440 likes | 1.08k Views
Maailmapoliitika valdkonnad. Teooria (lhenemise phivalikud, koolkonnad)Rahvusvahelised toimijad, institutsioonid ja rhmitusedMaailmassteem: riik-suurregioon-maailmleilmastumine: sisu, vljakutsed, ksitlemise vimalused ja piiridVlispoliitikaRahvusvaheline anarhia ja selle piiramine: konf
E N D
1. Maailmapoliitika. Rahvusvahelised suhted Poliitika ja valitsemise aluste 12. loeng
Leif Kalev
2. Maailmapoliitika valdkonnad Teooria (lähenemise põhivalikud, koolkonnad)
Rahvusvahelised toimijad, institutsioonid ja rühmitused
Maailmasüsteem: riik-suurregioon-maailm
Üleilmastumine: sisu, väljakutsed, käsitlemise võimalused ja piirid
Välispoliitika
Rahvusvaheline anarhia ja selle piiramine: konflikt ja julgeolek
Lisaks õigus, majandus, ajalugu, geograafia
3. Maailmapoliitika juhtkoolkonnad 20. sajandi avapool: kontseptuaalne realism (konservatism) vs idealism (liberalism)
1950.-60. aastad: realismi ülemvõim
1970.-80. aastad: uusrealism vs uusliberalism (neo-neo väitlus ja hiljem süntees)
1990.-2000. aastad: neoneo (=empiiriline realism) vs konstruktsionism jt uued suunad
2010. aastad: globalism, mis sisaldab nii empiirilist realismi kui konstruktsionismi
4. Koolkondade lühitutvustus 1 Kontseptuaalne realism: riikide omahuvid, sõjaoht, võimalik eesmärk jõutasakaal
Idealism: riikide võime koostööks, riikidevahelise lepingusüsteemi arendamine maailmarahu süsteemiks
Uusrealism: riikide omahuvid, eesmärk jõutasakaal, aga lisaks riikidele ka teised toimijad, lisaks sõjale ka rahvusvahelised koostöö- ja normimehhanismid
5. Koolkondade lühitutvustus 2 Uusliberalism ehk uusinstitutsionalism: olulised rahvusvahelised reiimid, mitte ainult lepingutes kirjasolev, praktiline koostöö edendab maailmarahu
Konstruktsionism: rahvusvaheline tegelikkus kui kujutletud, sotsiaalselt konstrueeritud reaalsus, identiteetide, huvide jne pidev ümbermõtestamine
Postmodernism: võimu ja ametliku tegelikkuspildi kriitika muinasjuttudena
6. Koolkondade lühitutvustus 3 Kriitiline teooria: moonutusi tootvad süvastruktuurid, nt marksismi puhul majanduslik ebavõrdsus ja feminismi puhul sooline ebavõrdsus. Väga suur kirjusus
Strukturalism: maailmapoliitikat seletab paremini süsteemiteoreetiline kui toimijast lähtuv vaatenurk
Üleilmastumise teooriad: maailm hallatavama reaalsusena ja tükati tervikuna toimiva süsteemina. Üleilmsed valitsemismudelid (global governance). Väga suur kirjusus
7. Rahvusvahelise poliitika toimijad Põhilised toimijad on riigid
Teised toimijad on:
Riikidevahelised rahvusvahelised ühendused ja institutsioonid, millest mõned (nt Euroopa Liit) on muutumas riigiülesteks, st samuti esmatasandi subjektideks
Ajalooliselt riikidega võrdsustatud subjektid (Püha Tool ja Vatikani riik, Malta Ordu e johanniidid e hospidali-vennad, Punase Risti Rahvusvaheline Komitee)
