190 likes | 517 Views
Tere, Vastlanädal!. Kersti Ojavee Laura Aidak. Ühe kooli 5.- 9. klasside õpilased. Sihtgrupp. Ainevaldkonnad. Kirjandus Eesti keel Käsitöö ja kodundus. Eesmärgid. Vastlapäeva traditsioonide ja kommete tutvustamine Äratada õpilastes huvi enda kultuurile omaste traditsioone vastu
E N D
Tere, Vastlanädal! Kersti Ojavee Laura Aidak
Ühe kooli 5.-9. klasside õpilased Sihtgrupp
Ainevaldkonnad • Kirjandus • Eesti keel • Käsitöö ja kodundus
Eesmärgid • Vastlapäeva traditsioonide ja kommete tutvustamine • Äratada õpilastes huvi enda kultuurile omaste traditsioone vastu • Erinevate kultuuride traditsioonide võrdlemine • Õpilaste omavaheline suhtlemine • Projekt tulemuste avaldamine internetis
Oodatavad tulemused • Õpilased tutvuvad enda ja teiste rahvaste kultuuride Vastlapäeva kommetega • Kõik õpilaste tööd avaldatakse internetis • Koostöö ja aktiivne suhtlemine
Vajalikud eelteadmised • Õpilane oskab internetist infot otsida ja kasutada suhtlemiseks interneti foorumeid • Elementaarneviisakusjaeetika e-ruumis • Õpilastel on käsitöös ja kodunduses.
Projekti kestvus • 2 nädalat
Tegevused • Kokanduse tunnid • Vastlakuu kalendri koostamine • Filmide vaatamine • Oma tööde esitamine internetis • Klassikaaslaste tööde hindamine • Koolilaada korraldamine
Tegevused Esimene kokanduse tund • Pannkookide valmistamine • Teine kokanduse tund • Ülevaade eesti vastlapäeva toitudest • (vastlakuklid, vastlakuklipärg, seajalad, herne- ja oasupp, soolaseened, tangupuder, ja lihakõrnetega mulgipuder)
Ülepanni-pannkoogid • Video link • Valmistusained • 1/2 l piima • 2 muna • 2 kl jahu • 50ml suhkrut • 1spl soola • Veidi rasvainet praadimiseks
Valmistamine 1. Klopi munad suhkruga lahti, lisa sool.2. Lisa vaheldumisi jahu ja piim.3. Lase taignal seista 1/2 - 1 tund, et jahu paisuks.4. Prae kuumal pannil õhukesed ülepannikoogid mõlemalt poolt helepruuniks.5. Serveeri suhkru, moosi või meega.
Hüva nõu: • Kohevamate pannkookide saamiseks vahusta munavalge eraldi. • Ülepanni-pannkoogid sobivad ka täidisega pannkookideks: prae kook ainult ühelt poolt, aseta küpsetatud poolele täidis, pane kook kokku ja prae ahjus või pliidil üle. Hoia kuumas, et ka täidis ühtlaselt soojeneks.
Vastlapäeva kombed ajaloos • Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud • söömaaja • Pärast vastlapäeva algas suur paast • Vastlapäeva teatakse ka lihaheitepäevana, • sest sel ajal sai liha otsa. • Mitmel pool oli tavaks süüa kuni seitse • korda päevas.
Hommikuks valmistati tangupuder. • Kui tangupudrule oli lisada soolaseeni ja • lihakõrneid, sobis see ka pidusöögiks. • Lapsed said lisaks veel seasaba. • Lõunaks või õhtuks keedeti seajalgu, • mida söödi ubade ja hernestega. • Seajala kontidest valmistati. • Ülejäänud kondid viidi mõnes piirkonnas seaasemele, nii loodeti sigade head kasvu.
Vastlapäeval küpsetati pannkooke ja vastlapliine, enamasti kasutati tatrajahu. • Samuti tehti ka leiba ja karaskit, mida söödi lihakeeduvedelikuga. • Kui leiba küpsetati, siis tehti ka üks väike vastlakakk, mida hoiti tallel, kuni karjalaps karja läks. Siis söödeti pool kakust loomadele, teine pool raputati laiali tähtsatesse paikadesse.
Vastlapäeval käidi ka palju külas, et koos pidutseda. • Seda päeva peeti rohkem naiste pühaks, sest naistetööd olid keelatud. Naised said siis ka kõrtsi minna. • Vastlaliug oli vanasti au sees. Vanasti sai mõõta liu pikkuse järgi linade võimalikku pikkust, tänapäeval on see lihtsalt tore komme.
Meetodid • Individuaal-jagrupitööd • Filmidevaatamine • Rahvalauludekuulamine • PowerPointi presentatsiooniduue informatsiooni esitamiseks • Diskussioonid
Vahendid • Arvuti, Internet • Masinadjaseadmedtoiduvalmistamiseks ja meisterdamiseks • Kokandusraamatud- ajakirjad • Eesti õpikud ja töövihikud • Seadmed muusika kuulamiseks ja filmide vaatamiseks
Hindamine • 1/3 hindest moodustab õpilaste poolt hindamine hääletamise teel • 2/3 hindest moodustab vastlanädalal: aktiivseim klass, maitsvaim toit, huvitavaim müügilaua kujundus