METSATULEKAHJUDE LUURE JA PLANEERIMINE

1. METSATULEKAHJUDE LUURE JA PLANEERIMINE

2. KÄSITLETAVAD TEEMAD • Tegevusvaldkonnad mastaapsel metsatulekahjul • Luure ja planeerimise tegevusvaldkond • Luuretegevus ja selle etapid • Luureandmete analüüs ja planeerimine • Luurevahendid

3. METSATUELKAHJUD • Metsatulekahju, nimetatud ka metsapõlemiseks või metsapõlenguks, on tulekahju, mis tekib ja levib taimestiku, selle jäänuste ning maapinnal lasuva turba- või kõdukihi põlemise teel metsas, rabas või metsata metsamaal.

4. TEGEVUSVALDKONNAD MASTAAPSEL METSATULEKAHJUL • Luure- ja planeerimise tegevusvaldkond, mille põhiülesanne on info kogumine ja operatsiooniplaani väljatöötamine. • Operatsioonide tegevusvaldkond, mille põhiülesandeks on päästetegevuse vahetu juhtimine ja korraldamine sündmuskohal. • Logistika tegevusvaldkond, mille põhiülesanne on pakkuda logistilisi võimalusi, teenuseid ja vahendeid sündmuse lahendamiseks. • Avalikkusega suhtlemise tegevusvaldkond, mille põhiülesanne on avalikkuse teavitamine ja meedia kanalitega suhtlemine.

5. TEGEVUSVALDKONNAD MASTAAPSEL METSATULEKAHJUL

6. METSATULEKAHJUDE LUURE JA PLANEERIMISE TEGEVUSVALDKOND • Luure- ja planeerimise tegevusvaldkonda juhib luure- ja planeerimise juht, kelle ülesanded on alljärgnevad: • korraldab luuretegevust (sh info kogumine, analüüsimine ja edastamine); • planeerib ja uuendab päästetööga seotud tegevusi ning taktikalisi lahendusi; • planeerib raadioside korralduse; • hindab ohte, juhendab ohutusalaselt ja teeb ohutustehnika alast järelevalvet; • käitumisjuhiste välja töötamine; • annab ülevaate Staabi juhile luure-, analüüsi- ja planeerimise protsessidest ja tulemustest.

7. LUURE JA PLANEERIMISE VAJADUS • Sündmuskohast ülevaate saamiseks • Olukorrale õige hinnangu andmiseks • Taktikaliste plaanide välja töötamiseks • Operatsioonide efektiivsemaks läbiviimiseks • Juhtimise otsuste tegemiseks • Tulekahju olukorra hindamiseks ja prognoosimiseks

8. LUURETEGEVUS MASTAAPSEL METSATULEKAHJUL • Luuretegevus sündmuse algfaasis • Eelinfo kogumine ( Häirekeskus, sündmuskohal olevad inimesed, metsatuleohukaart jms) • Esmane luure (asukoht, umbkaudne pindala, leviku suund, maastikutüüp, juurdepääsuteed) • Viib läbi esimene kohalejõudnud meeskond • Võetakse vastu esimesed taktikalised otsused ja alustatakse kustutus operatsioonidega

9. LUURETEGEVUS MASTAAPSEL METSATULEKAHJUL • Järjepidev ja organiseeritud luure (suurematel sündmustel) • Luuretegevuse algfaas • Luure eesmärkide ja prioriteetide püstitus • Ettevalmistus luureks • Luure • Olukorra hinnang ja analüüs • Luureandmete edastamine

10. JÄRJEPIDEV JA ORGANISEERITUD LUURETEGEVUS

11. LUURE EESMÄRKIDE JA PRIORITEETIDE PÜSTITUS • Selleks et vältida ebaotstarbeka info kogumisele aja raiskamist • Selleks, et luurel saaks vajalik info kogutud ja fikseeritud • Eesmärgid ja prioriteedid püstitatakse vastavalt hetke olukorra hinnangule, ning otsustavale suunale • Igal luurekorral uus eesmärkide ja prioriteetide püstitus

12. ETTEVALMISTUS LUURETEGEVUSEKS • Selleks, et luuretegevusest maksimum võtta • Sündmuse piirkonnaga ja olukorraga eelnev tutvumine • Kaardi, GPS´i, fotokaamera ja muude luurevahendite ettevalmistamine • Luureteekonna planeerimine • Sobiliku transpordi vahendi valimine

13. LUURE LÄBIVIIMINE • Õhuluure (kaitseväe ja PPA helikopterid) • Ülevaatlik • Kiire • Termokaamera kasutamise võimalus • Tulekollete ja frondi fikseerimine GPS`si kaardile • Fotode ja videofilmi tegemine

14. ÕHULUURE

15. LUURE LÄBIVIIMINE • Maaluure ( ATV`d, maasturid) • Aeganõudvam • Detailsem • Võib tekkida probleeme maastiku läbivusega

16. LUURE LÄBIVIIMINE • Õhuluure (kaitseväe ja PPA helikopterid) • Ülevaatlik • Kiire • Termokaamera kasutamise võimalus • Tulekollete ja frondi fikseerimine GPS`si kaardile • Fotode ja videofilmi tegemine

17. LUURE LÄBIVIIMINE • Oluline informatsioon, mis tuleks fikseerida • Tulekahju olukord (põlenguala suurus, suund, levimiskiirus, ning tulekahju liik) • Lähedal asuvad elamud /objektid • Veevõtukohad ( doonor veevõtukohad, kraavid, ojad, tuletõrjetiigid, ning nendest veehaarde võimalused) • Maastiku tingimused (reljeef, puistu liigid, kraavid, läbitavus) • Juurdepääsu teed ( missuguse tehnikaga liikuda on võimalik) • Operatsioonide baas ( tehnika kogunemise punkt, helikopteri maandumisplats, juhtimispunkti/ staabi asukoht, logistilise teeninduse punktid).