Valitsusvälised rahvusvahelised ühendused
Rahvusvahelised e hargmaised suurettevõtted (MNC-d)
Tunnustatud valitsuste välised kehamid: rahvuslikud jm vabastusliikumised, mässulised, de facto valitsused
Üksikisikud alati vaieldava subjektideringina
8. Riik maailmasüsteemi toimijana Suveräänsus:
Sisemine: tegevusvõime ja ulatus
Välimine: tunnustatus, liikmelisus süsteemis, enese kehtestamise vahendid
Riigiidentiteet: sidusus, püsivus, keskkonnataju piljardilaud vs komplekssus
Riigivõimu suhtestumine avarama ja kohalikuma võimuga, mitmetasandiline valitsemine
9. Toimijate suundumusi Riikide arvu kahanemine 19. saj ja kasv 20. saj, hetkel u 200 riiki. Desuveräniseerumine
Maailmas hetkel u 8000 keelt, millest u 700 põhikeelt. Rahvuslus
Impeeriumid, suured ja väikesed riigid, tugevad, nõrgad ja ebaõnnestunud riigid
Riikide ühendused (IGO) ja lepingud: algus, ÜRO ajajärgu kasv (ka regionaalsed)
Mitteriiklikud ühendused (INGO) vs GONGO, QUANGO, DONGO, MNC, terrorivõrgustikud
10. Rahvusvahelised organisatsioonid Ühinenud Rahvaste Organisatsioon: maailma riikide keskühendus
ÜRO allühendused (UNESCO, ILO, UNICEF, FAO jt). Eraldi: Punane Rist
Regionaalsed liidud (NATO, EN, OSCE, Araabia Liiga, ASEAN, ARO, Aafrika Liit jt)
Riikide lepingusüsteemid (reiimid)
OECD, G8, G48, IMF, WB, WTO, GATT
Hargmaised ettevõtted (UNCTAD: 1970 7000, 2000 50 000)
Vabaühingud: Greenpeace, ATTAC, al-Qaida
11. Reiimid (näited) Makrotasemel (poliitika):
19. saj: Püha Liit, Euroopa Kontsert
Rahvasteliidu süsteem 20. saj esipoolel
ÜRO maailmarahu mudel alates 20. saj keskpaigast
Tematiseeritud tasemel (majandus jm):
Bretton Woodsi süsteem (WB, IMF)
WTO süsteem
Euroopa Nõukogu süsteem (inimõigused)
12. Koostöömudeleid Young: hegemooniliselt loodud, läbirääkimis-tel kujundatud ja isetekkelised reiimid
Liidud: ajalooliselt nt Napoleoni-vastane liit, maailmasõdade liidud, külma sõja kaks leeri ja mitteühinemisliikumine jne. Nüüd ARO, Aafrika Liit, ASEAN jne
Integratsioonipiirkonnad (spillover e lisamõju)
Kultuuripiirkonnad (Huntington)
Suurintegratsioonipiirkonnad (Ameerika, Euroopa, Aasia)
13. Maailmasüsteem Kolm võtmeprotsessi
Riiklikkus: riikide tegevusloogikad, enesepilt, võimalused, vahendid suveräänsuse ulatus
Regionaliseerumine: koondumine piirkondlikesse ja/või kultuurilistesse suurregioonidesse. Erinevad tasandid EL-ist ja NAFTA-st alustades
Üleilmastumine: maailm praktiliselt ja kujutluslikult hallatavama reaalsusena ja tükati tervikuna toimiva süsteemina. Kultuuriline ja majanduslik, üleilmsed valitsemismudelid
14. Riik ja riikidesüsteem Modernse riigi suveräänsus sõltub algusest peale refleksiivselt jälgitud riikidevaheliste suhete komplektist.
Rahvusvahelised suhted ei seo valmiskujul riike, mis suudaksid oma suveräänsust säilitada ka ilma nendeta nad on alus, millel põhineb rahvusriikide toimimine.
