus Rahvusvahelises Kohtus vm. kohtus Menetlus Rahvusvahelises Alalises vm. Vahekohtus

    38. Jõu kasutamise käsitluse areng Keskaeg: õiglase sõja doktriin – sõda ilma õiglase põhjuseta (eesmärgita) on õigusvastane 17. sajandi lõpust oli sõda õiglane, kui riik uskus, et sõjal on õiglane põhjus (eesmärk) Õiguspositivism (19. saj. jj.) – suveräänne riik ise otsustab, millal ja kelle vastu ta jõudu kasutab Rahvasteliidu põhikiri (1919) sätestas piirangud vaid sõja alustamisele Briand-Kellogg’i pakt (1928) – üldine sõjast loobumise leping ÜRO põhikiri (1945) – keelati jõu kasutamine ja jõuga ähvardamine

    39. ÜRO jõu kasutamisest (1970) Agressioonisõjad on rahuvastased kuriteod Riigid ei tohi kasutada jõudu ega ähvardada jõu kasutamisega piiride rikkumise eesmärgil Riigid on kohustatud hoiduma jõu kasutamist hõlmavatest repressaalidest Riigid ei tohi kasutada jõudu rahvaste enesemääramisõiguse ja iseseisvuse äravõtmise eesmärgil Riigid peavad hoiduma teiste riikide alal tsiviilrahutuste ja terroriaktide korraldamisest, neis osalemisest, abistamisest või õhutamisest. Ka ei tohi julgustada teise riigi alale tungida kavatsevate relvaüksuste moodustamist

    40. Enesekaitse Enesekaitse e. hädakaitse – juba alanud või vahe-tult eelseisva teise riigi relvajõudude pealetungi tagasitõrjumine jõuga (ÜRO põhikiri art 51). Peab olema: vajalik proportsionaalne e. mõõdupärane Kitsam tõlgendus: ainult relvastatud rünnaku puhul Laiem tõlgendus: ka muudel juhtudel Eristatakse: individuaalset, ühe riigi poolt teostatud enesekaitset kollektiivset, mitme riigi ühiselt teostatud enesekaitset

    41. Ennetus ja välisabi Ennetava enesekaitse (anticipatory self-defence) õigus, nt kui üks riik varustab teise riigi alal olevaid valitsusvastaseid rühmitusi Välisabi vs kodusõda. Valitsus võib paluda teise riigi relvajõudude kohalolekut oma alal, kui (1) palve esitab ala suverään ja (b) on olemas õiguspärane eesmärk. Kui aga tegu on juba kodusõjaga, st. üldiseks muutunud võitlusega, on sekkumise lubatavus vaieldav. Sel juhul võib abi olla poliitiline või majanduslik, aga mitte sõjaline

    42. Sõjahädavajadus Sõjaline hädavajadus (military necessity) – sõdiva poole õigus eirata teatud sõjapidamisreegleid, kui see on õigustatud teatud seadusliku sõjalise eesmärgi teostamiseks. Nt. kuigi on kohustus austada omandiõigust nii okupeeritud alal kui mujal, võib siiski sõjalistel võimudel tekkida vajadus võtta ära omandit selleks, et teostada plaanitud operatsioone. Kuid sõjaline vajadus ei õigusta ausa sõdimise reeglite rikkumist ükskõik kui äärmuslik see vajadus ka poleks (Stowell)

    43. Humanitaarinterventsioon Humanitaarse interventsiooni (humanitarian intervention) olemuseks on rahuvalvajate poolt jõu kasutamine, eesmärgiga kaitsta elanikkonda oma-volilise ja pideva kuritarvitava kohtlemise eest, mis ületab eeldatava mõistliku ja õiglase käitumise piirid Humanitaarseks interventsiooniks peab olema luba pädevalt rahvusvaheliselt organisatsioonilt (ÜRO) Relvajõu kasutamine on lubatud vaid juhul, kui tegu on üliraskete inimõiguste rikkumistega, nt genotsiidiga Sekkumise järele on olemas äärmine vajadus ja sekkumise tulemusena päästetakse suurel hulgal inimelusid

    44. Miks sekkutakse? Mure lumepalliefekti pärast Kartus kaotada mõju Väldib inimkaotusi või suurt hulka põgenikke Majanduskeskkonna halvenemine on vähesem Võimaldab kasutada ressursse, mida on piisavalt Võimaldab osaleda mitmes protsessis korraga ja sarnaste vahenditega Leevendavad tegurid: ei riku suhteid pikaajaliselt, ei sattu vastuollu rahvusvahelise õigusega, ei küsimärgista sihtriigi legitiimust ega suveräänsust Mida varem sekkuda, seda tulemuslikum ja silmatorkamatum

    45. Ennetamise poliitika Ennetamine on eelkõige väikeriikide ja majanduslike suurvõimude huvides Sekkutakse paljuski vaid piirialade stabiliseerimiseks Nõuab suurt valikut täiendavaid vahendeid Varasemad sanktsioonikesksed lähenemised ei töötanud Kombineeritud piitsa ja prääniku meetod EL: liitumispartnerlus ja naabruspoliitika Riik loobub osast oma suveräänsusest Saab vastu ressursse valitsemise teostamiseks ja kindlad reeglid demokratiseerimise ja etnopoliitika osas (ISPA, PHARE, INTERREG jne) Toimub pidev inspekteerimine ja hindamine Saab/ei saa strukturaalse lubaduse olla tulevikus kaasatud liikmena

More Related