18. OLUKORRA HINNANG JA ANALÜÜS • Andmete visualiseerimine: • Kaartidele • Tahvlitele • Ekraanile • GIS kaardirakendusse • Jms • Hinnatavad ja analüüsitavad teemad • Tulekahju olukord, ning levikuala • Operatsioonide läbiviimine ning efektiivsus • Tuleleviku prognoosimine, modelleerimine • Otsustava suuna määramine • Sisendid taktikaliste plaanide väljatöötamiseks • Lisa ressursside vajadus

19. LUUREANDMETE EDASTAMINE • Päästetööde juhile, staabile või juhtimispunktile esitatakse andmed nii, et oleks võimalik hinnata tervik pilti. Andmed peaks olema ülevaatlikuld, ning edastadud selgelt ja suure foramaadiliselt. Võimalused: • tahvlile • seinakaardile • Digikaardile /GIS rakendusse • projektoriga seinale • Jms

20. LUUREANDMETE EDASTAMINE • Operatsioonide grupile, sektorijuhtidele, lõigujuhtidele ja luurajatele edastatakse töödeldud informatsioon võimalikult mugavas ja mobiilses formaadis: • Detailsed lamineeritud kaardid või aerofotod suuruses A4 , ning lisaks luure andmetele lisatud koordinaatide ruudustik • GPS (kaardirakendusest laetakse erinevad punktid GPS`si)

21. LUUREANDMETEGA KAARDI JA AEROFOTO VÕRDLUS

22. PLANEERIMINE JA TAKTIKALISE PLAANI VÄLJA TÖÖTAMINE • Planeerimine ja taktikalise plaani väljatöötamine peaks käima kooskõlas luureandmete ja informatsiooni analüüsiga, lähtuvalt olukorra hinnangust. Teemad, mida planeerimise ja taktikalise plaani väljatöötamise juures käsitleda: • Rünnaku suunad ja võimalused • Inimressursi ja tehnika paigutus • Sektorite/lõikude jaotus ja paigutus • Veevõtu kohad ja vesivarustuse ülesehitus • Kraavide sulgemine ja üleujutamine • Puude langetus • Otsustav suund • Jms

23. LUURETEGEVUST ABISTAVAD VAHENDID • Märkimik, pliiats - märkmik ja kirjutusvahend peaks alati käepärast olema, et fikseerida erinevat informatsiooni ja teha märkmeid GPS´i kantud punktide kohta. • GPS (käsi) on hea vahend erinevate objektide asukohtade fikseerimiseks, ning nende edasikandmiseks kaardirakendusse, võimaldab mõõta pindalasid, vahemaid. GPS`sis on ka kaart, mis aitab maastikul orienteeruda. Saab kasutada ka kompassina, ning on võimalik leida koordinaadi järgi või eelnevalt salvestatud punkte. • Kaart (topograafiline kaart, metsatuleohukaart, metsameeste kaardid, jms) - kaart annab kiire võimaluse saada ülevaadet ümbritsevast maastikust, teedest, veevõtukohtadest, ning annab hea ülevaate maastikul asuvatest väiksematest objektidest. Kaardi peal on hea planeerida tulekustutustööde taktikalist poolt, ning luure teekonda ja objekte. • Kompass - suuna määramiseks, ning GPS`si puudumise korral enda positsioneerimiseks kaardil. • Binokkel • Fotoaparaat olulistest objektidest ja nähtustest pildi tegemine. Võimalus teha ka paberkaardist pilti, ning seda arvutis töödelda ning välja printida. • Videokaamera- Luurel videofilmi tegemiseks. • Aerofotod / ortofotod- Aerofoto annab väga hea ülevaate sündmuskohast. Aerofoto on kõigile ühtmoodi arusaadav. Puuduseks paberkaardi kõrval on detailide ebatäpsus.

24. LUUREANDMETE ANALÜÜSIKS JA EDASTAMISEKS KASUTATAVAD VAHENDID • Arvuti • Digitaalkaart/GIS kaardirakendus - Annab võimaluse andmeid GPS`sist alla ja üles laadida, võimaldab käsitsi lisada punkte, ning tähiseid. Mõõta pindalasi, vahemaid. Võimaldavad kaarte koos andmetega välja printida, ning salvestada. Eestis kasutatakse algelisi kaardirakendusi ( Ozi Explorer, Regio teedeatlas ja üle võrgu jooksvad kaardirakendusi). • Projektor - leiab kasutust staabi töös andmete visualiseerimisel. • Printer - kaartide ja muude dokumentide väljaprindiks. • Laminaator - kaartide ja dokumentide kiletamiseks. • Seinakaart/kaarditahvel - kasutatakse staabitöös sündmusest ülevaate saamiseks ning olukorra hindamiseks ning analüüsimiseks.

25. Küsimused ja ettepanekud