(Giddens 1985: 263-264)
Riik omandab tähenduse riikide süsteemis
15. Westfaali mudel 1 Maailm jaguneb suveräänseteks riikideks, mis ei tunnusta kõrgemat võimu ja võistlevad võimu pärast
Õigusloome, vaidluste lahendamine ja õiguse elluviimine on valdavalt riikide asi
Riikide erimeelsused lahendatakse sageli jõuga, määrab tegelik tugevus. Jõu kasutamist piiravaid rahvusvahelisi reegleid on vähe ja nad on nõrgad
Ühine prioriteet on minimeerida tõkked riigi tegevusvabadusele
16. Westfaali mudel 2 Riigipiire ületavad õiguserikkumised on vaid asjaosaliste mure, rahvusvahelist ühishuvi siin ei tunnustata
Kõiki riike käsitletakse õiguslikult võrdsena, õiguslikud reeglid ei arvesta tugevuserisusi
Rahvusvaheline õigus on suunatud minimaalsete kooselureeglite kehtestamisele, riikide ja rahvaste püsivamad sidemed on eesmärgiks üksnes niikaua, kuni see võimaldab saavutada sõjalised eesmärgid
17. Varasemad riikide suhetemudelid Tsivilisatsiooniline (andamiimpeeriumid, linnriigid): tsiviliseeritud ala vs barbarite ala, ühes ühed ja teises teised reeglid. Barbarite ala võib jõudumööda tsiviliseerida
Kristliku maailmariigi mudel: üks jumal, üks valitseja (või kaks: sau ja mõõk, paavst ja keiser). Taevane ja maine linn. Kristliku tsivilisatsiooni ala ja veel valgustamata ala, kus elavad õnnetud metslased ja saatana käsilased. Kristlikul valitsejal ja tema alamatel on kohustus viia jumala valgustus metslasteni ja hävitada saatana käsilased. Paavsti ja keisri, samuti keisri, kuningate ja madalamate valitsejate õiguste täpne jaotus ühtses süsteemis
18. ÜRO maailmarahu mudel
Riigid otsustavad oma siseasjade üle ise
Riigid elavad teineteisega rahus naabritena
Riigid hoiduvad teineteist jõuga ähvardamast või jõudu tarvitamast
Riigid ühendavad jõu rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks
Relvajõudu rakendatakse vaid üldistes huvides ÜRO julgeolekunõukogu loal või agressiooni tõrjumiseks
ÜRO edendab kõigi rahvaste majanduslikku ja sotsiaalset arengut
19. Muutused riikidevahelises poliitikas Sõjaliste ohtude ümbermõtestamine: tavasõ-dade ähvarduse vähenemine ning madala in-tensiivsusega konfliktide (terrorism, majan-dussõda, väljast toetatud sissisõda, propagan-dasõda) ja riskide (nt keskkonnaõnnetused) esiletõus. Tuumaähvardus tasakaalustajana?
Majanduslik maailmastumine. Majandus-tegurite tähtsuse tõus sõjaliste ja poliitiliste arvel. Rahvusvaheliste ettevõtete mõju tõus.
Ülemaailmsete probleemide teadvustamine ja vastavad lepingud, nt keskkond. Riigiüleste ühenduste areng
20. Uus maailmakord? ÜRO Julgeolekunõukogu on andnud nõusoleku rahvusvaheliste jõudude sissetungiks Afganistani pärast 11.09.2001 rünnakuid ning mõnedesse Aafrika riikidesse massimõrvade ärahoidmiseks
Teatud juhtudel võib sekkuda ka siseriiklike inimõiguste kaitseks
Teatud juhtudel võib sekkuda ohu ennetamiseks: tuuma-, keemia- või bioloogiarelvad, terrorism
USA on eiranud ÜRO Julgeolekunõukogu lõpliku sõna õigust riikidele kallaletungimisel (Iraak), ent on kasutanud ulatusliku liitlasriikide rühma abi ning teiste riikide teadlikku mittesekkumist
Kosovo küsimus, Abhaasia, Osseetia jne
ÜRO roll muutunud ebamäärasemaks
21. Maailmastumise uued vastasseisud Üliriik Ameerika Ühendriigid
Tugevad riigid (JN 4, Saksa, Jaapan)
Stabiilsed riigid (veits, Eesti, Singapur jt)
VS
Paariariigid ja kokkuvarisenud riigid
4GW, neljanda põlvkonna sõda (fourth-generation warfare), terroristirünnakud
Ülemaailmsed võrgustikud, mis püüavad inimeste liikumist teatava paindliku kontrolli all hoida?
22. Paaria- ja kokkuvarisenud riigid Paariariigid (rogue states): tugev autoritaarne võim oma elanike üle, teiste riikide suhtes vaenulikud, tõenäoliselt rahastavad terroriste (Kuuba, Põhja-Korea, Iraan, Liibüa)
Kokkuvarisenud riigid (failed states): vägivaldne anarhia, hõimude ja sõjapealikute võitlus, oht selle tõttu, et ei suuda oma ala kontrollida ja terroriühendused saavad kasutada tugipunktidena (Angoola, Afganistan, Burundi, Elevandiluurannik, Kolumbia, Kongo DV, Libeeria, Sierra Leone, Somaalia, Sudaan, Zimbabwe. Küsimärgiga: Albaania, Bosnia, Gruusia, Iraak, Jeemen, Nigeeria, Pakistan, Zimbabwe)
Chomsky: mõlemad ennekõike USA vaatenurgast
23. Eripiirkondi maailmas ÜRO halduses alad (Kosovo, varem Afganistan jt)
Antarktika eriseisund
Sõjaväebaasid ja elaniketa saared (Diego Garcia)
Maailmastumise jõukus- ja eluviisierisuste, aga ka rahvamõrvade tõttu kasvab pidevalt sisserändesurve nn tuuma riikidele: erivööndid ja laagrid
Rahvuslike vabastusliikumiste kontrollitud alad: nn Somaalimaa, Ida-Kongo, Aceh, Teteenia (osalt) jt
Maksuparadiisid ja tagaotsitavate asüülid: Bahama, Mani saar jt
Olematud riigid: Patagoonia, platvormid ja pisisaared, talud, Kuu, Marsi, Veenuse jt erastamine
24. Poliitilised süsteemid tänapäeval
Andrew Heywoodi viisikjaotus:
Lääne polüarhiad (arenenud demokraatiad)
Kesk- ja Ida-Euroopa uued demokraatiad
Ida-Aasia reiimid
Islamireiimid
Sõjaväevalitsused
25. Euroopa ühinemine Sõjajärgne ühistöövaimustus ja üksikud lepped (söe-, terase-, ja tuumaenergiaühendus)
Rooma lepingu aeglane rakendumine u 1960-1990: vabakaubandus, ühine tolliruum, ühised majanduspoliitikad, lõpuks ühine majandusruum
Uued ambitsioonid ja valdkonnad: 1987 Ühtse Euroopa Akt ja järgnenud lepingud. Euroopa Ühend-riikide idee ja kõhklused liikmesriikides (ÜK, Taani)
Laienemised: 1973 EFTA, 1981-85 Kreeka ja Pürenee endised diktatuurid, 1995 endine Lääne-Ida puhverala (Põhjamaad ja Austria), 2004 Kesk- ja Ida-Euroopa
Valitsustevaheline koostöö vs liitriik või tsentraliseeritud riik vs Kodanike Euroopa
26. Euroopa Liidu põhimärksõnad Riikidevahelised aluslepingud: Rooma, Maastrichti, Amsterdami, Nizza
Euroopa Liidu põhiseadusleping, reformileping
Ühisõigus (aquis communautaire): määrused, direktiivid, otsused ja soovitused
Poliitikad: liidu ja liikmesriikide pädevusjaotus
Ühise välis- ja julgeolekupoliitika probleemid
Isikute, kaupade, teenuste ja tööjõu vaba liikumine. Ühine majandus- ja viisaruum (Schengeni leping)
Euroopa Liidu kodakondsus ja põhiõiguste harta
27. EL-i kesksed institutsioonid Euroopa Ülemkogu ja Ministrite Nõukogu
Euroopa Komisjon
President; välis- ja julgeolekupoliitika volinik
Euroopa Parlament
Euroopa Kohus
Esimese astme kohus
Euroopa vahemees (ombudsman)
Euroopa Keskpank
Majandus- ja sotsiaalkomitee
Keskaudiitorteenistus
28. Globaalprobleemide põhirühmad Üleilmse suurusjärgu julgeolekuohud (relvakasutus ja sellega ähvardamine, massihävitusrelvad)
Maailma majandus- ja arenguväljakutsed
Maakera toorainevarude kahanemise mured
Üleilmsed keskkonnaprobleemid
Inimõigus-, pagulas- ja rändeprobleemid
Üleilmsete nakkushaiguste tekke ja leviku oht
Muud üleilmse suurusjärgu mured
29. Välispoliitika Sisend (ühiskond+rahvusvaheline keskkond): väärtused, normid, mängureeglid, ohud, väljakutsed, võimalused, toetused, vastuseis, ainelised ja inimressursid jne
Riigivõimu siseprotsessid: poliitika väljamõtle-mine, suunavõtud, üld- ja tegevuseesmärkide määratlemine, strateegia ja taktika kujunda-mine, poliitika teostumise järelevalve, ressursside kasutuse jälgimine ja korraldus
Otsused ja tegevused, võimalik tagasiside
30. Riikidevaheline suhtlus Riigid tunnustavad teineteist de iure ja de facto. Abistavad oma kodanikke välismaal
Riigipeade jt juhtide vastastikused külastused, erimissioonid, läbirääkimised
Riigipeast välisministeeriumi juhtrolli ja tänase laiema institutsionaalse välissuhtluseni
Vahetatakse esindajaid. Tavaliselt suursaadikuid (erakorraline ja täievoliline suursaadik). Võib olla saadik mitmes riigis korraga
Teised tavalised esindajad: konsulid, asjurid
Suhtlus järgib diplomaatilist protokolli
Rikkumise korral järkjärgulised sanktsioonid
31. Rahvusvahelise poliitika märksõnu Jõutasakaal ja liidud
Hegemoonia (unipolaarsus), bipolaarsus, multipolaarsus
Külm sõda, pingelõdvendus (détente), uus maailmakord
Rahvaste enesemääramisõigus
Uuskolonialism, arengukoostöö jt teooriad
Wallersteini maailmasüsteemi mudel: tuum-perifeeria-poolperifeeria
32. Anarhia ja konfliktid Anarhia kui normaalolukord, väljakutseks konfliktid, vasturohuks haldamine, jõutasakaal
Konflikt kui poliitiline protsess, milles osapooltel on haakumatu suhtumine ja vastanduv käitumine:
konfliktiolukord: esitatakse nõudmised ja eeldused, mida pole võimalik mõistliku aja jooksul vastastikku täita
konfliktne käitumine: sõjategevus jne
konfliktidiskursused, identeteedid ja kujutlused
33. Riikidevahelised vaidlused Tüliga riikide vahel on tegemist siis, kui:
riikide vahel on lahkarvamus faktis, õiguslikus või poliitilises küsimuses
on tegemist huvide vastuoluga
ühe riigi õigustatud nõue lükatakse teise riigi poolt tagasi või kaheldakse õigustatuses
Õiguslike ja poliitiliste tülide eristamine sõltub suuresti riigi suvast, põhialuseks on normide või normivaidluse olemasolu õiguslikes tülides
34. Konflikti väline dünaamika Mitteavalik diplomaatiline vastandumine
Avalik diplomaatiline vastandumine
Bilateraalne
IGO tasemel
Diplomaatilised sanktsioonid
Majanduslikud sanktsioonid
Sõjaline mobiliseerumine
Sõjaline konflikt
Vaherahu
Rahuleping
35. Konfliktiennetusredel
36. Riigi enesekaitsevahendid Vaidluste lahendamise meetodite kasutamine (vt. järgmine slaid)
Hoiatused, noodid jm. diplomaatilised vahendid
Retorsioon e. vastuabinõu
Repressaal e. surveabinõu
Sõda:
Enesekaitse e. hädakaitse
Rünnak e. intervensioon pole tänases rahvusvahelises õiguses lubatud, va. ÜRO heakskiidul
37. Vaidluste lahendamise meetodid Poliitilised meetodid (pole õiguslikult siduvad)
Läbirääkimised
Head teened
Vahendus
Uurimine
Lepitus (lepitusmenetlus)
Õiguslikud meetodid (põhimõtteliselt siduvad)
Menetlus Rahvusvahelises Kohtus vm. kohtus
Menetlus Rahvusvahelises Alalises vm. Vahekohtus
38. Jõu kasutamise käsitluse areng Keskaeg: õiglase sõja doktriin sõda ilma õiglase põhjuseta (eesmärgita) on õigusvastane
17. sajandi lõpust oli sõda õiglane, kui riik uskus, et sõjal on õiglane põhjus (eesmärk)
Õiguspositivism (19. saj. jj.) suveräänne riik ise otsustab, millal ja kelle vastu ta jõudu kasutab
Rahvasteliidu põhikiri (1919) sätestas piirangud vaid sõja alustamisele
Briand-Kelloggi pakt (1928) üldine sõjast loobumise leping
ÜRO põhikiri (1945) keelati jõu kasutamine ja jõuga ähvardamine
39. ÜRO jõu kasutamisest (1970) Agressioonisõjad on rahuvastased kuriteod
Riigid ei tohi kasutada jõudu ega ähvardada jõu kasutamisega piiride rikkumise eesmärgil
Riigid on kohustatud hoiduma jõu kasutamist hõlmavatest repressaalidest
Riigid ei tohi kasutada jõudu rahvaste enesemääramisõiguse ja iseseisvuse äravõtmise eesmärgil
Riigid peavad hoiduma teiste riikide alal tsiviilrahutuste ja terroriaktide korraldamisest, neis osalemisest, abistamisest või õhutamisest. Ka ei tohi julgustada teise riigi alale tungida kavatsevate relvaüksuste moodustamist
40. Enesekaitse Enesekaitse e. hädakaitse juba alanud või vahe-tult eelseisva teise riigi relvajõudude pealetungi tagasitõrjumine jõuga (ÜRO põhikiri art 51). Peab olema:
vajalik
proportsionaalne e. mõõdupärane
Kitsam tõlgendus: ainult relvastatud rünnaku puhul
Laiem tõlgendus: ka muudel juhtudel
Eristatakse:
individuaalset, ühe riigi poolt teostatud enesekaitset
kollektiivset, mitme riigi ühiselt teostatud enesekaitset
41. Ennetus ja välisabi Ennetava enesekaitse (anticipatory self-defence) õigus, nt kui üks riik varustab teise riigi alal olevaid valitsusvastaseid rühmitusi
Välisabi vs kodusõda. Valitsus võib paluda teise riigi relvajõudude kohalolekut oma alal, kui (1) palve esitab ala suverään ja (b) on olemas õiguspärane eesmärk. Kui aga tegu on juba kodusõjaga, st. üldiseks muutunud võitlusega, on sekkumise lubatavus vaieldav. Sel juhul võib abi olla poliitiline või majanduslik, aga mitte sõjaline
42. Sõjahädavajadus Sõjaline hädavajadus (military necessity) sõdiva poole õigus eirata teatud sõjapidamisreegleid, kui see on õigustatud teatud seadusliku sõjalise eesmärgi teostamiseks. Nt. kuigi on kohustus austada omandiõigust nii okupeeritud alal kui mujal, võib siiski sõjalistel võimudel tekkida vajadus võtta ära omandit selleks, et teostada plaanitud operatsioone. Kuid sõjaline vajadus ei õigusta ausa sõdimise reeglite rikkumist ükskõik kui äärmuslik see vajadus ka poleks (Stowell)
43. Humanitaarinterventsioon Humanitaarse interventsiooni (humanitarian intervention) olemuseks on rahuvalvajate poolt jõu kasutamine, eesmärgiga kaitsta elanikkonda oma-volilise ja pideva kuritarvitava kohtlemise eest, mis ületab eeldatava mõistliku ja õiglase käitumise piirid
Humanitaarseks interventsiooniks peab olema luba pädevalt rahvusvaheliselt organisatsioonilt (ÜRO)
Relvajõu kasutamine on lubatud vaid juhul, kui tegu on üliraskete inimõiguste rikkumistega, nt genotsiidiga
Sekkumise järele on olemas äärmine vajadus ja sekkumise tulemusena päästetakse suurel hulgal inimelusid
44. Miks sekkutakse? Mure lumepalliefekti pärast
Kartus kaotada mõju
Väldib inimkaotusi või suurt hulka põgenikke
Majanduskeskkonna halvenemine on vähesem
Võimaldab kasutada ressursse, mida on piisavalt
Võimaldab osaleda mitmes protsessis korraga ja sarnaste vahenditega
Leevendavad tegurid: ei riku suhteid pikaajaliselt, ei sattu vastuollu rahvusvahelise õigusega, ei küsimärgista sihtriigi legitiimust ega suveräänsust
Mida varem sekkuda, seda tulemuslikum ja silmatorkamatum
45. Ennetamise poliitika Ennetamine on eelkõige väikeriikide ja majanduslike suurvõimude huvides
Sekkutakse paljuski vaid piirialade stabiliseerimiseks
Nõuab suurt valikut täiendavaid vahendeid
Varasemad sanktsioonikesksed lähenemised ei töötanud
Kombineeritud piitsa ja prääniku meetod
EL: liitumispartnerlus ja naabruspoliitika
Riik loobub osast oma suveräänsusest
Saab vastu ressursse valitsemise teostamiseks ja kindlad reeglid demokratiseerimise ja etnopoliitika osas (ISPA, PHARE, INTERREG jne)
Toimub pidev inspekteerimine ja hindamine
Saab/ei saa strukturaalse lubaduse olla tulevikus kaasatud liikmena